Mira primer koorub X-plani pealt

[vtl]

Sauna põrand keldris. Paar aastat tagasi on armeeritud alusbetoonile valatud 2...3 cm Mira X-plan isetasanduvat segu ja selle pinda on järgmisel päeval peale valamist kohati kiviga lihvitud kalde korrigeerimiseks. Pinda on seejärel hoolikalt ja korduvalt puhastatud tolmuimejaga, harjaga ja voolava veega.

Nüüd, paar aastat hiljem tekkis võimalus ehitust jätkata ning sooviks hüdroisolatsiooni- ja plaatimiseni jõuda. Kruntisin põranda kõigepealt lahjendamata Mira 4180 primer-iga ära. Paraku ei ole primer põranda küljes korralikult kinni ning tuleb tükati kilena lahti. Eemaldasin pahtellabidaga lahtise kile ning proovisin pinda veelkord kiviga karestada. Seejärel sai uuesti hoolikalt tolmuimejaga puhastatud, harjaga ja voolikuga pestud, päevake kuivada lastud ja uuesti krunditud, seekord ca 1:1 veega lahjendatud primeriga. Paraku ei püsinud see primer ikkagi põrandal ja tuli pärast kuivamist uuesti tükati lahti.

Need kohad, kus põrandapinda on karestatud, on pahtellabidaga kraapides suhteliselt õrnad ja pudedad.

Kuna seda Mira X-plani isetasanduvat segu sai omal ajal ämbrikaupa segatud ja kihiti valatud, on võimalik, osa segu sai parema voolamise saavutamiseks rohkema veega tehtud ning palgaldamise ajal kalde korrigeerimiseks ohtralt silutud.

Mis on alternatiivid peale tasanduskihi väljalõhkumise ja uuesti valamise? Kas on mingit krunti või tehnoloogiat, millega saaks tasanduskihti tugevdada nii, et nakkedispersiooni ja edasised hüdroisolatsiooni ja plaadisegu kihid sinna kinni jääksid?

[onu41]

Voolava veega pole tarvis teda küll pesta. Kas primer pole külma saanud? Võib ka olla probleem primeri kvaliteediga. Meil endal oli just ühe teise firma primeriga probleem. Samast partiist tulnud toodangu kohta palju kaebusi- primer jäi peale peale kandmist pudine. Seal ei selle aluspinnaga väga probleeme olla. Hullematele pindadelegi pandud

[vtl]

Primer on värske ja nädalapäevi tagasi ehituspoest (ABC) ostetud - seega külma esialgu välistaks. Teistele pindadele jäi justkui kinni.

Probleem on just ühe kolmeruuduse dushiruumiga, mis mitmes tükis valatud. Alguses koorus primer maha nende kohtade pealt, kus oli valamisjärgne sile ja libe pind ning karestatud kohtade peal justkui püsis. Enne teist katset käisin need siledad pinnad kergelt lihvkiviga üle ning imesin ja pesin tolmu ära. Seejärel koorus kõrvalt ja kareda koha pealt, seega mina ei saa aru.
Pind tundub mulle siiski pudedam, kui muidu X-plan on jäänud. Pahtellabidaga saab kiht-kihilt puru maha kraapida. Mingit tsemendipiima või kriidist ollust ei ole peal.

[vtl]

Kommenteerin siia juurde veel...
Mira esindaja arvas, et a) kui põrand on kõrge niiskusetasemega, siis krunt ei nakku ja tuleb kilena lahti.
b) kui x-plani töödelduvusaega on ületatud ehk juba tarduma hakkavat segu üritatakse tasandada, siis jääb x-plan väiksema tihedusega ja struktuur lõhutud.

Jah, põrandat sai päev enne kruntimist põhjalikult pestud ja võib-olla niiskus ei jõudnud välja kuivada.

[kasutajanimi5]

mul oli sarnane probleem, lasin isetasanduval liiga vähe kuivada - 2 päeva. Primer tuli pahtlilbidaga maha nagu nahk.
kakkusin üles,nutsin ja nülgisin. Terasharjaga viimane jant maha. Kuivas 2 nädalat ja möglasin uuesti üle, jäi nagu peab.

oled liiga ladistanud veega, seda enam kui pid tundub kahtlane s.o. imav. Las kuivab rahus või pane soojapuhur huugama.

