"Nõmme" seina lisasoojustus

[Kodanik]

Tegu "Nõmme seinaga" st. puitkarkassmaja tellisvoodriga. Aastast 1964. Seestpoolt vaadates seina kihid: lubitsementkrohv laastvõrgul; must laud 25mm; tõrvapapp; saepuru/lubjasegu ca.18cm; fassaaditellis. NB! saepuru ja tellise vahel tõrvapappi pole - kas see on taotluslik, et juhuslik märgumine kuivaks väljapoole? Aknad (PVC) paigaldatud vastu fassaaditellise sisepinda. Nüüd soov seinu lisasoojustada. Seestpoolt oli plaanis panna krohvile aurutükkepaber ja ca. 45mm villa kipsikarkassi vahele. MIDA AGA TEHA VÄLJAPOOLE? tellis kohati pragunenud - tahaks nagu ilusaks ja et siis juba lisaks soojapidavust ka. Kas 5cm penot ja krohv on hea lahendus? Või tekib seal mingi "hingamiskonflikt"? Ka aknad jäävad näotult "auku" - ca.17cm fassaadipinnast sissepoole. Villaga soojustamine teeb seina hoopis paksuks. Kas lihtsalt krohvimine lisab ka soojapidavust? Mida tergad-kogenud soovitaksid? Tänan ette...

[restauraator]

Kas tellisekihist loobumine ei oleks kõige lihtsam ja valutum liigutus? - Ei jääks aknad auku, sein saaks soojaks ja paremini hingavaks(panna kaasaegne soojustus), samuti saaks üle kontrollitud kandevseina konstruktsioon ja sissegi poleks siis vaja soojustust lisada jne. Ühesõnaga saate sooja ja kindla tulemuse ehk sama töömahugagi, mis muidu seest ja väljast soojustamisega kaasneks ja mis võiks anda ka ettearvamatuid tulemusi.

PS saepuru ja tellise vahel ei tohigi olla tõrvapappi ja juhuslikult see kivipind ka ei märgu st kõik on ikka seaduspärane läbikülmumine ja kuivamine nagu see ring looduses ikka käib.

[Chef]

teine variant on ju seest lahti võtmine, karkassivahe soojustamine (180mm polüstüreeni või villa on täiesti piisav) ja lõpuks sobiva ehitusplaadiga (osb ja vineer annaksid karkassile ka jäikuse) katmine. see akende auku jäämine ei ole üksnes esteetiline probleem vaid reaalne külmasilla oht. aken peaks olema soojustuse tasapinnas, mitte seespool.

[Kalvis]

Kolmas variant on seespool jätta nii nagu on, lisad tõesti vaid aurutõkkepaberi ja kohe siseviimistluskihi. Mitte mingil juhul ei soojusta seestpoolt, see jääb nii nagu on. Väljapoole paned villa, kuid võid panna vahtplasti.

Neljas variant on, et seest katkud soojustuse välja ja asendad vahtplastiga (vaid postivahed). Selle peale kohe siseviimistlus. Väljapoole teed klassikalise soojustuse - vahtplast või vill, maitseasi.

erinevus 3 või 4 variandi vahel on välissoojustuse paksuses - 3 variandil peab see umbes 5 cm paksem olema, samas on sisetööd vähem. 4 variant saab parem.

[restauraator]

Küsiks nüüd ise natuke:
Teine vastuse variant, kui nüüd soojustus villaga asendada, siis mis ette võtta välimise kihiga? See ju pidi olema praguline ja tuul puhuks nüüd ilmselt veel paremini viimistlusplaadini läbi. Ja kui tuul elimineerida, siis kuidas ja mis materjale kasutades peaks Kodanik täpselt ehitama seina sisemised kihid?

