Rookatuse soojustamine

[Mürka]

Kas keegi oskab tarka nõu anda rookatusega pööningu soojustamise kohta? Kuna erinevad rookatuse ehitajad ise ajavad vastuolulist juttu siis asi minu jaoks üsna segane. Väide siis selline, et rookatus ei vaja eriti soojustmist aga samas vajab alt tuulutust. Kui ma külma õhu roo alla lasen kuidas siis pärast tuba soe püsib?
Kui konstruktsioon oleks seest välja vaadates järgmine:
voodrilaud
distantsliist
aurutõkkepaber
sarikate vahel tuuletõke
roog
Kui vahetult vastu roogu ja tuulttõkke vahele puistevilla panna ehk siis tuultõke jääks valesse kohta villast sissepoole kas sellest võiks midagi halba sündida? Villa vastu roogu paneminesega ei saaks roog vist enam tuulduda ei tea kas läheks kõik hallitama?

[fgh]

Teoorias võiks lisa villa panna vastu roogu ja sellele aurutõke peale, sest tegu pm lisasoojustusega.

Praktikas oleks siiski mõistlik kasutada tuuletõkke plaati ja lisasoojustust.
Sarikavahe villa täis ja ilmselt mõistlik ka alla veel kasvatada lisa karkassiga.

Üldiselt pole vahet mis on katusekate, konstruktsioon on ikka sama. laud, aurutõke, 500mm villa,tuuletõke, õhuvahe,aluskate,õhuvahe ,katusekate.

[mürka]

Teistest materjalidest katusega oleks üsna selge kuidas soojustada. Kõik rookatuse ehitajad seletasid käsi südamel, et rookatuse alla pole villa vaja panna ehk siis soovitati panna ainult tuuletõke tolmu vastu. Roog on tõesti hea soe materjal ja teoreetiliselt võiks selline lahendus ka toimida kui kõik tuulutusavad kinni toppida aga siis ei saa vist niiskus ka välja.
Lisa karkassi soojustuse tarbeks enam ehitada ei saa. Ainuke asi mida teha saaks oleks tuuletõkke ja rookatuse vahe puistevilla täis ajada samuti ka poolkorruse laepealne ja jätta ainult harjaalune kolmnurk tuulduvaks ehk tuuldub siis niiskus villa seest pikki sarikat üles harja kolmnurgast välja.

[www]

Mul on samalaadne töö ees ootamas. Vanal renoveeritaval majal sai uus rookatus peale ja nüüd tahaks pööningukorrusele teha eluruumi ja seega peaks katuslae kinni ehitama. Kuid mismoodi siis ikkagi seda teha, kas paigaldada lisasoojustus või mitte, aurutõke, tuuletõke jne? Igatahes rookatuste ehitajad räägivad eri juttu, mõni soovitab teha tõesti sellise lahenduse nagu nt kivikatusel, samas kui on ka arvamusi, et soojustada poleks vaja.

Kas keegi oskab öelda, kui paksu mineraalvilla kihiga võrdub 30 cm paksune rookatus?

Kui lisasoojustust ikkagi on vaja, siis kas selle (mineraalvilla) võib panna otse roovide vastu (seega jääks mul roo ja villa vahele 5 cm õhuvahe)? Sinna peale paneks paberi (või peaks hoopiski panema aurutõkke), et takistada villakiudude sattumist eluruumidesse ja siis paberi peale juba laua vms (selle jaoks paneks sarikate külge lisaliistud)?

Kui lisasoojustus poleks vaja, siis kruviks nt roomati katuseroovi külge ja krohviks lubikrohviga ära ning olekski kõik?

Minu olukord on veel sellevõrra huvitavam, et pool maja on kõrge laega st, et kahe korruse vahelist vahelage ei ole ega tule. Samuti ei ole sarikate ja roovi vahel katusekilet. Ka ei paigaldanud ma väliseina soojustamisel seinakonstruktsiooni külge aurutõket. See tähendab, et ühtlast kõiki konstruktsioone katvat aurutõket mul ei saagi olema.

Oleksin väga tänulik, kui keegi, kes samalaadse probleemi ees seisnud, oskaks siit edasi aidata.

PS.Saan aru, et ilmselt taandub see küsimus osaliselt ka sellele, et palju ma tahan kütmisele kulutada.
Kuid eesmärk oleks ülemise korruse ärklituba teha ikkagi elamiskõlblikuks ja vältida selle juures suuremaid ehitusvigu.

[Kalvis]

Pole kokku puutunud, kuid julgeks villa otse vastu roogu panna. Miks? Sest roog oma paksusega toimib tuuletõkke-soojustusena piisavalt, vill aga annab soojapidavust juurde. Sissepoole igal juhul aurutõke.

[roohuviline]

Pillirooplaadi soojuserijuhtivus on 0.055 ( Inglaste andmetel) ja rookatusel peaks see olema veidi viletsam.
Pillirookatuse eripärast tingituna läheb see veel halvemaks , kui on tuul , sest see puhub siiski katusest läbi, kui palju oleneb katuse paksusest , tihedusest jms.
Läbipuhutavus on hea jälle katuse elueast lähtudes , sest mida kiiremini peale vihma katus ära kuivab , seda kauem ta kestab (seetõttu ei tohiks ka katuse kalle olla alla 40 kraadi.
Seega kui hakkate alt soojustama , lühendate katuse eluiga sest sissepoole siis katus enam ei kuiva , säästate aga muid kulusid. Kindlasti kujutavad eriti suurt ohtu niisked ruumid , Rootsis ja Taanis on olnud juhuseid , kus korralikku niiskustõkke ja ventilatsiooni puudumisel on rookatus paari aastaga ära mädanenud . Üks kahest tuleb ohvriks tuua , sest suure tuulutusvahe jätmine ei ole ka mõistlik ja ilus . Lisaks peab sellisel juhul olema ka korralik harjatuulutus. Kui palju täpselt katuse eluiga väheneb , sõltub paljudest asjaoludest - seina konstruktsioon,tööde kvaliteet, siseruumi niiskus jne. ja seda ei saa arvutada , lisaks ei ole kuskil kohanud sellekohaseid uurimusi . Kindlasti on see oht seda suurem , mida väiksem on katuse kalle.