[Külaline]

Millegipärast arvan, et esimese kihi primerit oleksid pidanud lahjendama, sest sa olid pinda päris hoolega kratsinud ja lahjendamata ei pruukinud nii hästi naket moodustada. Teise korra võinuks üle tõmmata juba kas lahjendamata või kergelt lahjendatuga.
Urmas

[PLAATIJA.EE]

Kirjeldusest ei selgu, kas ruumis on põrandaküte? Et tegemist on keldriga, siis kuidas on tõkestatud altpoolt tulev niiskus? Kas on plaanis kasutada Mira 4400 Multicoat-i?

[vtl]

Ruumis on elektriline põrandaküte mida pole veel kunagi sisse lülitatud.

Altpoolt tulev niiskus on tõkestatud järgnevate kihtidega (alt üles):
* 10 cm "sinist" peno
* 10 cm betooni
* Aquafin-F injekteerimisvedelikuga immutus
* Aquafin-1K tsemendipõhine hüdroisolatsioonivõõp negatiivselemveesurvele.
Immutus ja negat. hüdro on kantud ka 30cm kõrguselt seinale ja tehtud nurgaümardus.

Selle negatiivse hüdro peal on siis:
* 2-3 cm Mira X-plan tasandussegu
* Mira 4180 primer
* dushinurga all ja ümber (Fibo seintel) Mira 4400 Multicoat.

Viimasega tekkis mul veel üks kõhklus - kui dushinurga kõrvalt, näiteks riietusruumist, kus multicoati ei ole, läheb jalgadega vett põrandale, kas on oht, et osa niiskust imbub sealt dushinurga multicoati alla (kuhu on kerge kalle), ei saa sealt kusagile ära minna ja lööb lõpuks multicoati lahti? Kas Multicoatist põrandal üldse loobuda? Tasanduskiht saab siis küll niiskust, aga põhimõtteliselt peaks selle all olev Aquafin mõlemas suunas töötama.

[fgh]

Nõue näeb ette kogu põranda käsitlemist hydroisolatsiooniga ja tõstmist seintele min 100mm. Mingi laigu kokku plökerdamine on märgata ainult rahakotis, muud kasu sellest pole.

[vtl]

Ookei. Dushinurgaga külgneva riietusruumi põrandale pole probleemi multicoati panna, küll aga on probleem teiselt poolt külgneva sauna leiliruumiga, kus on juba plaadid maas. Plaatide all on ainult primer, ja sügavaal, tasanduskihi all seesama negatiivne hüdro.

Leiliruumi ei tahtnud multicoati panna temperatuuri pärast, kuigi põrand iseenesest ei tohiks nii kuumaks minna.

Seega küsimus, kas üldse dushinurga-riietusruumi põrandale multicoati panna või pigem jätta panemata?

[fgh]

Siinkohal peab küll vastuse võlgu jääma. Tegelikult pole ka välispiirdesse topelt hüdro lubatud ja põrand seda on.

Kuna pole tuttav selle Aquafin-1K, siis ei hakka soovitama midagi.

Kas põrandal on ka põrandaküte? Trapp ? Iseenesest peaks hüdroisolatsioon olema vahetult plaadi all. Kas see Aquafin-1K vastab märgruumi hüdroisolatsiooni nõuetele ?

[vtl]

10cm armeeritud alusbetooni sisse on valamise ajal paigaldatud põrandaküttekaabel. Dushinurga all on trapp.

Aquafin-1K on "Tsemendi baasil hüdroisolatsioonivõõp, mis talub ka negatiivset veesurvet. Katsetatud kuni 70 m veesamba korral.
Paigaldatav betoonile ja müüritisele, maapealsetele- ja alustele pindadele, vesiehitistele, sise- ja välistingimustes, uutele ja vanadele ehitistele"

http://www.schomburg.ee/files/1/562

"Kasutusalad:
Uute ja vanade maapinnas olevate ehitiste välishüdroisolatsioon
Tehnilised andmed:
pinnaseniiskuse/mittekoguneva mittesurvelise vee ja nõrgvee/survevee (sobiva konstruktsiooni korral) vastu. Tagantjärele tehtav sisemine hüdroisolatsioon väljastpoolt sissetungiva niiskuse vastu. Maa-aluste garaažide, tarielementidest garaažide, mahutite, reoveemahutite, lägamahutite ja kanalite, paisumüüride ning lüüside katmata või haljastusega kaetud soojustamata betoonkatused. Kasutatav nii seina- kui põrandapindadel."

