Keskküttekaminaga maja liiga soojaks

[Marcu]

Tere!

Mure vähe äraspidine - keskküttekaminaga kütab maja liiga soojaks.

Majaks 136m2 ühekordne puitkarkass, soojustagastiga sundvent, energiakulu 40kWh(m2a), maksimaalne küttetarve ca 2500w. Kaminaks Romotop KV 025 W 02, kasutegur 90%, vesiküttele max 14kW (ümber kamina 50mm magnesiitplaadist kopsik pilt lisatud), soojussalvestiks 1000l tünn isoleeritud 50mm fooliumiga villaga, kamina ja paagi vahel laadimisautomaat Termovar DN 32-60° C, LK 810, pilt lisatud. Tubades plekk radikad kollektorühendusega. Enne radikate tsirku pumpa 3T ventiil, mille üks ots läheb pealevoolu kollektorisse teine tünni ülaosasse ja kolmas tagasivoolu kollektri juurde pilt lisatud.
Tünni kütab soojaks (30kraadilt 70kraadile) ca 5 tunniga ja kulub 20kg (0,06m3) puid (hall lepp) või 10 kg puitbriketti. Selle ajaga tõuseb aga kogu majas ruumide temperatuur 24-25 kraadini kui vaheuksed lahti hoida (radikad on välja lülitatud). Tänaste ilmadega ca +5 ei ole tünnis olevast soojast veest midagi kasu, sest kolmandal päeval pärast kütmist (72 tunni pärast) kui ruumide temp on langenud 21 kraadini ja tahaks sooja juurde on tünnis vesi üleval 50 ja all 30 kraadi soe.

Mida teha?

1. Kas panna väiksem akupaak koos tarbeveespiraaliga nt see http://www.cerbos.ee/et/akumulatsioonip ... 35-v6.html (eelmisel talvel ei õnnestunud ka kõige krõbedamate ilmadega seda 1000l sooja vett ööpäevaga ära kulutada ). Lisaks saaks paigaldada ka paar päikesepaneeli ja suvekuudel säästaks 20 euri kuus sooja tarbevee soojendamise arvelt ning kütteperioodil ei peaks suurest tünnist tsirkuleerima 2 süsteemset boilerit (220L). Kütteperioodi annaks natuke lühendada ka vast päikesepaneelidega. Väiksema akupaagiga lüheneks kütmisaeg ja ruumi temp ei tõuseks nii palju, samas oleks akupaak paremini soojustatud ja ehk ei kaotaks niipalju energiat iseenesest jahtudes.
2. Toppida kinni kamina ümber olevas soojusisolatsioonis tuulutusavad - nii vist ei tohi?

Kuna algse küttesüsteemi ehitasid litsentsiga sossepad küsin veel, kas on normaalne, et süsteemis pole ühtegi liiniseadeventiili ei radikate kollektoritel ega ringidel ega kamina ringil (projektis olid mõlemad ette nähtud). Samuti kas radikate ringile oleks mõistlik panna intelligentne punmp mis jääb seisma/vähendab pöördeid kui ringlust ei toimu, praegu uhab pump "pimedasse" kui radikate termopead on kinni. Ja veel kas nii väikest süsteemi on vaja tasakaalustada või ei ole (radikatel paistavad termopeade eemladamise järel (Compal) mingid eelseade võimlaused 1-8 (hetkel on kõik . Kollektorile lähim radikas on ühtlasi kõige väiksem ja selle termopea ei suuda küll temperatuuri hoida nii kui pisut paotad on radikas tulikuum.

Kange soov oleks küttesüsteem korralikult tööle/tasakaalu saada ja lugeda aastaseks soojusenergiakuluks 8m3 puid e ca 300 euri

tänud ette kõigile, loodan et oluline info sai kirja.

