Hingav aluskate plekkatusele

[Haista]

Tere, Olen lugenud palju hingava aluskatte kohta, kas sobib plekkatuse alla või mitte. Arvamused on erinevad ja pea paks. Kas leidub mõni praktik, kes on juba kasutanud hingavat katet pleki all nt 10 aastat ja milline on tulemus? Kas see sobib siis ikkagi Eesti kliimasse või mitte? Usun, et see sõltub ka mingil määral paigaldusest, st ei tohi villa suruda tihedalt vastu hingavat katet ja ise arvan, et tuulutusvahe pleki ja katte vahel peab olema ka korralik nt 50 mm sobib?

[Robi 1]

Talvel ta ju ei toimi. Mingil juhul ise ei kasuta!

[Haista]

Aga kuidas on sellise kombinatsiooniga: aurutõke/vill/hingav aluskate/tuulutusliist 50mm/mittehingav alustkate/tuulutusliist 25mm/roov/plekk. Et siis mittehingav oleks nagu tuuletõkke eest antud kombinatsioonis. Tuuletõkkeplaat peaks iseenesest kallim olema kui hingav kate, Samas hingavat katet on ka parem panna, mul isiklikult jooksevad talad ebastandardselt ja moodustavad tervikuna poolringi kuju. Tuuletõkke plaati on sellisele kujule raske panna.

[Külaline]

Hingava aluskatte võib rahuga soojustuse(talade) peale paigaldada. Ei pea jätma sinna mingit vahet (see aga ei tähenda, et ei tohiks jätta). Point on ju lihtne. Ühte pidi laseb veeauru läbi, teistpidi ei lase. Kate toimib ka tuuletõkkena. Ja ma ei kahtleks selle lahenduse ehitusfüüsikas, kui kõik meie puitelementmajade tootjad niiviisi toimetades edukalt Skandinaaviasse ekspordivad.

[fgh]

Hingava aluskatte võib rahuga soojustuse(talade) peale paigaldada. Ei pea jätma sinna mingit vahet (see aga ei tähenda, et ei tohiks jätta). Point on ju lihtne. Ühte pidi laseb veeauru läbi, teistpidi ei lase. Kate toimib ka tuuletõkkena. Ja ma ei kahtleks selle lahenduse ehitusfüüsikas, kui kõik meie puitelementmajade tootjad niiviisi toimetades edukalt Skandinaaviasse ekspordivad.

Tee asi enne selgeks endale.

Laseb see kate mõlemat pidi auru läbi. Üks pool on lihtsalt veetihedam.
Antud katte ja soojustuse vahele ei tohi jätta vahet kui see ruum tuulutatav pole. Läheb talvel jäässe ja nähtud neid objekte mis sulaga tilguvad.

Ehitusfüüsika on enam kui kaheldav, sisuliselt on viimse piirini aetud lahendusega. Kui konstruktsioonis juba topelt aluskate, siis pange tuuletõkkeplaat. Lollikindel lahedus.

Selle nn hingava katte kasutamine on ainult hinnas ja ajas kinni. Kiire, kiire, odav, odav...

[Haista]

Ilmselt tõde, kas hingav aluskate õigustab või mitte, selgub alles aastakümnete pärast kui katusekonstruktsioon võtta lahti ja veenduda, kas talad on hallitanud ja mädanenud või korras. Kindlasti näitab hingav kate erinevaid tulemusi ka selle läbi, kas hoonet köetakse pidevalt ja stabiilselt või ainult teatud perioodidel aastas. Aluskatte toimivus võib samahästi sõltuda ka hoone otstarbest ja erinevate ruumide funktsioonidest - mõnes ruumis katuse all koguneb kondensi rohkem, mõnel pool vähem. Ühtset tõde selle materjali puhul ehk polegi olemas.

[Robi 1]

Milleks, siis üldse küsida kui ise vastust teataks... Olles ise rohkem asjas sees võin siiski üle korrata, et suured probleemid võivad tekkida juba esimese talvega. Eks neid läbimädand katuslagesid nähtud küll. Pole veel uuel majal sisse kolida jõutud kui juba sarikaid peab vahetama jne.

[Monier]

Ma pean jälle ütlema, et minuni pole jõudnud mitte 1 korralikult, hea aluskattega (Hingavaga!) tehtud katus kus oles olnud probleemid sellised nagu eelpool mainitud. 10 aastat on Monier hingavate aluskatetega tegelenud.
Samas - ka kõige turvalisemas autos, koos turvaliste puuride ning ohtu märkava elektroonikaga autos on võimalik ennast puruks sõita. Kes ikka kirvega ehitab, siis ka tulemused halvad on. Olgu ta hingav või mittehingav.