[vtl]

Kui teema veel põhjalikumalt kellelegi huvi pakub ja on valmis süvenema, siis vähe pikem jutt.

Keldris oli kevadiste-sügiseste vihmade ajal pinnavesi. Selle tõkestamiseks sai valatud uus betoonpõrand ja töödeldud seda Aquafin F ja 1K-ga. Peale seda on keldri põrand ja seinad jäänud paari aasta jooksul kuivaks. Betooni sisse on pandud põrandaküttekaabel ja peale tasandussegu Mira X-plan.

Seejärel sai ehitatud mõned fibost vaheseinad sauna dushinurga (vasakul) ja leiliruumi (paremal) tarbeks. Dushinurga ette (kus seisab pildistaja) tuleb riietusruum.
http://www.vtl.ee/files/DSCF4146.jpg

Et dushinurga vesi läbi fibo seina tulevasse sauna soojustusse ei imbuks, sai seinu töödeldud Mira 4400 Multicoat-iga. Sama tõmbasin ka dushinurga põrandale. Kõik põrandad on eelnevalt töödeldud lahjendamata Mira 4180 primeriga.

http://www.vtl.ee/files/DSCF4152.jpg
http://www.vtl.ee/files/DSCF4155.jpg

Mingi hetk märkasin, et riietusruumi põrandalt tuli primer mullidena lahti. Ära tõmmates koorus tükati kilena maha. Samuti sai dushinurgas multicoati nahana maha tõmmata. Multicoati tagaküljel oli näha pisut liivast puru.

http://www.vtl.ee/files/DSCF4160.jpg

Eemaldasin põrandalt multicoati ja lihvisin primeri jäänused maha. Plaan on nüüd lasta nädalapäevi põrandal kuivada, seejärel kruntida 1:3...1:4 lahjedatud primeriga, seejärel 1:1 lahjendatud primeriga ja seejärel on küsimus, kas võõbata dushinurga-riietusruumi põrandale terves ulatuses multicoat või mitte. Peale tuleks looduskivi-mosaiik.

Üks nüanss on veel see, et sauna leiliruumi põranda olen jõudnud juba ära plaatida. Selle all oli samuti Mira Primer, kuid loodan, et sauna põrand ei olnud primeri paigaldamise eel nii niiske ning seal püsib see primer kinni.

[vtl]

Tähelepanelik lugeja märkas ka ilmselt sauna leiliruumi põrandal trappi. See jääb kerise alla juhuks, kui tilk leilivett maha läheb ja/või sauna põradapesuvee äravoolamiseks. Tegu on madala kuivtrapiga, mille toru jookseb küljepealt dushinurga trapi sisse.

[PLAATIJA.EE]

Viga on su enda esimeses postituses olemas. Primer tuleb lahjendada. Pind peab olema kuiv.
Hüdroisolatsiooniga võiks ikka terve põranda üle käia. Kuivamise lihtsustamiseks võiks põrandakütte korraks sisse lülitada ja ventilatsiooni tööle panna. Enne plaatimist kindlasti küte välja!!!

[fgh]

Tõenäoliselt alupind märg ikkagi. Pane põrandaküte taha ja kuivata ära asi. Enne plaatimist võta küte välja.

Juhiks tähelepanu fibo seinale mis kõigi eelduste kohaselt on tasandamata. Seega sellel olev hüdroisolatsioon on naljanumber ja mitte vettpidav. Samuti tundub trapp olema ilma pingutusrõngata. Seega mittesobilik antud kohta.

Ilmselt võib kogu põranda hüdroisolatsiooniga üle tõmmata.


Muide hüdroisolatsioonid tulevadki tõmmates maha nahana. Need möglad ei peagi tõmbele töötama ja arvestades deformatsioone on see hea asi.

[vtl]

Tänud. Märja aluspinna asi on tagantjärele mõeldes loogiline ja selge, ootan praegu aluspinna kuivamist, et järgmisele katsele minna.

