Kombineeritud küte (vent+soojuspump+veesärgiga kamin/keris)

[Martin L]

Tervist!

Peatselt algavad 170 ruutmeetrise 1,5 kordse ühepereelamu vundamenditööd kuid siiani ei ole suutnud valida "seda õiget" küttesüsteemi.
Vesi ja kanalisatsioon tulevad lokaalsed (rakkekaev), seega peab soojaks kütma ka tarbevee.
Elamisse planeeritud puuküttega keris ja elutuppa väike tulekolle kamina nöol (mõlemad asuksid tehnoruumi kõrval).
Puukütte välistaksin kuna tegemist noore perega kes on pidevalt liikvel ja lahendus võiks olla automatiseeritud (jah, tean ka pelletiga kütmise varianti kuid jätaks ka selle hetkel kõrvale).

Esimesele korrusele olen planeerinud kindlasti põrandakütte ja teisele korrusele vastavalt põhiküttele ka kas põrandakütte või siis radikad.

Maja väliseinad tulevad aeroc plokist ja soojustatakse vahtplastiga. Tegemist saab olema umbse karbiga mis vajab kindlasti korraliku ventilatsiooni.
Õhku kütta ei ole plaanis ja seega peaks kindlasti ventilatsioon tulema soojustagastusega.

Fresh klappide vastu tunnen veidi hirmu ja seega välistaks ventilatsiooni-soojuspumbad.

Põhikütteks olen vaaginud nii õhk-vesi- kui maasoojuspumpasid.

Maasoojuspumpadega teist korrust ilma lisakütteta radikatega ära ei kütaks.
Õhk-vesisoojuspumbaga oleks see reaalsem.

Selles valdkonnas teadmisi napib kuid kuna elamisse tuleb praktiliselt 4 küttekeha siis mõtlesin, et ehk kannatab neid kombineerida.

Plaanitud:
1. Soojustagastusega ventilatsioon
2. Põhiküte kas õhk-vesi- või maaküttega
3. 1-2 korda nädalas köetav saunakeris.
4. Tulekolle elutuppa

Kuna sauna hakkan nii ehk naa kütma ja aegajalt tahaks kaminasse ka tuld teha (mitte just kütte eesmärgil) siis jäin mõtlema nende küttekehade lülitamisele keskküttesse.

Miks?
Soojusvahetiga ventilatsioon hakkab talveperioodil sissetõmmatavat õhku soendama elektriga.
Nii maasoojuspump kui õhk-vesisoojuspump kütavad külmemate ilmadega ka elektriga.
Kui ma nii ehk naa aegajalt kütan kaminat ja saunakerist siis oleks mõistlik osa sellest energiast suunata ka vee kütmisele millega vähendaks ka talvist elektritarbimist.

Mina oma rumala peaga mõtlesin, et kui teha lisaks põhikütte sisesele akupaakile (tänapäeval on vist enamustele süsteemidele need sisseehitatud) üks väline suurem akupaak kuhu suunaks nii põhikütte kui kamina ja kerise veesärkidest tekkinud sooja vee (paisupaak/-pagid vahele) mis siis sirkulatsioonpumpadega käiks ja soendaks põrandaid/radikaid ning olmevett.

Kas kerise veesärki võib üldse suletud süsteemi lisada?
Olen aru saanud, et osasid vesisärkidega kaminaid võib.

Ehk on isegi võimalik sisse tulevat õhku soendada selle välise akupaagiga, et ei peaks elektriga kütma. Või kaob sellisel juhul kasutegur?

On see üldse teostatav, omab jumet või läheb liiga keerukaks ja kulukaks?

Lugupidamisega
Martin

[Külaline]

Kamina aemel tee korralik ahi..
nii suur kui raha kannatab. Tglt ei võta need palju ruumi.
Tänapäeval on need suure klaasuksega - hea läbi selle tuld nautida.

Kui ikka talvel on külm ja ajad puid kaminasse, et lisasooja saada, siis kevadeks enam miskit lahtist tuld näha ei taha. Või kui siis grilli süütamisel.

