Küttesüsteemi valik

[Innuleenu]

Ostetud majaosa on poolikus seisus, seega viimane aeg (ja võimalus) oleks valida sobivaim küttelahendus. Et mitu pead on ikka parem, kui paar tükki, siis palun abi.
Majas köetavat pinda ca 130m2, sellest esimesel korrusel 75m2. Esimesele korrusele on paigaldatud ka põrandaküttetorustik ning esimesel korrusel on ka kamina/ahju valmidus. Teisele korrusele on planeeritud küte lahendada kamina ja radikatega. Olemas on eraldi ruum katlamaja rajamiseks.
Milline küttesüsteem valida? Esmalt mütlesime seni puiduküttekatlale (puit omast metsast käes), aga et majja on veetud tegelikult ka maakütte jaoks torud ja olemas on kaev (kust tegelikult pärineb ka joogivesi), siis maaküte oleks teine alternatiiv. Maakütte eelis vast see, et talvisel ajal ei jahtu maja väga maha, kui ise ca nädala oled kodust eemal.
Ideaalis tahaks elektrist sõltuvust viia minimaalseks, õhk-õhk soojuspumpa kasutaks vajadusel pigem toetavana (aga ehk ei läheks sedagi vaja, kui kohe süsteem võimalikult hea planeerida).
Mida teha?

[toomas]

Tere.

Ostetud majaosa on poolikus seisus, seega viimane aeg (ja võimalus) oleks valida sobivaim küttelahendus. Et mitu pead on ikka parem, kui paar tükki, siis palun abi.
Majas köetavat pinda ca 130m2, sellest esimesel korrusel 75m2. Esimesele korrusele on paigaldatud ka põrandaküttetorustik ning esimesel korrusel on ka kamina/ahju valmidus.

Põrandaküte ilma pumbata ei toimi. Vahet ei ole millega kütad.

Teisele korrusele on planeeritud küte lahendada kamina ja radikatega. Olemas on eraldi ruum katlamaja rajamiseks.

Tehke siis selgeks millega siis kütma hakatakse? Keskküttekatel, millega halgudega; pelletiga?
Milline küttesüsteem valida? Esmalt mütlesime seni puiduküttekatlale (puit omast metsast käes), aga et majja on veetud tegelikult ka maakütte jaoks torud ja olemas on kaev (kust tegelikult pärineb ka joogivesi), siis maaküte oleks teine alternatiiv. Maakütte eelis vast see, et talvisel ajal ei jahtu maja väga maha, kui ise ca nädala oled kodust eemal.

Maaküte ja tarbeveekaev on kaks ise asja.

Tehke siis selgeks millega siis kütma hakatakse? Keskküttekatel, millega halgudega; pelletiga?


Ideaalis tahaks elektrist sõltuvust viia minimaalseks, õhk-õhk soojuspumpa kasutaks vajadusel pigem toetavana (aga ehk ei läheks sedagi vaja, kui kohe süsteem võimalikult hea planeerida).
Mida teha?

[Innuleenu]

Postituse küsimus ongi selles, millist küttesüsteemi antud andmetega asjatundjad soovitaksid.
Kui valida puiduküte, siis kütaks halgudega (ehk siis omast metsast küte käes).
Põrandakütte jaoks tsirkulatsioonipumpade panemine on üsna selge.
Ehk siis peamine küsimus on ikkagi sellest, kust võiks tulla see soojusenergia, mida mööda torustikku ja radikaid ringi ajama hakata.

[Rostfrei]

Pellet

[Innuleenu]

Rostfrei, miks pellet?

[Rostfrei]

Aga miks mitte? Soetamismaksumus kordi väiksem, jah, veidi hoolitsust tahab. Kg pelleteid annab 4,5 kW*h soojusenergiat ja maksab ~20 senti, ehk kW*h hind jämedalt 4,4 senti. Mis maaküttega tuleb? PS! lubatud COP ei ole 24/7 väärtusega 5 ja peale, keskmine vast kusagil 2,5...3, kui sedagi.
Ning kui midagi katki läheb, a'la kompressor lendab?

[Innuleenu]

aga pelletikatel vs puuhalgudel põhinev katel? Võttes arvesse tasuta halgude olemasolu (metsa tuleb nii ehk naa harvendada)

[Külaline]

aga pelletikatel vs puuhalgudel põhinev katel? Võttes arvesse tasuta halgude olemasolu (metsa tuleb nii ehk naa harvendada)

Oma hagude vastu ei saa mingi muu küte hinna poolest ja sooja saab ka kaks korda, siis kui puid teed ja ahjus.

[pumbamyyja]

aga pelletikatel vs puuhalgudel põhinev katel? Võttes arvesse tasuta halgude olemasolu (metsa tuleb nii ehk naa harvendada)

Paar juhust on sellised:
1) metsaomanik pani soojuspumba, sest leidis, et talle on kasulikum igal aastal oma metsast tehtud küttepuud ära müüa ja mugavam kütteviis (soojuspump) soetada;
2) soojuspumba pani ettevõtja, kes elanikkonnale küttepuid müüb. Mugavama kütte valikut põhjendas pikkade tööpäevadega, mil sageli ei jäägi aega oma maja katla kütmiseks.

