saun

[Peeter]

kas keegi oskab nõua anda kus kohta saunas ventilatsiooniava panna?
<<< saun <<

[Erkki]

Keerise alapinna tasemele, soovitatavalt keerise taha

[Antero]

Sõltub, kas on elekti või puuküttega saun. Samuti kas puuküttega kerise kütmine toimub leiliruumist. Sel juhul poleks rohkem midagi teha, kui jätta ukse alla väike pilu ja sundventilatsioon ongi olemas

[kalle]

Saunas peaks olema väga hea õhuvahetus, seega peaks olema sissepuhe ja väljatõmme.Soovitavalt leiliruumis õhu juurdepääs küttekoldele ja laes õhu eemalduseks, kindlasti peaks need olema ka reguleeritavad ja suletavad.

[Oskar]

Arvan, et Kalle vastus sulle on kõige täpsem, kuid ma tahan veidi lisada: ei pea olema kindlasti sissepuhe ja väljatõmme, piisab kui värskeõhu ventiil asub seal kus Kalle ütles kuid välisseinas ja väljatõmbeventiil kas vastasseinas lae lähedal või laes. Muu jutt jumala õige.Leiliruumi ehitusel on muidki nõkse - kuidas keriselt tulev leil ringleb ( selleks paigaldatakse igasuguseid suunajaid - näiteks lakke, kerise kohale jne.)

[wazja]

Saunanauding sünnib hea ventilatsiooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, soojuse ja puhtuse kooskõlast. Iga saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhuniiskuse, põhiosa hea leili saamisel on õigesti ehitatud saunaruumil. Saunatüüpidest on tuntumad vene, rooma, türgi ja soome saunad. Korralikus saunas peaksid olema siledaks lihvitud, kuid värvimata puitseinad, laudpõrand ja hea, pidevalt köetav keriseahi, mis ühtaegu parandab ka sauna ventilatsiooni. Et leiliruumis on tegemist suhteliselt kõrgete temperatuuridega, siis saunalava ja istepingid peavad olema valmistatud lehtpuidust (soovitatavalt Ameerikast sisseveetav apache või haab), sest okaspuit ajab kuumuses välja vaiku, mis võib kleepuda ihu külge ja tekitada põletushaavu. Leiliruumi võetakse mõnel pool kaasa ka väike lehtpuust istelaud, kuna 80--90ē saunalava on istumiseks liiga tuline. Leiliruumis tuleb hoida suurt puhtust. Sauna sisevoodriks kasutatakse üldjuhul hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu, mis kinnitatakse aluspuitkarkassi külge spetsiaalsete klambritega, mis ei jää näha. Seinalaudiseks sobivad haab, lepp ja apache. Nõudlikum saunaline valib oksavaba laua. Täidiseks võib kasutada mineraalvatti. Seina soojapidavuse suurendamiseks kaetakse sein voodrialuselt siseküljelt fooliumpaberiga (stanniolpaberiga), kusjuures stanniolpaberi ja laudvoodri vahele jäetakse umbes 2cm õhuvahe. Põranda lähedale ja lae alla jäetakse voodrisse umbes 4--5 cm laiune pilu. Sauna kütmisel hakkab saunas olev kuum õhk õhuvahes tsirkuleerima, stanniolpaberist peegeldub soojus tagasi laudvoodrisse, mille tulemusel laudvooder, s.o seina sisepind, saavutab lühikese ajaga ümbritseva õhuga võrdse temperatuuri. Kuna stanniolpaber peegeldab soojuskiirgust tagasi, on sauna soojakaod väiksemad. Sauna katuslagi peab olema soojustatud. Saunakeriseid on saadaval hulgaliselt igale maitsele ja soovile, kõige levinum on pidevalt köetav nn soome keris. Kerisest saadava kuumuse otstarbekamaks ja kiiremaks kasutamiseks peab leiliruum olema suhteliselt väike. Selle põranda pindala ei tohiks olla üle 4 ruutmeetri ja kõrgus üle 2 meetri. Peale selle peavad leiliruumi seinad ja lagi olema hea soojusisolatsiooniga.
<BR>Kuiva leili saunas ei tohi olla peale kerise ühtki metalleset. Otstarbekas on kinnitada lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprusside, nii jääb lavalaudise pealispind sile ega ole kõrvetada saamise ohtu. Sauna puitpinnad töödeldakse spetsiaalsete immutusvahenditega. Mingil juhul ei tohi kasutada mittehingavaid või mürgiseid aure eraldavaid lakke, mis muudavad puitpinnad libedaks ja tuliseks. Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest väikese kaldega keskele vee ärajooksutrappi (mis võib asuda ka pesuruumis saunaukse vahetus läheduses).
<BR>Kui saun asub hoone ülemistel korrustel, tuleb põrand enne plaatimist katta hüdroisolatsioonikihiga, vältimaks vee sattumist alumiste korruste lagedesse.
<BR>Tähelepanu tuleb pöörata saunaruumi ventilatsioonile. Lavaruumi tuleb ehitada õhu väljatõmbekanal, mille kaudu reguleeritakse liikuvat õhku puitkattega (või puitnupuga) plafooniga. Asendusõhk liigub asemele tavaliselt lavaruumi ukse alla jäetava kuni 20 cm kõrguse pilu kaudu. Kui õhuvahetus on hea, võivad saunalised nautida puhast saunaõhku, mida on kerge hingata. On vale arvata, et saun peab kiire jahtumise vältimiseks olema vähese õhuvahetusega