Neljas variant: Loen ja loen, aga küll ei mõista, teha nii suur töö ära: karkass seest tühjaks ja uus soojustus asemele, välimisele pinnale samuti..... Miks kuramuse pärast see kivikiht nii kallis on, et see peaks sinna siis ilmtingimata jääma? Sellest ei ole ju siis mingit tolku, ainult takistaks seina hingamist ja milleks seda veel soojustada, kui kivi taha jääks ju veel õhuruum (tsiteerin << Neljas variant on, et seest katkud soojustuse välja ja asendad vahtplastiga (vaid postivahed). )<<

[Kalvis]

Sa küsid asju millele on vastatud juba soovitustega. Aga selgitame:
1. Et kui sees soojustus ringi vahetada, mida teha väliskihiga? Vastus: kuna sisekihi soojustusest ei piisa, tuleb väljapoole paigaldada lisasoojustus. Kuna lisasoojustuskihi lahendus lahendab tuuletõkke probleemi siis pragulisest seinast jne. tulenevaid hirme tuuletõkke puudumisest mitte näha. Ühtlasi ongi jõutud neljandasse varianti.
2. Miks kuramuse pärast see kivikiht nii kallis on, et see peaks sinna siis ilmtingimata jääma? Sellest ei ole ju siis mingit tolku, ainult takistaks seina hingamist ja milleks seda veel soojustada, kui kivi taha jääks ju veel õhuruum.
Vastus - Tõenäoliselt tuleneb asi mõistete mitte arusaamisest. Teinekord tuleb seina konstruktsioon täpselt kirjeldada, muidu oletatakse sinu seina valesti. Minu lähtusin Harju seinal konstruktsioonist - sein on umbes laotud meetriste postivahedega, kus postid on täiskivi paksused, sein poolkivi paksune, soojustus postide vahel poolkivi paksune, kusjuures levinud on veel plekk õhuvahega. Vanasti oli soojustuseks vähemefektiivne saepuru, mis tänapäeval sooja kinni ei hoia. Minu mõte oli - sissepoole paigaldada aurutihedamast vahtplastist plaadid, mis tõstavad soojustuse efektiivsust võrreldes praegusega. Vahtplast on aurutihedam kui vill, seega sobib sissepoole sooojustuseks paremini. väljapoole tuleb paigaldada igal juhul soojustus, sest muidu jääksid kandeseinad külma kätte, lisaks on vaja tuuletõke teostada. Samuti saad sedasi seina soojustuse normi. Samas, kui siseseina mitte katkuda siis ei juhtu ka midagi. Pleki ja kivi vaheline õhuvahe toimib edukalt isolaatorina. Maja põhisoojustus jääb välja. Alahinnata ei tule sisetööde mahtu - see nõuab lõhkumise korral kogu siseviimistlustööde tegemist kuid see pole lihtne ja odav töö. Ja loomulikult võid ükskõik millal tulevikus sisetööde mahus seest ümber ehitada.
Kivikihi kohta ei saanud vihjest aru, ehk seletad. Kivikihti pole ma mõelnudki, et lammutad, see jääb hoone kandvaks seinaks alles?

[restauraator]

Ega mina ka või pead anda milline sein küsijal täpselt on? Ega tavainime sellest väljapoolt eriti aru ei saagi, vanem ehitaja tavaliselt ,aga küll. Nõmme seinal puudub müürikirjas pilastritest tekkiv muster. Harju seinal laotaks ennem tellismüür, aga nõmmekal püstitatakse ennem puitkarkass ja alles hiljem laotakse kivi ümber.(kivi ja puitkarkassi vahele jääb väike vahe ja omavahel on nad enamasti traatankrutega ühendatud) Sisepind on mõlemil sarnane, samuti täide.
Harju seinaga pole jah muud teha, kui välja niipalju soojust panna, et tellis soojemale poolele jääb või kallimad soojustuslahendused kus sisepinna aurutakistus ületaks kordades tellise oma. Või leppida suure niiskussiduvusvõimega saepuruga edasi ja rohkem kütta.
Nõmme seinal on aga hea võimalus kivist loobuda, kandevkonstruktsioon üle kontrollida ja kaasaegselt( või ka saepuruga, siis juba paksema kihiga) uuesti ära soojustada. Kui kivi ettevaatlikult eemaldada, siis võimalik, et senine soojustus ei varisegi alla(saab ka toestada) ja sellele mingi soojuskiht veel peale panna, kui tahetakse odavamalt läbi ajada. Soojemaks saab seina igatahes.