Margus

Kopsik kamina ümber

Kaminaümbris.jpg (66.19 KiB) Vaadatud 3077 korda

Laadimisautomaat

Laadimisautomaat.JPG (90.79 KiB) Vaadatud 3077 korda

Radika kollektorid ja 3T ventiil

Radikakollektorid.jpg (87.11 KiB) Vaadatud 3077 korda

[rokikas]

Tünni kütab soojaks (30kraadilt 70kraadile) ca 5 tunniga ja kulub 20kg (0,06m3) puid (hall lepp) või 10 kg puitbriketti. Selle ajaga tõuseb aga kogu majas ruumide temperatuur 24-25 kraadini kui vaheuksed lahti hoida (radikad on välja lülitatud). Tänaste ilmadega ca +5 ei ole tünnis olevast soojast veest midagi kasu, sest kolmandal päeval pärast kütmist (72 tunni pärast) kui ruumide temp on langenud 21 kraadini ja tahaks sooja juurde on tünnis vesi üleval 50 ja all 30 kraadi soe.

Aga kui põletada vaid 4-5 kg. saepurubriketti temperatuuri üleval hoidmiseks akupaagis?

[Marcu]

Tünni kütab soojaks (30kraadilt 70kraadile) ca 5 tunniga ja kulub 20kg (0,06m3) puid (hall lepp) või 10 kg puitbriketti. Selle ajaga tõuseb aga kogu majas ruumide temperatuur 24-25 kraadini kui vaheuksed lahti hoida (radikad on välja lülitatud). Tänaste ilmadega ca +5 ei ole tünnis olevast soojast veest midagi kasu, sest kolmandal päeval pärast kütmist (72 tunni pärast) kui ruumide temp on langenud 21 kraadini ja tahaks sooja juurde on tünnis vesi üleval 50 ja all 30 kraadi soe.

Aga kui põletada vaid 4-5 kg. saepurubriketti temperatuuri üleval hoidmiseks akupaagis?

Seal häda selles, et ca 45 min süütamisest võtab ega kuni süsteem hakkab üldse paagi temperatuuri tõstma (termostaat läheb suurele ringile) ja kui kütsin pool kogust (puiduga) tõstis küll paagi ülemist temperatuuri aga kahe pooliku kütmisega pidas paagi temp vähem vastu kui ühe pika kütmisega ehk mul jäi mulje justkui kamina kasutegur suureneks kui teha üks korralik kütmine kui kaks poolikut. Samas sellise 50 kraadise paagiga saab küll veel tuppa sooja aga tarbeveepaagi tsirkuleerimisest pole enam tolku. Väiksema paagi puhul ajaks temperatuuri kõrgemaks ja vähendaks vee kogust. Kamin suudab tõsta paagi tempi 70 kraadilt 80-le kiiremini kui 30 kraadilt 40-le (vist seepärast, et madalamatel temperatuuridel ta segab sooja ja külma vett laadimisautomaadis). Siit ka arvamus, et kõrgemaid tempe tõsta on kasulikum.

[Kusmitz]

50 mm villa ei ole mingi isolatsioon
Näiteks 70 kraadine paagi temperatuur ja 50 kraadi villa tähendab soojuskadu ca 100W/m2, kui paak paikneb 20-kraadises ruumis. m2 on siis paagi välispinna kohta.
Sama asi 100mm villa korral on aga 58 W/m2
200mm korral 33W/m2

Eks rehkenda ise paagi pindala ja vaata, kui palju seda lisasooja või kadu tuleb.

Kaminatest ei tea ma paraku muhvigi, kuid nagu aru saan, on üleskütmise ajal küttekehaks kamin, mis maja liiga soojaks kütab. Tõenäoliselt ei ole siin tänaste ilmadega muud varianti, kui küta vähem. Talvel, kui maja soojuskaod väiksemad, saad rohkem kütma hakata.
Või soojusta kamin ära, et soojust läbi kesta välja ei tule.