[wazja]

Gurmaani saunas on kaks kerist : puudega köetav ja elektrikeris. Puukeris annab tunduvalt mõnusama leili kui elektrikeris, paraku ei jõua puudega tavaliselt sagedamini kütta kui nädalalõppudel ja pidupäevadel. Kahe kerisega saunas ongi elektrikeris argipesuks, et pingelise tööpäeva järel saaks lõdvestuda. Nii puu- kui ka elektrikeriste tüüpe on küllaldaselt ning jalgratast pole enam vaja ise leiutada, käepärastest materjalidest kerised ilmselt kuuluvadki unustusehõlma. Hea leili saab kerisest, millel on piisavalt kive ja kivid on õiget sorti. Miinimumkogus kive on 50 kg. Põhjanaabrite meelest ei vääri agregaat, millel kive alla 50 kg, kerise nime – see on pelgalt kivisoojendaja. Kerisekivide massist sõltub kerise kapasiteet ehk võime head leili välja anda. Tüüpviga, mis tihti tehakse, on liiga madal leiliruum. Ekslikult arvatakse, et sauna kõrgus pole oluline ja seda võib vabalt vähendada. Liiga madal lagi on ka põhjuseks, miks saun ei sobi keldrisse. Heas saunas on leilivõtja alati pealmisest kerisekivist kõrgemal, ka istudes. Mida kõrgemal kerisest lava on, seda nauditavam on leil. Väga oluline on ka saunalava ja sauna lae vaheline kõrgus. See peaks olema vähemalt 110 cm, kuid mitte rohkem kui 120 cm. Selline kõrgus tagab, et nägu oleks istudes leili suhtes õigel kõrgusel. Saunas peaks olema hea õhuvahetus. Hapnikurikas õhk saunas on sama oluline kui kerisekivide kogus või mõni muu eespool nimetatud aspekt. Ka keris ei tohiks õhust hapnikku ära süüa, paraku on see elektrikerise üks negatiivseid omadusi. Sauna õhuvahetus peab olema nii efektiivne, et oleks tagatud higi ja väljahingatava süsinikdioksiidi kiire äravool leiliruumist. Elektrikerisega saunas tuleb sissepuhutav värske õhk juhtida kerise kohale, ülemisest kivist ca 50 cm kõrgusele. Väljatõmbeava ideaalne koht on võimalikult kaugel kerisest – lava all, umbes lavalistuja kandade kõrgusel. Teine väljatõmbeava peaks olema võimalikult lae all, aga see on mõeldud leiliruumi tuulutamiseks saunaskäigu järel. Puukerise puhul tuleb kasutada traditsioonilist õhu juhtimise skeemi – värske õhk juhitakse kerise ette, alla või taha ning väljatõmbeava on lae all.
<BR>Saunaga hoonetes on kindlasti soovitav rajada sundventilatsioon. Vähemalt väljatõmme peaks olema mehhaaniline. Ka värske õhu haare läbi konstruktsioonide (filterklappide) peaks olema piisav. Sama oluline kui leilivõtmise ajal õhuvahetuse tagamine on korralik saunajärgne tuulutus. Niiskus on hoone ja selle elanike üks suuremaid vaenlasi.
<BR>Saunaga vannitoa põrandas peaks kindlasti olema trapp. Suuremates saunades peaks see olema nii leiliruumis kui pesuruumis. Korteri saunas piisab trapist pesuruumis eeldusel, et kalded leiliruumist on rajatud korralikult trapi suunas. Paratamatult satub leili visates osa vett põrandale, leiliruumist duđi alla ja tagasi. Trapp saunaruumide põrandas hõlbustab ka nende pesemist. Nii saab ruumid lihtsalt veega lausa voolikust üle uhtuda.
<BR>Saunas käimine on tihti rituaalne toiming, seetõttu ei saa sauna valmis ehitada uisapäisa ega suhtumisega, et iga kerisega (kivisoojendajaga) ruum ongi saun.
<BR>Heas saunas on õhu-vahetusel väga tähtis roll. Leiliruumi õhk peab olema hapnikurikas. Kuna elektrikeris “sööb” õhust hapnikku, siis erineb selliste saunade õhuvahetus oluliselt traditsioonilise leiliruumi omast. Sisenev värske õhk juhitakse kerise kohale. Õhu väljatõmbeks on vaja kahte ava. Esimene (V1) asub lava all, võimalikult kaugel kerisest. Teine (V2) lae vahetus läheduses. Alumine on avatud pidevalt. Ülemine on reguleeritav ning seda kasutatakse leili timmimiseks ja saunaskäigu järel tuulutamiseks – avatakse siis täielikult. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab väljatõmme toimuma mehaaniliselt.
<BR>
<BR>Hüva leili!
<BR>
<BR>

[sven]

Peaks mainaima et wazja pakub väga profesionaalset nõu saunade kohta.