[Külaline]

Lisa: Kalviselt küsiks, et mis see pleki ja õhuvahega variant endast kujutab? Pleki ja kivi vahel on õhuvahe!? Pole sihukest asja küll kohanud ja raske on seda ette kujutada, kuda see üldse toimida saaks.

[Kalvis]

Algsel küsijal soovitan objektile kutsuda spetsialist, kes vaataks konstruktsioonide seisukorra üle ja annaks pädevad vastused. Muidu on oht, et ehitab veidi valesti.

Minu majal on pandud plekk sellepärast, et see täidaks tuuletõkke rolli. Nii oli ka raamatus kirjas. Pleki ja kiviseina vahel on umbes 2 cm õhupilu, mis praegu on väljapoole tuulduv. Kiviseinad aga täidavad kandevseina rolli.
Praegu kasutan maja suvilana, kuid tulevikus plaanin elumajana kasutamist. Selleks vean välisseinale kas 15 cm vahtplasti või villa soojustust (koos tuuletõkkega), plekivahe tuulutusavad topin kinni. Nüüd tekib ummuksis õhuvahe, mis on hää soojusisolaator. Väline soojustus tagab, et kivisein jääb soojaks. Senine plekk toimib tuuletõkkena.
Kui kunagi tulevikus siseviimistluse remondi teen siis loomulikult lammutan senise seina seest tühjaks ja asendan vahtplastiga. Edasi sõltub siseviimistlusest, kas krohvin, panen kipsi või hoopis aurutõke puitlaudisega, kuid see on tulevik

[restauraator]

Ausalt öeldes jääb ikka suu lahti küll seda asja lugedes. Ilmselt ei saa õieti ka aru? See plekk on siis tellisest seespool: tellis- õhuvahe-plekk- saepuru jne. Kas tõesti nii!?

[Kalvis]

Just nii!

[Külaline]

võiks vähe arutada seda lipp-lipipeale, lapp-lapipeale ehitamist, mis lõpptulemus sellest tuleb ja mis see maksma läheb ? Müü maha, uus omanik lükkab kokku ja ehitab uue korraliku, müügirahast saad ise uue ja normaalse ehitada

[restauraator]

Mis minulgi siin kosta... kasutaks juhust ja teeks reklaami.... kui keegi veel tahab plekist tuuletõket, siis praegast jõuluhinnad ja värvivalik ka suur...

[Kodanik]

Tänan arvamuste eest! Selgitan natuke lisaks. Välimise tellisfassaadi mahatõmbamise jätaks küll viimaseks võimaluseks. Fassaaditellise taga on vahetult saepuru ning planeeritud väike lisasoojustamine kujuneb sel juhul reaalselt uue maja ehitamiseks (jäävad vaid kandepostid ning nende küljes olevad aknad-uksed). Nii hull asi pole. Elada saab. Küsimus eelkõige selles, et kas siseviimistlust uuendades oleks õige välisseina paigaldatava kipsplaadi ja olemasoleva krohvi vahe täita villaga? Vahetult krohvile paneks kile või aurutõkkepaberi (et elamisniiskus saepurusse või fassaaditellisesse ei tungiks); siis 45mm villa ja kipsplaat - mis on sellise soojustamise ohud??? Kas juhtutub tõepoolest midagi "külma" jääva välistellisega? Kui "külma" ta tegelikult jääb ja mis on selle ohud? Ausõna, kogu fassaadi mahatõmbamine koos soojustusega ja uue tegemine on hirmutav ja käib vist üle jõu! Praegused praod täidaks tellisetoonis vuugimassiga (või krohviseguga). Või ilmestaks seina puitrestidega (aknaluukidega). Kas oskate soovitada eksperti, kes kohapeal olukorda hindab ja lahenduse pakub?