[Innuleenu]

/mis seal salata, meil on asi pigem vastupidine - pere isasem pool on külmutusseadmete mehaanik ja palju-palju õhk-õhk soojuspumpi paigaldanud, aga endale nagu väga käsi ei tõuse veel seda panema /

[pumbamyyja]

/mis seal salata, meil on asi pigem vastupidine - pere isasem pool on külmutusseadmete mehaanik ja palju-palju õhk-õhk soojuspumpi paigaldanud, aga endale nagu väga käsi ei tõuse veel seda panema /

No siis on teema püstitamine täis-absurdne. Las külmamehhaanik teeb kalkulatsioonid ja ei lase naisel puid katlasse tassida ning kodu kütte küsimustega tegeleda. Või oskab ta vaid torusid kokku ühendada?

[Innuleenu]

Las ikka iga mees jääb oma liistude juurde ja külmamees hoolitseb ventilatsiooni eest, eramajja keskküttesüsteemide ehitamisega pole ta kokku puutunud ja pigem uurib läbi oma sekretäri enne maad, kui suure hurraaga oma-algatuslikult ehk miskitpidi pooliku lahenduse genereerib

[madis64]

Paljudel juhtudel hakkavad sellistes variantide aruteludes suunda andma mingid varjatud faktorid, millest alguses sõnagi ei räägita. Isiklikud maitse-eelistused, raha vähesus on neist kõige tavalisemad.

Nii et ehk oleks mõttekad teada anda, milliste variantide jaoks eelarves üldse raha jätkub?

Ise pakuksin, et maaküte koos esimese korruse ahjuga.

[Innuleenu]

Madis - eks ikka kipub nii olema, et raha ja aega on alati piiratud hulgal. Samas saame aru ka sellest, et odav ja hea on sageli 2 eri asja. Ehk siis sellest tingitud ka teemapüstitus, et pigem ehitada küttesüsteem 1 kord ja selline, mis vastab igati vajadustele-ootustele (aga päris vigaseks ennast maksta ka ei tahaks).
Väga ülemise piiri paneks praegu hinnanguliselt kuskil 5000.- tuuri. Hetkel on puiduküttel (halud) põhinev pakkumine terviksüsteemile (aku.paak, pumbad, boiler, jubinad jne) suurusjärk 3100.-. Mis natuke kahtlema paneb ongi see, et puidukütte kasutegur pakkumises oleva konkreetse katla puhul on suhteliselt madal (samas omal metsa on, mida korstnasse kütta) ning sunnib poole kohaga katlakütjaks hakkama. Pelletisüsteem tundub selles suhtes atraktiivsem, et on veidi automatiseeritum. Maaküte on sealt veel samm edasi mugavuse suunas, aga nagu ma aru saan, siis eeldab eraldi kaevu rajamist ning süsteemi rajamine on kokkuvõttes kallim.

[voolukivi]

Mina samuti kaalusin mida valida. Uus osa (juurdeehitus) esimesest korrusest on torude peal ja ülejäänud elamu jääks radiaatorite küttele. Korralikud soojustatud puitpõrandaid ma ei taha enam lammutama hakkata. Samas räägitakse ka , et puidu sees olev torustik ei juhi nii hästi sooja, kui betoonis. (loogiline ju) Mõtlesin alguses seda ja teist ja viimane plaan panna õhk-vesi soojuspump. Siis on ka soe vesi sama süsteemiga saadav. Lisaküttena külmal ajal jääks elutuppa kamin.

[Sharp]

Mis katlale sulle pakkumine tehti, kas "puudeõgija" Viadrus?
Ei soovitaks ilma kütta, mõistlikum oleks kõrge kasuteguriga katel, nt Atmos puugaasikatel. See katel võtab puudest maksimumsoojuse, on väga ökonoomne
Järgijäänud puude müügist teenid soetamise raha aja jooksul tagasi.

Kui aga oluline on mugavus, siis pane pelletikatel. Pelletikatel toimetab ise - pelletipõleti võtab ise pelletid sisse, ise paneb pelletid põlema jne. Pole vaja puudega jännata - tuled koju ja kodu soe, ei pea läbi lume kuuri puude järgi kahlama.

Kui tahad aga kütta vahel halgudega ja vahel pelletiga, siis näiteks Atmos puugaasikatlale saab panna pelletipõleti külge.