[Robi 1]

Huvitav ...kas ka AS Toode esindaja võib käsi südamel sama õelda... Olen seal just vastupidist infi saanud ...lisaks veel soome kogemused.

[fgh]

Nn "hingav" aluskate töötab kui töötab ja on õigesti ehitatud kogu alumine konstruktsioon. Kui seda pole tehtud, siis on tegu kilekotiga maja katusel.

Olen ja jään seisukohale, et kaks ühes kile pole õigustus nende mõningate tundide säästmiseks ehituses. Põhjuseid on selleks palju. Õige katus peaks kestma 50+ aastat ja sellega seoses tuleks valida ka materjalid !

Ise ei tegele 24/7 katustega ja olen kohanud neid jääs ja tilkuvaid katuseid, konkreetseid mäda koldeid õnneks mitte veel. Imestan, et katusefirma eitab seda. Eks reklaam on on reklaam ja negatiivsega ei või nõustuda.

Oma nähtu ja loogika põhjal võiks julgeda väita, et need two in one katused hakkavad oma vigasid tõsiselt näitama sirka 10 aasta jooksul. Olgu selleks hallituse, seene või roostes katusekatte probleemid. Umbes sama teema nagu oli tõrvapapiga.

Kasutaks ka võimalust küsimaks kommentaari monierilt nende aluskatte garantii kohta ?
Nagu teame, siis teistel firmadel kõigub see maksimum 5 aastani, aga enamasti on see 0.

[vuuk]

Esialgu me saame järeldada, et "hingava" aluskangaga süsteem on klassikalisest tuuletõke + aluskate-süsteemist väiksema töökindlusega. Aga eks see oli teada ju juba kümmekond aastat tagasi - kohe kui need materjalid turule toodi. Juba siis oli teada selle materjali plussid ja ka miinused.
Enne mingisuguse toote valimist inimene tutvub selle omadustega, eelistega ja puudustega, vaatab oma rahakoti sisse ja siis otsustab. Lõplikult targaks saadakse, magu ikka - tagantjärele. Kui saadakse.

[Monier]

Ma siinkohal pean märkima, et minu eelmine kommentaar käis kogemuse kohta kivikatused. Mitte plekk.
Kui te aga küsite, kas mina usun lahendusse kivikatus ja hingav aluskate, siis jah. usun küll. Väga tugevalt.
Tulen korraks veel tagasi vana teema juurde, et me elame muutuva maailmas. Kõik areneb. Juba ammu ei sõida keegi 80ndate aastate Volgaga. Kuigi ka sellega saab sõita. Ja viib ju edasi. Ja toimib. Aga uued ka toimivad. Väga hästi toimivad. Juba ammu ei ehitata enamus maju põhust. Ikka kasutame poorbetooni, ja kõiki teisi uuemaid materjale. Kas need siis ei toimi? Või et kui halvemini toimivad, siis miks te põhust ei ehita? Ma arvan, et ajaga kaasaskäimine on paratamatu ning kõik uuendused mis tehakse tehakse siiski kindla eesmärgiga.

Kõik see käis aga kivikatusse kohta. Vabandan OT eest.

Jaksu.

[Külaline]

Pmst on nii, et netist võib leida "Ehitusinfo.ee" kaudu ja ka Sintefi materjalidest infot hingavate aluskatete kohta (nt. Divoroll Universal ja Tyvek Supro). Kui leiate lõpuks veeauru juhtivuse ja õhupidavuse suurused, võite neid tavalise tuuletõkkeplaadiga (nt. Isoplaat) võrrelda. Kuid siiski kindlam variant oleks teha läbi arvutused. Ehk kas kondenseerub? Kui ei kondenseeru, siis arvutada kui suur on niiskuskoormus ja kas see hingav aluskate suudab rohkem niiskust läbi lasta kui tekib või ei ? Kui kondenseerub, siis vaja suurendada kas seesmiste kihtide veeaurupidavust või vähendada välimiste kihtide veeaurupidavust. On ka muid variante muidugi.
See, mis peale aluskatte tuleb on vaja ka läbi mõelda. Ehk tuulutusvahe kõrgus. Tavaliselt peaks katuste korral min 50mm tuulutusvahe OK olema.

[Robi 1]

Tuulutusvahe suurus oleneb sarika pikkusest ja kaldest. Lameda kalde puhul oleks vaja suuremat tuulutust, et asi üldse toimiks.Kurb on vaadata, et tihti tehakse tuulutsusliist tollisest lauast ja seda isegi lameda kaldega...olgu sarikas kasvõi 20 m pikk....

