Seinaküte või on veel alternatiive

[Oravaonu]

Eelmise aasta lõpus sai siis osa küttesüsteemi nn välja vaehtatud ehk vana katla asemele sai pandud maasoojuspump ja soosjutagastusega vent, maja ~165 ruut, pump Nibe 1245 8kw , majas on seni vene aegsed malm radiaatorid. Selleks, et maaküte oleks veel efektiivsem, peaks minema üle põrandakütte peale, aga kuna enamuses on majas ( 1 kordne maja täiskeldriga) ilusad laudpõraandad ja ühes toas täisparkett, siis eeldaks see kõigi põrandate üles lõhkumist ja siis enam laudpõrandaid kausutada ei saaks. Küll aga tahaks mõned ruumid ikkagi viia põrandakütte peale, sauna kuivatus ja pesuruum, WC, vannituba, esikud 2 tk. Ühe võimalusena olen ka mõelnud seinakütte peale minekut ( enamuses tubades saaks ühte seina selleks otstarbeks kasutada, torud seina peale ja katta savikrohviga). Käisin ka vaatamas ehitusjärgus seda Põlva uut passivmaja, kus sellisel moel küttesüsteem lahendati, aga kas ja kuidas see toimib ikkagi ja kas see tasub ikka ära. Väidetavalt kasutatakse seda hästi palju nt Austrias ..., aga suurim küsimus on minu jaoks, kuidas sealt õhku välja saada. Esineme kord võib küll selle sealt survega välja lüüa, aga kui see sinna edaspidi tekkib, siis kas iga aasta tuleks õhutada....., pole nagu kõige mõistlikum ja mugavam lahendus siis. On keegi veel sellist küttelahendust kasutanud, kes oskaks seda projekterida/välja arvutada jne. Millised on poolt ja vastu argumendid ning mis võiks olla alternatiiviks?

[Külaline]

Seinaküte on meil väga uus teema ja seda on siin ka varem küsitud, aga paraku pole vastuseid tulnud. Selle plussemiinuseid oleks huvitav kuulata.

[Kalvis]

Seda teemat on lahatud enne foorumite tekkimist newsgrupis.
Igatahes keegi ehitas radiaatorite asemele ja sai toimima (tal olid nii põrand kui sein). Lähim sugulane on küttega põranda liist, mis on siin foorumis kõva kajastust leidnud, kuid minu jaoks jäi õhku selle töökindlus, kasutatavad liitmikud, samuti hinnad. Olemuselt on igal juhul efektiivsem teha kui seinaküte.
Seinaküte on otse vastu välisseina soojustust ja peale suuremate soojakadude (lisa +5 cm villa ja peaks OK olema) nagu muid miinuseid ei tea. Õhu saab välja kas õhutusnippel kõrgeimas punktis või siis kasutad tüütumat pumbaga vee pumpamist (olen kasutanud, kui jaotuskollektor on keldris).

[Oravaonu]

Lugesin ka ennem postitust siit foorumist mõningaid teemasid ja arvamusi selle seinakütte kohta, aga targemaks ikka ei saanud ehk ühtegi praktilist näidet või nõuannet ei olnud. Seinakütte puhul oleks küttetorud läinud siseseintele ( vaheseintele). Kogu asja point on selles, et tahaks saada maasoojuspumpa tootma madalamat küttevett ehk tõsta tema effektiivsust, hoida kokku kulusid küttele. Põrandaliistu kütte tahab ilselt sama temp vett, kui radiaatorid ja seda ei saa kasuutada ilmselt sellistes ruumides, kus on palju uksi, nt nn koridoris on mul 7 ust... Või kas on üldse asjal pointi ehk ümberehituse kulud/investeeringu tasuvus on liiga pikk.

[Külaline]

Aga kuidas see savikrohv seal tegelikult toimib ja mida juurde annab, kas küttevee temp jääb samaks mis põrandakütte puhul, samas on toru ja kütte pinda seinas kordi vähiksem. Pluss on see, et reageerib kiiremini, kui põrantaküte.

Siin on mõned pildid
http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... 214/page2/

[Oravaonu]

savikrogv on puhtalt nn täite ja viimistlusmaterjal ehk seda ei peaks enam viimistlema eraldi, sama moodust kasutati ka Põlva maja puhul. Jah, olen lingil näidatud objektil käinud ja küsisin ka töömeeste käest, et kuidas sealt õhu välja saate ja kui tihti sellist süsteemi peab õhutama (kollektorid olid allpool ehk automaatõhutus seal loomuliku tsirkulatsiooni puhul ilmselt ei toimi), nad ei osanud sellele toona vastata. Mingis postituses oli juttu, kuidas oleks õigem toru seinale panna, kas nn horisontaalselt või vertikaalselt ja just selle õhu probleeemi pärast ( soovitati horisontaalselt), aga sellel Põlva passivmaja puhul on kasutatud mõlamet varianti, näha on see sellel pildil.
http://www.flickr.com/photos/61283440@N ... 7814721214

[Külaline]

Pluss on see, et reageerib kiiremini, kui põrantaküte.

Kuidas ta seinas kiiremini reagerib kui põrandas?

[Külaline]

Pluss on see, et reageerib kiiremini, kui põrantaküte.

Kuidas ta seinas kiiremini reagerib kui põrandas?

Põrand on betoonist ja suure massi ja inertsiga, kui sein on sama, siis pole tõesti vahet. Seda kiirust toodi Põlva maja puhul ka esile.

[dumbuser]

Aga tuba jääb ju sama ebaühtlaselt soojaks kui radika puhul.

[Külaline]

Pluss on see, et reageerib kiiremini, kui põrantaküte.

Kuidas ta seinas kiiremini reagerib kui põrandas?

Põrand on betoonist ja suure massi ja inertsiga, kui sein on sama, siis pole tõesti vahet. Seda kiirust toodi Põlva maja puhul ka esile.

BS jutt minu loogika järgi! Siis oleks võinud ju torud avatud jätta ja ära disainida, oleks toad veel kiiremini soojaks saanud.

[Külaline]

Pluss on see, et reageerib kiiremini, kui põrantaküte.

Kuidas ta seinas kiiremini reagerib kui põrandas?

Põrand on betoonist ja suure massi ja inertsiga, kui sein on sama, siis pole tõesti vahet. Seda kiirust toodi Põlva maja puhul ka esile.

BS jutt minu loogika järgi! Siis oleks võinud ju torud avatud jätta ja ära disainida, oleks toad veel kiiremini soojaks saanud.

Et siis pole vahet kas torud on betooni, krohvi, puidu või villa sees, toimivad ühtemoodi, nalajamees