Madis - eks ikka kipub nii olema, et raha ja aega on alati piiratud hulgal. Samas saame aru ka sellest, et odav ja hea on sageli 2 eri asja. Ehk siis sellest tingitud ka teemapüstitus, et pigem ehitada küttesüsteem 1 kord ja selline, mis vastab igati vajadustele-ootustele (aga päris vigaseks ennast maksta ka ei tahaks).
Väga ülemise piiri paneks praegu hinnanguliselt kuskil 5000.- tuuri. Hetkel on puiduküttel (halud) põhinev pakkumine terviksüsteemile (aku.paak, pumbad, boiler, jubinad jne) suurusjärk 3100.-. Mis natuke kahtlema paneb ongi see, et puidukütte kasutegur pakkumises oleva konkreetse katla puhul on suhteliselt madal (samas omal metsa on, mida korstnasse kütta) ning sunnib poole kohaga katlakütjaks hakkama. Pelletisüsteem tundub selles suhtes atraktiivsem, et on veidi automatiseeritum. Maaküte on sealt veel samm edasi mugavuse suunas, aga nagu ma aru saan, siis eeldab eraldi kaevu rajamist ning süsteemi rajamine on kokkuvõttes kallim.

[Innuleenu]

Aitäh kaasamõtlejatele!
Oleme nüüd risti ja põiki selle teema enda jaoks läbi arutanud ja plussid-minused kokku arvutanud. Esialgne hinnapakkumine oli tõesti (nagu Sharp ka kirjutas) Viadrusile, läksime siiski puugaasikatla valikule üle ja sõelale jäi Atmose DC40SX. Ma loodan, et õigustab ennast igati

[madis64]

Akupaak ja boiler võiksid siis olla sellised, millel on otsad võimalike alternatiivkütteallikate külgeühendamiseks juba olemas.

[Esimene]

Aitäh kaasamõtlejatele!
Oleme nüüd risti ja põiki selle teema enda jaoks läbi arutanud ja plussid-minused kokku arvutanud. Esialgne hinnapakkumine oli tõesti (nagu Sharp ka kirjutas) Viadrusile, läksime siiski puugaasikatla valikule üle ja sõelale jäi Atmose DC40SX. Ma loodan, et õigustab ennast igati

Maja 135m2 ja Atmose DC40SX. Kui suure akupaagi paned?
Vaadata võiks seda, et kas kütad akupaagi ühe korra kütmisega soojaks või kahe kütmisega. Kui on vahepealne, siis kütad ühe korra täis kataga ja teise pead panema pooliku katlaga.
Muidu on nii, et akupaak valitakse maja järgi ja katel akupaagi järgi.

[kaasamõtleja]

Kas ca 130 m2 maja kohta Atmos DC40SX liiga võimas pole? Kas maja on halvasti soojustatud?
Muidu peaks Atmos DC 32S ka ära kütma.

[Innuleenu]

Katla valikul lähtusime kWdest (28-40kW), mis tundus sobilik juhul, kui plaanime esialgselt kavandatud garaaži asemele töökoja teha ning ka sinna kütte suunata (ca 30m2 köetavat pinda juurde; garaaž tuleb siis eraldi hoonena). Aku.paak on praegu kavandatud 1200l-ne - ehk targemad pead oskavad nüüd kommenteerida, kas tundub mõistlik või on suuremat vaja?

[Rostfrei]

Maja 135 ruutu ning 28 kW (min) katel on ikka jõhkralt üle dimensioneeritud. Ma ei viitsi otsida, eks targad teevad seda, aga isegi KUI sul kütte vajadus on 100 W/ ruudu kohta (mis on minu hinnangul enam kui raiskamine ja maja hõre mis hõre), saab hakkama 13 kW katlaga. Normaalne võiks vast olla 50 W ruudu kohta ehk küttevõimsus koos 30 ruuduse abi hoonega 8,5 kW, 75 W ruudu kohta ~13 kW katel. Aga kui raha on, mida üledimensioneeritud ja selle võrra kallima katla alla laduda saab, siis miks mitte.
Edit: ei saanud rahu, mingi passiivmaja teema viitab 30 kW*h/m2 aastas, see siis passiivmaja. Nii et arvuta ise, kui sul on ~170 m köetavat pinda ning sa paned max 48 kW katla, kui suur on orienteeruv väljastatav kütte võimsus ruudu kohta.

[tommy4]

Kui juba numbrite võrdlemiseks läks, siis kütan üsna hõredat vene ajal ehitatud 220 m2-st majakest 14kW-se õlikatlaga ja ei nurise.

[rokikas]

(28-40kW)..... Aku.paak on praegu kavandatud 1200l-ne...

Kas ikka on liialt võimas? Tegemist ju salvestava (akupaagiga) lahendusega mitte otseküttega (pellet, õli). Näiteks selle akupaagi temperatuuri tõstmiseks ~60 C kulub ~80 kWh ehk katel peab pea kaks tundi täiel võimsusel põlema.
On seda nüüd liiga vähe või palju?

[simpson]

Võimsam katel ikka, kui akupaak vaja kuumaks saada. Loomulikult on ka võimaluste suurenemisel katlale võimalus külge pookida pelletijura, mis maksab teise katla hinna.
14kW kütab kindlasti maja ära, kui 24h puid sisse taod, aga tahaks muud ka teha...
Mu 25kW teras kütab 2 täiega 1000l 90-kraadini, kah liiga tihe graafik, õnneks tuleb keldrisse minibaar.