Kerise veesärgi tõttu läheb saun ilmselt mõnevõrra aeglasemalt soojaks - kas tasub selle pärast hakata süsteemi keeruliseks ajama..
See natuke sooja vett, mis saunas duši all kulub, ei vääri vast ehituskulusid. Parem jäta need paar halgu ahjus põletamiseks - kasutegur on seal suurem...
Ainus kasu sellest kerise veesärgist on minu arvates pigem see, et kuum teraskorpus ei kiirga otse lavalistuja peale, aga täielikult seda niikuinii ei saa vältida..

Soojustagastusega vent tuleb ju niikuinii - saan aru, et ka saunaõhk käib sealt läbi..?

[quote]
Maasoojuspumpadega teist korrust ilma lisakütteta radikatega ära ei kütaks.
Õhk-vesisoojuspumbaga oleks see reaalsem.
[quote/]
? arusaamatu arusaam...??

Saaks aru, kui planeerid teisele korrusele mõned õhk-õhk soojuspumbad, mis suvel jahutaks ja kevad-sügisel kütaks parema COP-iga kui maasoojuspump - säästaksid maaalust soojust külmaks ajaks.

Maasoojuspumba süsteemile tasuks täna igaks juhuks soovitada päikesekollektorite lisamise valmidust ?

[Martin L]

Tänud vastuse eest.

Suure ahju ehitamiseks ei ole kahjuks ruumi ja nagu mainisin ei soovi kaminat kasutada primaarse kütteelemendina.
Lihtsalt kui aeg-ajalt elavat tuld näha sooviks siis võiks sellest ka natuke kasu olla + võimalus ajutise elektrikatkestuse korral ka natuke sooja saada.
Tellisahju puhul vist oli "pikaealisuse saladuseks" ka pidev kuid vähene kütmine, mitte nii, et korra kaks kuus käre tuli alla ja siis lasta maha jahtuda.
Krundi planeering ei võimalda ehitada katuse suuremat pinda lõuna suunas. Maja jääb otsaga lõunasse, katusenurk ~50 kraadi + kaks vintskappi. Päikesekütte efektiivseks kasutamiseks jääb see arvatavasti väheseks?

@ arusaamatu arusaam

Kas mitte maakütte puhul pole küttevee temperatuur madalam kui õhk-vesisoojuspumbal? Radikatesse soovitatakse ikka kõrgemat temperatuuri. Kasutatakse küll jah ka lihtsalt suuremaid radikaid aga kas see on otstarbekas?

Parandage mind kui olen interneedusest suuutnud lugeda ilma tõeterata müüte.

Lugupidamisega
Martin

[rokikas]

Suure ahju ehitamiseks ei ole kahjuks ruumi ja nagu mainisin ei soovi kaminat kasutada primaarse kütteelemendina.
Lihtsalt kui aeg-ajalt elavat tuld näha sooviks siis võiks sellest ka natuke kasu olla + võimalus ajutise elektrikatkestuse korral ka natuke sooja saada.

Oskaja pottsepp oskab kindlasti soovitada/teha ahju mis ei ületaks mõõtudelt suurt kaminat (kui pead silmas midagi sellist http://web.zone.ee/martinikaminad/image ... inad2.html mitte aga sellist http://www.kaminakeskus.ee/wp-content/u ... 5-kivi.jpg ) aga salvestaks ning jagaks saadut ühtlasemalt ning pikema aja vältel.
Õhkküttekaminad mida harva kasutatakse kipuvad tolmu kärsakat tuppa ajama.

Mõlema soojuspumba puhul on oluline madal küttevee temp. Suuremad radikad teevad "töö" ära.