[Marcu]

50 mm villa ei ole mingi isolatsioon
Näiteks 70 kraadine paagi temperatuur ja 50 kraadi villa tähendab soojuskadu ca 100W/m2, kui paak paikneb 20-kraadises ruumis. m2 on siis paagi välispinna kohta.
Sama asi 100mm villa korral on aga 58 W/m2
200mm korral 33W/m2

Tuhat tänu - tundub, et siia see koer maetud oligi. Tünni pindala 6,5m2 kui soojakadu on 100W/m2 kohta siis 650W tunnis ehk 15,6 kWh päevas ja 468 kWh 30 päevaga. Mul kulub kuus el enegiat sama palju. Kolme päevaga kulub jahtumisele 46,8 kWh ja kamin annab küttes max 12,6 veesärgile tunnis. Ehk 3,7 tundi oma kütmisest kompenseerin jahtumist ja 1,3 h kütan maja

Kaminatest ei tea ma paraku muhvigi, kuid nagu aru saan, on üleskütmise ajal küttekehaks kamin, mis maja liiga soojaks kütab. Tõenäoliselt ei ole siin tänaste ilmadega muud varianti, kui küta vähem. Talvel, kui maja soojuskaod väiksemad, saad rohkem kütma hakata.

Jälle väärt nõu . Kui soojustan paagi 200mm villaga võidan 314 kWh kuus e 25 tundi kütmist e mitu tundi iga kütmiskord. 2-3 tunniga aga ruumid liiga palavaks ei lähe. Talvel tuleb nagunii tihemini kütta, sest küte jahutab lisaks paaki ja siis tõepoolest kaotab maja ka rohkem sooja ja lisasoojus kulub asja ette. Kas 200mm villa on parem kui 100mm poluester fiibrit vms mida valmis akupaakidel kasutatakse.

Või soojusta kamin ära, et soojust läbi kesta välja ei tule.

Kui selle kamina ümbrise kopsikut ei tuulutaks vaid ehitaks ta kinniseks (liimiks silikaltsiitplaadi ka tuulutusavadesse) saaks tõepoolest palju parem aga ma ei tea kas nii võib alati olen näinud et kopsikutel on vähemalt üks lahtine ava?

[Kalvis]

Püüame mõned põhitõed seletada:
Käsitsi kaminaga küttes on kütteallikas võimsam kui hetkel ära kulutatav soojakaod (eriti sügisel - välistemperatuuri langedes käredal talvel võib saabuda ka mõnel moment, kus kamin ei jäksagi kogu maja kütta!) ja seega rohkem ruumi andes sooja hakkab tõusma ruumi temperatuur. Aga et see liigselt ei tõuseks siis on süsteemis imeline vidin nimega akupaak, kuhu saab üleliigset sooja salvestada. Siililegi selge- suurem akupaak võimaldab rohkem sooja salvestada. Juhib seda kompotti kütteautomaatika, mitmeid süsteeme saab ka ilma ehitada, st. kas inimene käib kraanidega mängimas või on paak lihtsalt vahel siis tõstab ta automaatselt küttesüsteemi inertsi ehk toimib ka kuidagi nii. Lõppkokkuvõttes peab sellistes süsteemides inimene ise tajuma millal akupaak jõuab salvestusvõime lähedale ja rohkem puid alla ei viska (tavaliselt on selleks max 80 kraadi akupaagi temperatuurist). Mõni tainas muidugi ei lõpeta kütmist ja on lasknud süsteemis vee keema, kui on avariiautomaatika olemas olnud siis päästab hullemast aga näinud küll, kus tuleb ka uusi juppe hankima minna.
Kui kütmist enam kaminaga ei toimu, peab kütteautomaatika suunama akupaagi vett süsteemi kuniks seal on sooja. Mida suurem akupaak, seda pikem võib olla küttevaheaeg. Lõpmatuseni seal sooja salvestunud pole, mingi hetk ei jätku ja ruumi temperatuur hakkab langema. See on viimane hetk, keegi peab tule kaminasse alla tegema.
Akupaagi mahtu pole mõtekas liiga suureks teha, kui palju on vaja sõltub kui tihti viitsib omanik kaminat kütta - paljudel on kodus kõbus vanake, kes viitsib hommikust õhtuni kütta ja siis piisab öise magamispausi mahust aga paljudele meeldib mugavam variant, kus kaminat tuleks kütta korra päevas. Vastavalt kliendi maitsele valitakse mahud, seejuures on väga oluline parameeter maja soojakaod.
Antud teema püstituses akupaaki vähendada ei või, viga on süsteemis (kui ei oska ruumi temperatuuri saavutades soojavooge akupaaki juhtida - tõenäoliselt kas puudulik automaatika või vigane küttesüsteem)