Fibo ise on jah tasandamata. Vuugid muidugi siledad. Esimesele kihile kulus veidi rohkem, aga mõtlesin, et seda paremini see sinna konaruste vahele kinni jääb. Hoolikalt sisse harjatud, nii, et ühtegi nähtavat auku ei olnud näha. Teine (ja kohati kolmas kint) läksid peale tavalise kulunormiga, kile on visuaalselt ühtlane ja tugev, korralikult kinni.
Ma ei näe põhjust, miks see peaks naljanumber olema ja kust ja kuidas see vesi sealt läbi tuleb. Paluks mingitki tehnilist selgitust.

Trapp on kunagi Uponori kirjaga olnud, sisemise ujukiga tagasijooksuklapiga (igaks juhuks, kuna keldri põrand asub allpool tänavakaevu luugi taset). Selle peenema, ca 10...11?cm tõsterõngaga. Mingit eraldi pingutuskraed omal ajal võtta ei olnud, seega lahendasin konstruktsiooni lihtsalt nii, et hüdroisolatsiooni tugevduskangas läks tõsterõnga ja trapi vahele välja. Tõsterõngal on ju omal väljapool pisikesed vertikaalsed sooned, mida mööda niiskus saab tilkuda trappi.

Kui sa kirjutad, et see trapp on mittesobilik antud kohta, siis kuhu üldse see trapp sobib, kui mitte märgruumi põrandale?

Praegusel ajal on täpselt sama tõsterõngaga ja äravahetamiseni sarnase mõõduga trapisüsteemid müügil HL nime all. Selle vahga, et vesilukk on nüüd tõsterõnga sees. Neile jah saab osta mingi kruvitava roostvabast materjalist krae, aga minu omal polnudseda ei komplektis ega lisavarustuses. Tollel ajal (ca 4-5 a tagasi) olid ainult suurema (ca 18cm) tõsterõngaga Uponori trapi jaoks mõeldud plastikust tihendusrõngad, mis liimiti hüdromastiksiga trapi ümber.

E taha mitt ekedagi solvata, aga vägisi tekib küsimus, kas nende trapi tihendussüsteemidega pisut üle pingutatud ei ole? Eriti veel arvestades olukorda, kus trapp on keldris betooni sisse müüritud. Vesi peaks ju kallet mööda esmalt ikka trapi sisse voolama. Ma saan aru, et see tihendamise teema on kriitiline puitkarkassmajas kips- või OSB põranda peale tehtud vannitoas. Lõpetades lapsiku vabandusega, minu vanaisa ei teadnud midagi trapi tihendusrõngast ja ka vannitoad-dushiruumid kestsid aastakümneid.

[Urmas]

Lõpetades lapsiku vabandusega, minu vanaisa ei teadnud midagi trapi tihendusrõngast ja ka vannitoad-dushiruumid kestsid aastakümneid.

... ja kindlasti ei teadnud ta ka mitte midagi primerist ega hüdroisolatsioonist. Aga see-eest võis teada, et "kontoriliimiga" (vesiklaas) saab betooni veekindlamaks teha.

[vtl]

Lõpetades lapsiku vabandusega, minu vanaisa ei teadnud midagi trapi tihendusrõngast ja ka vannitoad-dushiruumid kestsid aastakümneid.

... ja kindlasti ei teadnud ta ka mitte midagi primerist ega hüdroisolatsioonist. Aga see-eest võis teada, et "kontoriliimiga" (vesiklaas) saab betooni veekindlamaks teha.

Miks ei teadnud "primer"-ist. PVA liim (mis on ka tänapäevaste nakkedispersioonide, niiskustõkete ja kruntide peamine koostisosa või lähedalt sugulane, oli ka vanasti kasutusel.

Aga point ei ole mitte selles. Loomulikult on selge, et teatud märgruumi nõuete ja ehitusmääruste täitmiseks ning sertifikaatide saamiseks tuleb kinni pidada tootjapoolsetest juhistest.
Antud juhul ma renoveerin iseenda keldrisauna ja ma ei aja eurodirektiivi täitmist taga. Kedagi teist ma ka ei uputa ning peamiselt huvitab mind see, et niiskus kusagile valesse kohta ei tungiks, midagi ei mädandaks ja plaate lahti ei lööks. Ehk siis kuna aluspinnaks on juba ühe (neg.) hüdroisolatsioonikihiga kaetud massiivne betoonpõrand, siis on jätkuvalt õhus küsimus, mis siis saab, kui ma a) üldse hüdromembraani sinna plaatide alla maha ei pane; b) miks ilma pingutusrõngata trapp on fgh arvates antud kohta mittesobiv ehk kuhu sellised trapid siis üldse mõeldud on?