Kui juba maaküte ja soojusvahetiga vent siis pane ka vendi eelsoojendamine sama maaküttetorustiku osaks. Saad nii soojuse kui ka suvel jahutuse. viewtopic.php?f=9&t=26131&hilit=ventila ... 50#p165264

[Kalvis]

Soojustagastusega vent. on igati hea lahendus - kuid siis ei panda mingeid fresh klappe - seda tööd hakkab tegema soojustagastusega vendil sissepuhe.
Maasoojuspump on kindlam lahendus kui õhk-vesi aga paraku kallim. Õhk-veele pead igal juhul lisama miinimum salvestava kamina või lausa ahju. Seda just suurte külmade ajal, kui soojuspumba tootlikus kukub aga maja küttevajadus plahvatuslikult kasvab. Soojuspumpadele pole akupaaki vaja.
Saunaahju ei ole otstarbekas keskküttesüsteemi integreerida, sest palju sooja kütad tulikuumalt otse korstnasse. Veesärgiga kamina puhul isegi saaks, kuid lisaseadmed ajavad ilma erilist efekti andmata asja liiga kalliks ja saad sama lõpptulemuse niisamagi, milleks raha üle vihane olla.
2 korruse radikad pannes 45 C arvutuslikule võimsusele, jäksavad ilusasti ära kütta.

[Külaline]

Soojustagastusega vent. on igati hea lahendus - kuid siis ei panda mingeid fresh klappe - seda tööd hakkab tegema soojustagastusega vendil sissepuhe.

Jah, olen teadlik.
Fresh klappidest rääkisin ventilatsiooni soojuspumbavariandi puhul ja selle välistasin (http://euronom.ee/ventilatsiooni-soojus ... ronom.html) .
Soojustagastuse puhul sooviksin igal juhul ära kasutada olemasolevat küttesüsteemi välisõhu soojendamiseks.

Lugupidamisega
Martin

[Külaline]

Tervist!

Peatselt algavad 170 ruutmeetrise 1,5 kordse ühepereelamu vundamenditööd kuid siiani ei ole suutnud valida "seda õiget" küttesüsteemi.
Vesi ja kanalisatsioon tulevad lokaalsed (rakkekaev), seega peab soojaks kütma ka tarbevee.
Elamisse planeeritud puuküttega keris ja elutuppa väike tulekolle kamina nöol (mõlemad asuksid tehnoruumi kõrval).
Puukütte välistaksin kuna tegemist noore perega kes on pidevalt liikvel ja lahendus võiks olla automatiseeritud (jah, tean ka pelletiga kütmise varianti kuid jätaks ka selle hetkel kõrvale).

Esimesele korrusele olen planeerinud kindlasti põrandakütte ja teisele korrusele vastavalt põhiküttele ka kas põrandakütte või siis radikad.

Maja väliseinad tulevad aeroc plokist ja soojustatakse vahtplastiga. Tegemist saab olema umbse karbiga mis vajab kindlasti korraliku ventilatsiooni.
Õhku kütta ei ole plaanis ja seega peaks kindlasti ventilatsioon tulema soojustagastusega.

Fresh klappide vastu tunnen veidi hirmu ja seega välistaks ventilatsiooni-soojuspumbad.

Põhikütteks olen vaaginud nii õhk-vesi- kui maasoojuspumpasid.

Maasoojuspumpadega teist korrust ilma lisakütteta radikatega ära ei kütaks.
Õhk-vesisoojuspumbaga oleks see reaalsem.

Selles valdkonnas teadmisi napib kuid kuna elamisse tuleb praktiliselt 4 küttekeha siis mõtlesin, et ehk kannatab neid kombineerida.

Plaanitud:
1. Soojustagastusega ventilatsioon
2. Põhiküte kas õhk-vesi- või maaküttega
3. 1-2 korda nädalas köetav saunakeris.
4. Tulekolle elutuppa

Kuna sauna hakkan nii ehk naa kütma ja aegajalt tahaks kaminasse ka tuld teha (mitte just kütte eesmärgil) siis jäin mõtlema nende küttekehade lülitamisele keskküttesse.