[tcumen]

Vahetult krohvile paneks kile või aurutõkkepaberi (et elamisniiskus saepurusse või fassaaditellisesse ei tungiks); siis 45mm villa ja kipsplaat - mis on sellise soojustamise ohud??? Kas juhtutub tõepoolest midagi "külma" jääva välistellisega? Kui "külma" ta tegelikult jääb ja mis on selle ohud?

Kui sa nii teed, siis on tulemuseks niiskuskahjustused. See elamisniiskus läheb läbi kipsplaadi ja villa ning suure tõenäosusega kondenseerub kilel.
See kile pane otse kipsplaadi taha.

[Kalvis]

Ma mõtlesin, et saad ise aru ka, et kellegi soovitus kõik maha lõhkuda ja uus ehitada on sedavõrd asjatundmatu, et ei tasu isegi kommenteerimist. Sest lisanduv töö oleks - mahalõhkumistöö + prügi äravedu + uue seina materjali hind + uue seina ülesse ladumise hind ja kõige selle juures puudub igasugune eelis olemasoleva seina paremaks kõpitsemisel.

Loomulikult võid vahe täita villaga annab soojustust juurde. Kuid karkass tee nii õhuke kui hädapärast vaja. Ma kasutaksin õhukest lauda kipskarkassi loodimiseks. Kile või aurutõke on igati mõistlik ja hea asi ja võib panna otse seinale.

Kui jätad seina väljast soojustamata siis sõltub palju sul seinale vett peale sajab. Väikest veekogust kivi ei karda. Tellis kardab läbikülmumist koos veega siis on ta varsti puru. Mida paksem on seespool soojustus, seda vähem sooja aurutab vett seinast välja ja seda paremini külmub ta lõhki. Väliskihile kantud soojustus aga jätab seina plusskraadi ja viimane ei külmu lõhki.

[henrikn]

Tere
Mul tekkis ka küsimus aurutõkkepaberi kohta. Suvila sein on paar kihti telliskivi, mille vahel on saepuru. Väljast ma soojustama ei hakka, sissepoole panen 66 karkassi ja 75 vill vahele ja kipsplaat peale. Kas ma peaksin panema aurutõkke paberi telliskivi seina peale-ehk siis karkassi taha, või kipsplaadi ja karkassi vahele? Kummale poole peab jääma hõbene kiht paberil?

[sundehitaja]

Kodanikule.Sinu küsimusele on siin palju erinevaid vastuseid.Mõtlesin mida ise teeks ja vaatasin mõnda raamatut kus nõmme seinast juttu.Kalduks selle variandi kasuks kus soovitati seest tühjaks võtta ja termoliit penoga asendada.18 cm penot on hea soojustus.Nõmme seinte korral on kasutatud ka ehituspappi kivi ja termoliidi vahel tuuletõkke eesmärkidel.Kui kardad peno puhul niiskusprobleeme ,siis võid südame rahustuseks peno ja sisevoodri vahele panna ka aurutõkke nagu vati korral(aga vajadus selleks puudub).Seestpoolt tegemise eelis on see,et saad iga ilmaga teha,aknad jäävad paika ja seinapraod paranda nagu kirjeldasid.Kas ilu pärast tellist värvida mingi 'hingava' värviga pead uurima või oskab keegi foorumis midagi kindlat selle kohta öelda.

henrikn aga liigub küll ohtlikus tsoonis.Kirjeldatud seina konstruktsiooni seestpoolt soojustamine viib su seina niiskuse seisukohalt ohtlike konstruktsioonide staatusesse ja sisemine niiskustõke on siin absoluutselt vajalik.Mul omal maja sein samasugune ja otsustasin välise soojustuse kasuks.Nihutasin aknaid ka tsipa väljapoole,et külm otse tellise peale ei satuks.Tõsi mul on vene vill kivide vahel.Aga kui tahad seestpoolt ikkagi soojustada,siis niiskustõke karkassi ja kipsi vahele ja läikiv kiht sissepoole ,sa ju tahad takistada seest tulevat niiskust ja Sinu seina puhul tuleb niiskustõke hästi korralikult paigaldada.Vaata oma konstruktsiooni probleeme Tarmatrade saidilt.Seal on fassaadi asju kirjeldatud ja ka korralikult põhjendatud.Unustasin:kontrolli et saepuru poleks ära vajunud.