[vello]

wasja jutus on kõik õige,elektrikeris toimib-eelduseks hapnikurikas õhk leiliruumis.

[erts]

jah, suurem osa pikast jutust õige Wazjal, ainult et ukse alla jäetav pilu on 5-10 cm, 20 cm ei ole enam pilu ja lae ja seina vahele jääv pilu on 4-5 mm mitte 4-5 cm
<BR>, aga need võisid ka lihtsalt näpukad olla.

[Marek]

Aga kui suur ikkagi peaks olema leiliruumi ventilatsioon? L/Sek ma mõtlen.

[tiit]

vastuseks Marekile 6 l sekundis

[karli83]

..iseenesest on kõik kasulik jutt, aga kui ma ise sauna nagu ehitasin, olemas olid ainult alusseind, mis erinevad tööd maksavad..nagu näiteks punnlaud voodri löömine ..jne

[mirksa]

Mulle soovitas tuttav ventilatsiooniga tegelev inimene, et kui on väga väike leiliruum (meil põrandapind 1,9 m2), et siis ei ole mõtet panna leiliruumi ventilatsiooni. Et piisab kui kõrvalolevas vannitoas on korralik väljatõmme. Meie saun on kortermajas.

Mida sellest arvate? Kas keegi on nii teinud?

[Külaline]

Mitmes kohas foorumis räägitakse leiliruumi seestpoolt soojustamisest kivi- v. klaasvillaga (ka laest). Soojustuse peab katma fooliumiga et tagada aurutõke ja peegeldav kiht.

Küsiks, et mida pannakse villa toetamiseks ehk seina sisekülje moodustamiseks? Raske uskuda, et villa jääb aastateks toetama vaid fooliumpaber, seda ka laes. Sama probleem tekib ka soovitusliku alumise rea keraamiliste plaatide kinnitamisel. Kuhu need kinni panna ja kuhu mätsida tavaliselt plaatide alla käiv hüdroisolatsioon, ega ometi mitte fooliumpaberi külge?

[2korda2]

Mitmes kohas foorumis räägitakse leiliruumi seestpoolt soojustamisest kivi- v. klaasvillaga (ka laest). Soojustuse peab katma fooliumiga et tagada aurutõke ja peegeldav kiht.

Küsiks, et mida pannakse villa toetamiseks ehk seina sisekülje moodustamiseks? Raske uskuda, et villa jääb aastateks toetama vaid fooliumpaber, seda ka laes. Sama probleem tekib ka soovitusliku alumise rea keraamiliste plaatide kinnitamisel. Kuhu need kinni panna ja kuhu mätsida tavaliselt plaatide alla käiv hüdroisolatsioon, ega ometi mitte fooliumpaberi külge?

Lõpetasin eelmisel nädalal oma leiliruumi tegemise. Seinas/laes 5x5 prussid 60 sammuga, vahel kivivilla plaadid laiusega 565. Surud vahele ja püsivad hästi. Laes kruvisin kohati igaks juhuks prussidesse kruvid lisatoeks. Foolium villa kanda ei tohiks.
Mina alumisse serva plaate ei hakanud panema (laua otsad ulatuvad 1cm põrandani). Kui siiski paned, siis plaadid ikka seinale (jääb aste puiduga võrreldes).

[trumm]

villa paned ju karkassi vahele, ei kuku ta sealt kusagile. lisaks pead ju fooliumi peale nagunii distantsliistud kinnitama (läbi fooliumi karkassi külge). see hoiab samuti. ja kui raatsid veidi rohkem kulutada, siis fooliumiga kõva soojustusplaat isover rek on sauna jaoks ideaalne. mu meelest ei löö see summa kedagi maha ka.

põranda kohta otsi natuke varasematest teemadest, seal seda serva tegemist päris üksikasjalikult kirjeldati

[murmet]

Loomulikult pole olemas mingisugust standardit, et kas on vaja jätta ukse alla tuulutus vahe, kas on tarvis veel lisaks puukerisele ka elektriradikat, kas peaks kõik seinad kile sisse mässima, kas tavaline saunaline polegi gurmaan... Igale leiliruumile on olemas omamoodi lahendus. Eelistan senini aastal 1896 valmistet suitsusauna, ilma igasugu lisadeta