Härrased, ärge pahandage. Ma ei nori, ei targuta. Tahaks hoopis ise targaks saada. Loen hoolikalt tootelehti ja paigaldusjuhendeid. Ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust. Vabandust, kui küsin "miks" ja ei lepi vastusega "tehakse sellepärast, et nii tehakse".

[fgh]

Siinkohal pole küsimus kas selline süsteem võib toimida. Hüdroisolatsiooni juures on küsimus, et süsteem peab toimima. Selleks, et süsteem saaks toimida tuleb ka süsteemi koostaja juhendeid jälgida.

Antud juhul pole ühtegi hüdroisolatsiooni lubatud paigaldada ilma tasandamata plokkseinale. Seda selleks, et tagada 100% veekindlus. Kusjuures võib olla täiesti võimalik, et Te olete selle saavutanud kolme korra võõpamisega. Kuigi julgen kahelda.

Kogu hüdroisolatsiooni süsteem peab kannatama vannitoas 100mm veesammast, see tähendab ülimalt ekstreemset olukorda.

Siinkohal ei vaidle vastu trapi toimivuses normaalses olukorras.

Trapi liitekoht on kõige kriitilisem koht kogu süsteemis. Seda eriti keldris kus ummistused ja trassi täituvus on ülimalt kiired tekkima.

Kujutame ette seda vigast liidet trassi ja veetõkkevahel. Ummistuse korral imbub kogu betoon veest läbi ja kuivab sealt välja igavik korda neli aega. Korraliku ja piisavalt suure alaga veetõkke kihi korral võib olla ei kuivagi välja. Või tuleb koos plaatidega lahti.

Samas kui veetõkkekihiga on kaetud ainult see nurgake, siis pole ka neist kartustest midagi rääkida, sest märgruum ei toimi nagunii tänapäevase märgruumina.


Arvestades kuidas praegu on asi lahendatud, siis tuleks tuleks plaaditud põrand üle piigata, kogu põrand koos ülestõstetega teha nagu kord ja kohus ette näeb. Veenduda seinte hüdroisolatsiooni toimivuses, vajadusel pahtlilabida ja veetõkkemassiga seinad siledaks tõmmata ja üks kiht rulliga otsa. Veenduda vuukide armeerimises. Veenduda trapi sobivuses ja normikohases tihendamises veetõkke kihiga. Osad trapid olid mõningaid aastaid tagasi loodud tihendamiseks tõsterõngaga, seda peate trapi paigaldusjuhendist uurima. Vajadusel asendada trapp uuega.


Kui nüüd jätta määrused ja normid kõrvale, siis tegu on 100% betooniga. Mis pm kannatab vett igast otsast ja kuivamistsükkleid lõputult. Kui suudad tagada materjali kuivamise mõistliku ajaga ja põrandaküttega peaks see teostatav olema. Siis ei tohiks selle konstruktsiooniga midagi juhtuda. Kui segud on oma kuivamised ära teinud, siis ei tohiks ka tulevane vesi neid lahti lüüa. Probleemiks võib kujuneda mitte piisavalt kiire kuivamine ja vuukide hallitamine, seda eriti trapi ümbruses ja seinte põranda vuukides .

Kui ametiga kokkupuutuv isik, siis pean soovitama esimest varianti. Lõppuks teeb iga omanik ikkagi nii nagu heaks arvab ja talupoja mõistus käsib. Ega inseneride koostatud juhendid ja normid polegi ju "kohustuslikud"

Muide 10 cm betoonplaat kuivab ka põrandaküttega vähemalt kuu aega kui on plaaditud ja veest täiesti läbi imbunud.
Kardan, et Teie poolt voolikuga pestud põrand on nii märg, et ei kannata edasist töötlust vähemalt kuu aega.

Tehke kile test ja andke meile ka tulemustest teada. Pange õhtul ruutmeeter tervet ehituskilet põrandale kata ääred kinni(soovitavalt teibi) ja vaata mis hommikuks juhtunud on.

Edu jaksu ja andestust unise peaga kirjutatud mõttevälgatustest.

[vtl]

...Selleks, et süsteem saaks toimida tuleb ka süsteemi koostaja juhendeid jälgida.