Kamina "soojustamine" on täiesti mittevajalik, halvendad sellega vaid kütmise kasutegurit. Viga on tõenäoliselt vales küttesüsteemis - see ei oska sooja akupaaki juhtida kui ruumi temperatuur on saavutatud. Arvatavasti on eespool toodud nii öelda peaaegu käsijuhtimisega lahendus.

[Marcu]

Mureks on kamina enda ümber antud soojusenergiast tekkiv ülekütmine. See ca 3kW, mis kamina ümbert majja läheb, ületab maja maksimaalselt soojusenergia vajadust. Akupaaki annab kamin sooja kohe kui termostaat on avanenud 60 kraadi juures ja selliste +5 ilmadega ei ole radiaatorküte veel järgi lülitatud ehk kogu kamina veesärgi toodetud soojus jõuab akupaaki. Kui radikad on järgi siis igal radika enda termopea sulgeb tsirkulatsiooni kui ruumi temp tõuseb.

Akupaagi suurusega oli eelmisel talvel nii, et 1000L paak 70 kraadist vett toitis maja kütte ja tarbevee ära1,5 päeva -15 kraadi juures (paagil 50mm soojustus). Seepärast tahaks paagi mahtu vähendada, et jõuaks suvekuudel paari päikesekollektoriga paagi 50 kraadi juures hoida(saaks tarbevee) ja lühendaks natuke kütteperioodi. Samuti vabaneks täiendavast tarbeveeboilerist ja ühest tsirkulatsioonist. Väiksema paagi kütmine lühemat aega vähendaks omakorda liigset temperatuuri tõusu. Talvel kord päevas mõni tund kaminas tuld teha ei ole liigne tüli ja üle 2 päeva kütmine talvel ei ole eesmärk.

[Kalvis]

Eks nende veesärgiga küttekaminate häda olegi see, et sa ei saa kontrollida otse õhule antavat soojahulka. Kui küttesüsteemis on radiaatorrirngi sulgemise kraanid siis saab käsitööga natukene parandada - kütmise ajal sulged radiaatoriringi ja pärast lõpetamist avad. Saab lisada automaatikat aga see on kallis.

Üks lahendus on kasutada suveperioodil kahesüsteemse boileriga otse elektriga sooja vee tegemist (muud ringid lükkad küttesüsteemist välja, et boiler tagasi ei kütaks). Soovitan viimast.

[Marcu]

Radiaatoriring jääb ise kütmise ajal tagant ära kuna radika termostaadid sulgevad läbivoolu. Igasugu automaatikaid olen uurinud aga nende vajalikkus tundub et piirdub küttegraafikute seadistamise võimalusega. Ehk kunagi soetan omalegi sellise kui põhiasjad tööle saan.

See suvi oligi soe vesi elektriga aga 20 euri kuus vee soojendamsiele kulutada kui väljas päike paistab - kahju hakkab . Tasuvusarvutus ütleb, et 1 paneel võiks paigaldada. Alternatiivina mõtlesin õhkvesi soojuspumpa lisada akupaagile, saab suvel 5X odavamalt vee soojaks ja kevadel sügisel ilma kaminat kütmata toad soojaks