[T]

sundehitaja´le.
Kas sa pead silmas sedamoodi ehitamist ? Kas nii oleks mõeldav ja kas õigem oleks jätta kivi ja peno vahele tuulutusava, siis alustada tuuletõkkeplaadiga ja siis lisada nii palju penot kui sinna mahub. ja siis viimistluse tegemise lihtsustamiseks veel lisakarkassiga villa näiteks ???

[/img]

[sundehitaja]

Sinu joonisest saan aru ,et sul on tegelikult Harju sein ,mille ebamugavaks kohaks on kivist sambad.
1.Ma ei näe vajadust hakata seina tuulutatavaks ümber tegema.Kui Harju seinad termoliit täidisega on aastakümneid OK olnud ,on nad ka edaspidi.Peno on ise piisav tuuletõke.12cm tellist juhib auru paremini kui 15-18 cm fassaadipenot.Asenda oma joonisel vatt ka penoga ja ongi OK.Välisseinas olevat kivi ,kui välimus vähegi kannatab ära värvi(või siis ainult auru läbilaskva värviga,mingit veekindlat kilet ei tohi moodustuda välispinnale.Vatti ära seespool penot kasuta kuna siis rikud põhimõtet et sisemised kihid peavad niiskust halvemini juhtima kui välimised.
2.Võid kogu peno asendada ka vatiga,sel juhul on aurutõke seal kus oled joonisel näidanud obligatoorne.
Mõlemal juhul kui kivisambale kinnitad puitu peab kivi ja puidu vahel olema niiskustõke (nt ruberoidi riba)parem kui on min 1cm vahet ja montaaživahtu täis.Kivi seina sisemine pool,eriti peno korral tee siledaks,et soojustus liibuks tihedalt vastu kivi.(st tao ära liigne segu ,mis ehituse käigus vuukidest välja valgunud.)
Sisuliset on Sul lihtsalt vaja kaasaegsete soojustusmaterjalide abiga teha sein soojemaks ilma niiskusrežiimi rikkumata.Ise eelistaks peno varianti.

[Kodanik]

Sundehitajale:
Tänan soovituste eest. Kuid kui nüüd juba väga sooviksin jätta seina (Nõmme seina siis) sisu selliseks nagu ta on ja seespoolt võimalikult turvaliselt kipsikarkassi jagu soojustada, siis kas seda tehes tselluvillaga (niiskelt pritsituna) võiks jätta aurutõkke olemasolevale seinale lisamata? Kahtlus selles, et saepuru sisepinnal on juba bituumenpapp ning kui nüüd panen uue kile sissepoole, jääb must laudis ja krohv kahe aurutõkke vahele... Tselluvill peaks niiskuse seisukohalt olema ju väga hea - sama hingav kui saepuru! Samuti oleks elektrijuhtmed ja küttetorud väga mugav tselluvilla sisse peita. Või jäi mul midagi märkamata? P.S. Seest tuleva niiskuse eest on kaitsmata kõik aknapaled (puudub bituumenpaber). Millega ja kuidas neid isoleerida? Kas peaks kileserva kuidagi aknaraami külge liimima ja selle kipsiga katma?