[AHEL]

konkreetselt saaks asja muuta,kui tellijad võtaksid endale katusevahetuseks järelvalve(kuid see on siiski helesinine unistus).Olen käinud ka objektil kus ei liimitud isegi aluskatteid omavahel kokku.

[kohusetundlik]

Ja järellvalvele omakorda järelvalve...
Omanikujärelvalveks palkab omanik tihti sugulase või lähedase tuttava inimese, keda suudab usaldada. Samas see tuttav ei pruugi olla asjatundja.
Teiseks olen näinud nii mõnelgi korral, kuidas järelevaatajaks on valitud isik, kes ei julge tellingutele ega katusele ronidagi.
Kolmandaks arvan, et parim oleks siiski, kus ehitaja oleks ise nii spetsialist kui ise enese järelevalvaja.
Olen tihti vaadanud, et paljud isikud, kes juhivad protsesse ja valvavad teiste järele, ei suuda tegelikult enesegi järele valvata.

[Ufonaut22]

Ei hakkaks uut teemat tegema, aga küsiks ka selle hingava aluskatte kohta.
Kas seda otse täislaudisele ka panna võib nagu ruberoidi? Või hakkab laudise ja kile vahelt hallitama isegi siis, kui jätta laudisele 2cm vahed?

[Külaline]

Ei hakkaks uut teemat tegema, aga küsiks ka selle hingava aluskatte kohta.
Kas seda otse täislaudisele ka panna võib nagu ruberoidi? Või hakkab laudise ja kile vahelt hallitama isegi siis, kui jätta laudisele 2cm vahed?

Kui sa rohkem ei räägi, mis sinna peale - alla tuleb ja kuidas tuleb, siis nii võib teha küll. Iseenesest ei hakka midagi hallitama.

[Ufonaut22]

Suvel renoveerisin garaazi katust millel oli peal eterniit, selle all ruberoid ja siis täislaudis.
Uueks katuseks sai onduline plaat, aluskatteks uus liivaga ruberoid, lisaks ka osa laudisest sai uus tehtud.
Vaatasin nüüd ükspäev ehituspoes, et hingav aluskate oleks olnud odavam, seda on rullis kõvasti rohkem ja lisaks on see ka palju tugevam. Kui oleks nüüd aluskatteks pannud selle hingava materjali otse laudisele mis oleks olnud tagajärg?
Aluskatet oli vaja kuna kalle suht väike ja kevadel ajas vana eterniidiga mõnest kohast vett sisse eterniidi vähese katvuse tõttu. Onduline katab igatpidi palju ja seda probleemi ei tohiks ka ilma aluskatteta olla. Aga kui juba siis juba ja eks ta kindlam saab kui alusmaterjal all on.

[Robi 1]

Hingav aluskate oleks tulnud paigaldada liistuga roovide alla. See oleks olnud suur töö ja pealegi...mida see hingamine seal oleks juurde andnud... Hetkel on lahendus suht hea, sest õhks saab vabalt alt ligi ja samas vesi ei saa sisse.

[E.Loigom(Toode)]

See on üks valdkond, kus kogemuse kasvades pilt läheb aina segasemaks. Hingav, mittehingav, tuuletõkkena töötav teibitud kile - kõigil oma kasutusotstarve ja koht. Mustvalgelt öelda, et üks on saatanast ja teine hea, ei saa. See kõik sõltub katuse kaldest, isegi katuse suurusest, sarikavahest, aga peamiselt niiskusolukorrast, mis omakorda on otseselt seotud katusekonstruktsioonist kihtide mõttes. Kas majal on aurutõke, kas tegemist on eluruumiga all, äkki lausa sauna või dušširuumiga, kui palju tuleb läbi katuse tuua korstnaid jne jne. Mina oma igapäevatöös proovin iga konkreetse juhuga eraldi hakkama saada ja parima lahenduse leida. Küll aga ilmselt meie alal (renoveeritavad hooned, mis saavad uue plekk-katuse) on kõige tavapärasem ja ka täiesti toimiv mittehingav kile. Kuid oleme müünud, paigaldanud absoluutselt kõiki - ka mikrotuulutusega matte otse soojustusele valtspleki alla jpt. huvitavaid erilahendusi. Hea, et viimased kümmekond aastat pole vaja enam põhjendada aluskattekile vajadust, aga 15 aastat tagasi oli see küll tavapärane, et kuni pooled tellijad kile üldse välja rookisid. Ja nüüd on need kliendid siin majas "kahjuks" tagasi - majad on väljast kenad, aga katusealune on kapitaalselt kahjustatud. Aga see oli ajastu märk ja tasapisi paraneb olukord ka katuseehituses.