Miks?
Soojusvahetiga ventilatsioon hakkab talveperioodil sissetõmmatavat õhku soendama elektriga.
Nii maasoojuspump kui õhk-vesisoojuspump kütavad külmemate ilmadega ka elektriga.
Kui ma nii ehk naa aegajalt kütan kaminat ja saunakerist siis oleks mõistlik osa sellest energiast suunata ka vee kütmisele millega vähendaks ka talvist elektritarbimist.

Mina oma rumala peaga mõtlesin, et kui teha lisaks põhikütte sisesele akupaakile (tänapäeval on vist enamustele süsteemidele need sisseehitatud) üks väline suurem akupaak kuhu suunaks nii põhikütte kui kamina ja kerise veesärkidest tekkinud sooja vee (paisupaak/-pagid vahele) mis siis sirkulatsioonpumpadega käiks ja soendaks põrandaid/radikaid ning olmevett.

Kas kerise veesärki võib üldse suletud süsteemi lisada?
Olen aru saanud, et osasid vesisärkidega kaminaid võib.

Ehk on isegi võimalik sisse tulevat õhku soendada selle välise akupaagiga, et ei peaks elektriga kütma. Või kaob sellisel juhul kasutegur?

On see üldse teostatav, omab jumet või läheb liiga keerukaks ja kulukaks?

Lugupidamisega
Martin

Rootoriga ventagregaat ei külmu ka suurema külmaga ja ei vaja lisa kütet elekktri tenni näol. Mugavuse mõttes võid tenni sees hoida, aga vajadust ei ole.

Kui ahju ei soovi, siis pane maasoojuspump ja mõlemale korrusele põrandaküte, lisaks saad ka sooja vee, see on mugav ja lihtne. Kaminat kütat vastavalt meeleolule ja sauna keris las kütab ainult leiliruumi.

[projekteerimine]

Tere,

kui soovid soojuspumba-, kütte- ja vent.süsteemi projeikteerimist siis võta julgelt ühendust projekteerimised@gmail.com. Hinnas jõuame kokkuleppele

[Lammas]

Vabandused juba ette, kuna kõiki postitusi ei jõudnud lugeda.
Kahte suur-investeeringut ei ole küll mõtet teha. Näiteks ehitada ahi ja maasoojuspump! Kombineerida ahi ja õhk-vesi jne. See muidugi minu tagasihoidlik arvamus. Kui krunt on maasoojuspumba jaoks piisavalt suur, siis suudab pump ka maa seest piisavalt soojust välja võtta. Pump tuleks valida arvestusega, et kütab ära terve maja. II korruse radiaatorid tuleb vaid kavandada madalatemperatuurilised.
Kaminale jääks sel juhul vaid dekoratiivne funktsioon + pluss muidugi mõningane soojuseraldus.
Ventilatsioon kindlasti soojustagastusega agregaat. Seda enam, kui on tegemist uusehitisega.
Sauna keris jäta ainult sauna jaoks. Milleks sinna veel mingit torusid sisse pista. Kerise ülesanne on vaid leiliruumi kütmine. Seda enam, et kerise kasutegur on väga vilets ning töötamise aeg kütteperioodil väga väga väike.

L.

[Martin L]

Tere!

Kamina all pidasin silmas midagi sellist:
http://www.e-kamin.ee/index.php?page=2002&lang=1&id=266
On saadaval nii veesärgiga kui ilma (kerise liitmise ideest olen loobunud).

Siiani on silma jäänud õhk-vesisoojuspumbad mis toimivad ka ventilatsiooniseadmena ja kasutavad kütmiseks elamus olevat soojust.
Seadmetel mida olen uurinud näivad toimivat fresh klappide abil.

Ei tea kas lähen liiga utoopiliseks aga kas on meie turul süsteeme mis võtavad vajamineva värske õhu väljast, toimub soojusvahetus ning eelnevalt mingil määral soendatud õhk suunatakse majja kus põranda kütte toimel saavutab see normaalse temperatuuri?
Soe õhk tõmmatakse uuesti ventilatsiooniagregaati mis siis soendab lisaks väljast tulevale õhule ka tarbevett/põrandakütet?