Antud juhul pole ühtegi hüdroisolatsiooni lubatud paigaldada ilma tasandamata plokkseinale. Seda selleks, et tagada 100% veekindlus.

Lähtusin Mira 4400 multicoati seinale paigaldades tootjapoolsest infolehest, mis lubab seda muuhulgas kasutada "betoonpõrandatel, kergbetoonil, tellisseinadel..."

Fibo plokid on tootja andmetel valmistatud kergbetoonist.

Mira 4400 multicoati infolehe aluspinna ettevalmistuse sektsioonis ei olnud kirjas muud, kui aluspind peab olema kuiv, sidus ja puhas, nagu sellisel puhul ikka. Mingist tasandamisest juttu ei olnud.

Kogu hüdroisolatsiooni süsteem peab kannatama vannitoas 100mm veesammast, see tähendab ülimalt ekstreemset olukorda.

Trapi liitekoht on kõige kriitilisem koht kogu süsteemis. Seda eriti keldris kus ummistused ja trassi täituvus on ülimalt kiired tekkima.

Ma ei näe hetkel põhjust, miks ummistus peaks keldris kiiremini tekkima, kui toas. Kanalisatsioon voolab mul sealt trapist kõige otsemat teed pidi tänavakaevu, mis on veel jupp maad allpool.
Trassi täitumise korral, kui vesi tõuseb üle paisutustaseme, peaks tagasivooluklapp lukustuma.
Ummistust dushi all peaksin ma märkama enne, kui vesi tõuseb 100mm kõrgusele.

Ehk siis olukorras, kus mul on trass täitunud ja/või ummistunud või mul on põrandal 100mm veesammast, on mul märksa olulisemaid probleeme, kui keldri betoonpõrandale läbi hüdro imbunud veetilk.

Kujutame ette seda vigast liidet trassi ja veetõkkevahel. Ummistuse korral imbub kogu betoon veest läbi ja kuivab sealt välja igavik korda neli aega. Korraliku ja piisavalt suure alaga veetõkke kihi korral võib olla ei kuivagi välja. Või tuleb koos plaatidega lahti.

See on kahtlemata argument. Täpsustaks siiski, et betoon on täielikult kaetud negatiivse hüdroisolatsiooni kihiga, mis peaks seal tasanduskihi all toimima mõlemas suunas, seega ummistuse ja mittetoimiva plaatidealuse hüdro korral saab läbi imbuda ainult 2...3cm tasanduskiht, mite kogu betoon.

Samas kui veetõkkekihiga on kaetud ainult see nurgake, siis pole ka neist kartustest midagi rääkida, sest märgruum ei toimi nagunii tänapäevase märgruumina.

Mul on hetkel kolm varianti:
1) katta Mira 4400 multicoatiga ainult dushinurga alune "nurgake", kuhu vett satub;
2) katta multicoatiga terve selle ruumi põrand ehk ka ca 1.5m riietusruumi osa;
3) jätta multicoat üldse ära.

Arvestades kuidas praegu on asi lahendatud, siis tuleks tuleks plaaditud põrand üle piigata, kogu põrand koos ülestõstetega teha nagu kord ja kohus ette näeb.

Tjah... Mina pidasin iseenese tarkusest (või õigemini lollusest) leiliruumi "niiskeks", mitte "märjaks" ruumiks. Arvestades seda, et vett võib põrandale sattuda stiilis 100 grammi leiliviskamise käigus ja seegi kuivab kuumas saunas enne ära, kui kusagile sügavale imbuda jõuab.
Tagantjäreletarkus on täppisteadus.

Muide 10 cm betoonplaat kuivab ka põrandaküttega vähemalt kuu aega kui on plaaditud ja veest täiesti läbi imbunud. Kardan, et Teie poolt voolikuga pestud põrand on nii märg, et ei kannata edasist töötlust vähemalt kuu aega.

Ma olen vist korda kümme siin rääkinud, et selle 10cm betoonplaadi võib märgumise kohapealt ära unustada, kuna seal peal on tsemendipõhine Aquafin-i võõp. Kogu jutt, hirmud, kahtlused ja kõhklused käib antud juhul ainult ja veelkord ainult tasanduskihi kohta.

Aga tänud endiselt kaasa mõtlemast.