[sundehitaja]

Tundub,et mingil põhjusel tahad väga lihtsalt läbi ajada.Akende ümbrus tuleb muidugi niiskuse vastu kaitsta.Pead leidma võimaluse ühendada olemasolev niiskustõkke sellega, millega tahad akendeni jõuda.Vaatasin lubikrohvi ja laudise aurujuhtivust.Peaks sobima tselluvillaga aga Su aurutõke peab korralikult pidama,ja termoliit ei tohi olla ära vajunud. Krohv ei tohi olla värvitud.Tselluvilla peale tulev sisevooderdus ei tohi omada auru pidavat toimet,sest kui niiskus peaks tselluvillasse pääsema(ja nii kui nii pääseb) on tema välja aurumine takistatud.Ühesõnaga:
kaitse aknad ära,pane oma tselluvill paika ja ei mingeid aurutõkkeid rohkem.

[T]

Sundehitajale:
Nagu ma aru saan siis sa soovitad kõik penoga täita. Aga kui nüüd võrrelda omaduste poolest siis kumb tegelikult ikka hea on. Mis on nii villa kui peno head ja vead kui üldse sellisena seestpoolt soojustada ?
Kui peno nüüd tihedalt vastu kivi on, siis kas seestpoolt kivi ei hakka mingit vett ajama ? Et kui kivi külmaga läbi külmub siis seestpoolt on nähtud õhukest jääkirmet. Või on penot kasutades see võimalus olematu ?


Igatahes tänan ette antud teadmiste eest.

NB: kas muidu endale on sellise seina soojustamisega kokkupuudet olnud, ning kui on siis kuidas asjad aastaid möödudes on ?

[henrikn]

Sellinsed küsimused ka veel: millega aurutõkkepaber karkassi külge pannakse? Mida teha pistikupesade ja lülitite ümber, et sealt puhuma ei hakkaks?

[sundehitaja]

heinrikn-le:puidule olen klambritega kinnitanud ja klambrikohad lihtsalt teibitükkidega üle pannud,metallkarkassile pead pead nuputama. Lõika paanid püstipidi panemiseks nii laiad,et servad jäävad metall-karkassi keskele ja kleebi mingi tebiga metallile kinni.Külgnev kiht samale karkassile sama moodi.Pesadega pead nuputama aga ega aurutõket õhutihedalt 100% paigaldada kah ei õnnestu.Pesadel tuleb teha lihtsalt parim, mida suudad.
T-le:Vaatasin Tiit Masso raamatust "Väikemajade ehitamine" tellisseina ja vahtplasti soojus ja aurutakistusi.Praegustel vahtplastitootjatel on aurujuhtivus mingil teisel kujul ilma ühikuteta ja võrrelda ei saa aga pole alust arvata et praegused oluliselt paremini niiskust juhiks. Tulemus on nii et 12 cm tellist juhib niiskust paremini kui 10 cm vahtu.Seega kui paned 18cm vahtu on rusikareegel täidetud:väliskiht juhib auru paremini kui sisemine.
Samas 12cm tellise soojapidavus üsna tühine vahu kõrval ja kastepunkt peaks Sul 99 juhul 100st jääma vahu sisse külmal ajal.Seal kondentsi ei teki. Ülivariant oleks vahu kleepimine seestpoolt tellise külge ja siis on pind millele kondents saaks tekkita olematu.Igal juhul kui alla nulli läheb on kastepunkt juba vahu sees.Teisalt mis siis on kui vahel tellise sisepinnale tilgad tekivad:vaht kokku ei tõmba,imamisvõime on üsna tühine ja esimene tuuleõhk, mis tellist kuivatab, kuivatab ka tellise kaudu vahu pinna.Oluline on et tellisseinal poleks väljaspool mingit niiskust pidavat kihti.
Ka villa võid kasutada peno asemel kuid siis on soovitav panna kivi ja villa vahele ehituspappi tuuletõkke eesmärgil ja villast sissepoole korralik aurutõke ,sest vill imab niiskust kordades paremini kui vaht ,kaotab liialt märgudes mahtu(tekivad külmasillad).Soojuslikust seisukohast on tänapäeva villad ja vaht samade parameetridega.
Pikk tekst tuli ,kui miski jäi segaks siis sorry.