Kaldun arvama, et selleks vaja ikkagi kahte eri seadet - üks õhu eelsoendamiseks ja teine tarbe-/küttevee soendamiseks.

Kui ikkagi selline kompaktne seade eksisteeriks saaks lisaks kasutada sissevõtte õhu soendamiseks maa-alust toru (paistab meie kliimas toimivat):

http://www.youtube.com/watch?v=h3GVNtEWUnA

Sellisel juhul oleks ikkagi mõistlik veesärgiga kamin (toetava elemendina) ja õhk-vesisoojuspump suunata ühte akupaaki kust edasi toimiks nt põrandakütte veeringlus jms?

Vabandan kui olen liiga sinisilmne
Martin

[Küülaline]

võtavad vajamineva värske õhu väljast, toimub soojusvahetus ning eelnevalt mingil määral soendatud õhk suunatakse majja kus põranda kütte toimel saavutab see normaalse temperatuuri? Soe õhk tõmmatakse uuesti ventilatsiooniagregaati mis siis soendab lisaks väljast tulevale õhule ka tarbevett/põrandakütet?

Ehk siis välisõhku soojendatakse väljatõmmatava õhuga, mis lisaks soojendab põrandakütte vett ja teeb veel ka sooja tarbevett. Isegi igiliikuri leiutajad on rahul tagasihoidlikuma tulemusega.

[Martin L]

Nagu mina aru saan siis näiteks ExoAir Vent 5B täidab kolme funktsiooni:
1) Ventilatsioon
2) Küte
3) 60 kraadi tarbevesi

Kõigi nende toimingute tegemiseks kasutab ta otseloomulikult elektrit.

Mina lisasin võrrandisse maasse kaevatud õhukanali mis talvel soojendaks välisõhku ja suvel jahutaks ning uurisin võimalusi kas mõni eelpool kirjeldatud ventilatsiooni-soojuspumpadest on võimeline ka sissetõmbeõhuga töötama.

Kui ei ole sellist süsteemi (nagu eeldasingi) siis oleks piisanud ka lihtsalt eitavast vastusest.

Nii eraldiseisev ventagregaat kui õhk-vesisoojuspump kasutavad elektrienergiat. Ei loodagi ainult püstitamiskuludega hakkama saada ning igiliikuriga pole mõtet ka asja võrrelda.

Tänan tähelepanu eest
Martin

[rokikas]

Mina lisasin võrrandisse maasse kaevatud õhukanali mis talvel soojendaks välisõhku ja suvel jahutaks

Kui viitsid selle vana teema läbi lugeda siis leiad sealt ka mõne arvutamise ürituse (ja muutki) kui palju siis ikka sellega kokku hoida saaks. viewtopic.php?f=9&t=26131

[Külaline]

Nagu mina aru saan siis näiteks ExoAir Vent 5B täidab kolme funktsiooni:
1) Ventilatsioon
2) Küte
3) 60 kraadi tarbevesi
Martin

Minul oli 92m2 korteris 5 värskeõhu klappi välisseinades. Mina ei soovita küll soojapidav ja justkui õhutihe maja auke täis puurida, et sealt talvel külma õhku sisse imeda.

[Martin L]

Minul oli 92m2 korteris 5 värskeõhu klappi välisseinades. Mina ei soovita küll soojapidav ja justkui õhutihe maja auke täis puurida, et sealt talvel külma õhku sisse imeda.

Sellepärast uurisingi, et kas on analoogseid sissetõmbega ventseadmeid.