[cartman]

Mis krdi j6ud sunnib katmatta tasandussegu pesema veega. Nyyd anna aga kuivatamisele vinti. ja see ei 6nnestu p2evadega.
Ja 2rge kasutage mingit saasta primerit. Osad primerid tekitavad pinnale kile ja sellega nakke. Teised aga imbuvad korralikult betooni/tasandussegu sisse. ( jutt ikka vist primerist mitte niiskust6kkest, mis p6randast eraldub?)
Teemaalgataja peaks omale enne tegema selgeks niiske ruumi ehitamise p6him6tted ja siis j2tkama oma tegevust. Soovitaks odav Mira vahetada v2lja natuke asjalikuma toote vastu.

Yldiselt aga soovitaks tellida korralik aluspinna niiskusm66tmine v siis v2hemalt laenata pinnaniiskuse m66tjat(s22stuvarjandina)

[vtl]

Mis krdi j6ud sunnib katmatta tasandussegu pesema veega.

Ma tunnen ennast küll täieliku idioodina, aga proovin siis põhjendada

Segu oli kõigepealt mehhaaniliselt lihvitud kalde korrigeerimiseks.
Siis oli sauna ehitus jäänud aastateks seisma. Vahepeal oli kõrvalruumis kõvasti tolmutatud.
Kõrvaloleva veemõõdusõlme tõttu oli aastate jooksul tehtud hulgaliselt poriseid jalajälgi.

Mis ma tegema pidin siis?

[cartman]

Loe esimese asjana juhiseid. Neid segusid ei tohi mitte kunagi j2tta katmata. Ja just siin su probleem nyyd ongi. K6iksugune liga p6randas. Et yldse mingisugune lootus tekiks, peaksid kogu p6randa teemantkettaga yle lihvima. Pindmine kiht maha. Lisak v6ib olla alumine pind tehtud liigse veega, seega liiga pehme , tolmav jne.
Kuna ma teatud p6hjustel enam kunagi ei kasuta Mira tooteid ja loodan et ei ole selleks ka sunnitud, siis ei oska t2psemaid p6hjuseid/lahendusi v2lja tuua.

[vtl]

Loe esimese asjana juhiseid. Neid segusid ei tohi mitte kunagi j2tta katmata. Ja just siin su probleem nyyd ongi. K6iksugune liga p6randas.

Loen alati esimese asjana juhiseid. Mira x-plani infoleht ütles kõigepealt et "pind on kulumiskindel" ning "kivistunud segu võib katta kõigi tavapäraste põrandakatetega, näiteks PVC, linoleum, keraamilised plaadid, parkett, vaipkate. Seguga kaetud põranda võib värvida, kui liikumine põrandal ei ole intensiivne"
OK, värv on ka "kate", aga seda, et "mitte kunagi ei tohi jätta katmata" ka ei lugenud kusagilt välja.

Ilmselt on tootajuhiste lugemine midagi seaduste tõlgendamise sarnast, millest ilma juristihariduseta lihtinimene aru ei saa.

PS. See, et ehitus toona pooleli jäi, ei olnud planeeritud. Terved majad, teed ja sillad jäävad teinekord pooleli, rääkimata ühest sauna põrandast.

Et yldse mingisugune lootus tekiks, peaksid kogu p6randa teemantkettaga yle lihvima. Pindmine kiht maha. Lisak v6ib olla alumine pind tehtud liigse veega, seega liiga pehme , tolmav jne.

Ei noh, lõbus on teiega. Juba maha pandud plaadid tuleb üles piikida, trapp välja lõhkuda ja asendada, kogu põrand teemantkettaga üle lihvida, pindmine kiht maha võtta.

Soovitaks odav Mira vahetada v2lja natuke asjalikuma toote vastu.
[...]
Kuna ma teatud p6hjustel enam kunagi ei kasuta Mira tooteid ja loodan et ei ole selleks ka sunnitud, siis ei oska t2psemaid p6hjuseid/lahendusi v2lja tuua.

Odavus ei olnud kriteerium ning Mira polnud kaugeltki odavaim tegija. Mis on asjalik?

PS. Mira tooteseeria sai sauna valitud algselt selletõttu, et nende hüdroisolatsioonimembraani temperatuuritaluvus oli kuni 120 kraadi. Võrdluseks Kiilto Fibergum-il <60 kraadi.