[Külaline]

............................................... Hea, et viimased kümmekond aastat pole vaja enam põhjendada aluskattekile vajadust, aga 15 aastat tagasi oli see küll tavapärane, et kuni pooled tellijad kile üldse välja rookisid. Ja nüüd on need kliendid siin majas "kahjuks" tagasi - majad on väljast kenad, aga katusealune on kapitaalselt kahjustatud. Aga see oli ajastu märk ja tasapisi paraneb olukord ka katuseehituses.

Ega ei saa Erkiga kuidagi nõustuda. Katuse katteid on ju erinevaid ja aluskatus pole ka viimase kümnendi leiutis. Kivikatuste alla on tehtud aluskatuseid juba ammu. Ruberoid andis ka eterniitkatusele parema veepidavuse. Uuema aja katusekatted, eriti igasugu profiilplekid, mida paigaldatakse ülekatteks kuivalt üksteise ääre peale võiks liigitada samasse kategooriasse. Need vajavad kindlasti vettpidavat kihti katusekatte ja hoone soojustuse vahel, siin ei saagi mingit hinnaalandust teha. (kui just paksu saepurusoojustusega tegu pole, see kannataks nii mõnegi veekahjustuse ära, ilma suuremat kahju tekitamata)

Need katusekatted, mis on võimelised sadevett kinni pidama reeglina ei vaja enam täiendavat aluskatust. Täpsem oleks öelda, et saab ka ilma aluskatusetta ehitada. Ei saa ka sugugi väita, et nende ehitamine oluliselt keerulisemaks või kallimaks kujuneks. Ehk katusekatte paigaldusel, seoses suurema töömahukuse ja oskustööga, võib tulla vahe sisse.

Samas võin väita, et ehitada on mugavam, eriti renoveerida, kui saad kohe pärast vana katuse eemaldamist aluskatuse sarikatele lahti rullida. Siis on aega sealt edasi ehitada ja ka nina nokkida kartmata, et vihm selle maja tubades kipsi läbi leotaks. Selleks on moodne aluskatusekile vettpidavate katusekatete alla väääga hea.

taastaja

[Tmy]

Hingav aluskate on väga hästi ennast õigustanud. Tyvekit olen kasutanud 9 aastat. Eelduseks on, et seespool oleks korralikult paigaldatud aurutõkke kile....st klambrikohad, ühendused, akende ümbrused jne teibitud õige aurutõkke teibiga.
Teine tähtis eeldus on, et katusel oleks korralik tuulutus. Kivikatuse puhul Näiteks 36mm tuulutusliist+36mm roov..(kokku kindlasti üle 50mm tuulutuseks).
Tähtis on ka, et õhul oleks juurdepääs tagatud nt tuulekastist.

Plekk-katustele paneks paksema tuulutuse.

[maidor]

Soovitage hingavat aluskatet plekkkatusele. Aluskatte alla jääb täislaudis. Katus hiljem soojustatakse. Toote ja hinnavalik on lai. Või pole erilist vahet?

[vuuk]

"Hingava" aluskatte üheks tööülesandeks on ühtlasi täita tuuletõkkematerjali rolli. Seepärast paigaldatakse see vahetult soojustusmaterjali peale. Kui tuuletõke ei liibu tihedalt soojustusmaterjali peal, siis on soojustusmaterjali ja tuuletõkkematerjali vahel õhukanalid ja õhk hakkab tsirkuleerima. Sel juhul ei saa enam rääkida seisvast õhust. Aga soojustusmaterjali teeb soojustusmaterjaliks just nimelt seisev õhk, mitte liikuv õhk. Kui "hingav" aluskate (tuuletõke) asub laudise peal ja laudis tekitab õhukanalid, siis süsteem on põhimõtteliselt valesti.
Nüüd muidugi oleneb suuresti, kui suured on need õhukanalid ja kui palju õhk seal tsirkuleerib. Samuti, kas need õhukanalid on kokkupuutes välisõhuga. Kui jah, siis on tegemist tuulutusega, ja sellisel juhul on aluskanga "hingamisse" kui sellisesse investeeritud raha üldse maha visatud raha.
Tegelikult mitte"hingav" aluskangas võib edukalt "hingata" läbi vahekohtade kuna mittehingava kanga vahekohti ei kleebita ja õhu liikumine ("hingamine") saab sealt vabalt toimuda. Sellisel juhul puudub süsteemis aga tuuletõke.
"Hingav" aluskangas mõeldigi välja selleks, et oleks kaks materjali ühes: tuuletõke + vett pidav aluskangas.