Martin

[Külaline]

Kui tahad seadet, mis lahendab ära nii vendi, kütte kui sooja tarbevee probleemid, siis sellised masinad on täitsa saadaval. Näiteks Nilani valikus http://www.nilan.dk/en-gb/frontpage/sol ... p-geo.aspx
Hind on küll korralik - ca 7000 (Eestis ei ole saada, vähemalt mitte ametlikult). Aga võtab vähe ruumi, ühtne kütte-vendi automaatika jne. Aga nõuab hoone väga head soojapidavust, kuna max küttevõimsus on 6kW. Kui on mõte ka nö tagavaraküte näiteks mingi puukütte lahenduse näol panna, siis saab vast ka 170 m2 köetava pinnaga hakkama, kui ehitatud on korralikult, näiteks soojuserikadu H/A, W/(Km2) on alla 0,7 köetava m2 kohta.
Sarnased "magic boxid" on tootmises ka Genvexil ja Zehnderil. Zehnderi hinnad on küll üle mõistuse aga rikas lääne-eurooplane ilmselt saab seda lubada.
Suurem osa selliseid "kõigelahendajaid" on mõeldud eelkõige passiiv või madalenergiamajadele aga kui juures on maasoojuspump nagu Nilanil, läheb ka "tavalisemale" majale kaubaks. Kui hind vastuvõetav on.

[Külaline]

Kui tahad seadet, mis lahendab ära nii vendi, kütte kui sooja tarbevee probleemid, siis sellised masinad on täitsa saadaval. Näiteks Nilani valikus http://www.nilan.dk/en-gb/frontpage/sol ... p-geo.aspx
Hind on küll korralik - ca 7000 (Eestis ei ole saada, vähemalt mitte ametlikult). Aga võtab vähe ruumi, ühtne kütte-vendi automaatika jne. Aga nõuab hoone väga head soojapidavust, kuna max küttevõimsus on 6kW. Kui on mõte ka nö tagavaraküte näiteks mingi puukütte lahenduse näol panna, siis saab vast ka 170 m2 köetava pinnaga hakkama, kui ehitatud on korralikult, näiteks soojuserikadu H/A, W/(Km2) on alla 0,7 köetava m2 kohta.
Sarnased "magic boxid" on tootmises ka Genvexil ja Zehnderil. Zehnderi hinnad on küll üle mõistuse aga rikas lääne-eurooplane ilmselt saab seda lubada.
Suurem osa selliseid "kõigelahendajaid" on mõeldud eelkõige passiiv või madalenergiamajadele aga kui juures on maasoojuspump nagu Nilanil, läheb ka "tavalisemale" majale kaubaks. Kui hind vastuvõetav on.

Selle võib meie kliimas, talves ära unustada, ei vea lihtsalt välja, lõuna pool küll.

[Külaline]

Selle võib meie kliimas, talves ära unustada, ei vea lihtsalt välja, lõuna pool küll.

Kliimal ei ole vahet, oluline on energia, eelkõige kütteenergia kasutuse tõhusus. Kesk-Euroopas, n Saksamaal ei kütaks sellise agregaadiga 100 m2 hõredat maja ära (ka seal, eelkõige põhjapool, on -15 iga talv olemas), meil saaks ka 200 m2 pinnaga hakkama, kui aastane küttekulu on alla 50 kW/h m2 kohta ja mingigi peak-load tagavaraküte olemas.

Kui teema-algataja tahab endale sellist kõik-ühes seadet, on energiaarvutus möödapääsmatu. Kui hetkel juba kopp maas ja vundament ehitamisel, on muidugi kaheldav, kas kokkuvõttes tuleb piisavalt energiasäästlik lahendus, kui projekteerimise staadiumis ei ole energiatõhusust läbi arvutatud. Kuigi ei ole vahet, milline küttesüsteem valida - projekt peaks olema igal juhul. "Rusikareegel" tähendab tavaliselt üledimensioneerimist elik raha raiskamist.

[Martin L]

Hetkel on planeeritud 200mm aeroc + 300mm EPS, vundament columbia ja 200mm EPS.
Energiaarvutust ei ole tehtud kuna projekteerimine pooleli.

[Külaline]

Hetkel on planeeritud 200mm aeroc + 300mm EPS, vundament columbia ja 200mm EPS.
Energiaarvutust ei ole tehtud kuna projekteerimine pooleli.

See on väga hea U arvuga sein. Samas on olulised aknad ja nende paigutus ilmakaarte suhtes.