Teise korruse soojustus

[martin919]

Tere,

Olen varasemalt siin foorumis head nõu saanud, proovime veelkord. Teema siis jällekord selline "kontorirott, kes enne pole ehitusega kokku puutunud, üritab maja renoveerida. Eriti säästlikult!". Siiani on minu ehitatud asjad vastu pidanud ja naine on ka nendega rahul, järelikult päris sosssepp ei ole

Soojustamise kohta on nii palju infot, et sellest see õige välja selekteerida, tuleb omaette meister olla. Seega teen teema, ehk spetsialistid aitavad:
Maja seintel oli seespool soojustusena kasutusel saepuru ja lubja segu, mille teatavatel põhjustel võtsin ära (47 prügikotti sain kokku). Väljast maja soojustamata (see on järgmise kolme aasta plaan). Täna on siis maja teine korrus puhtaks tehtud kuni sarikateni ja seintel kuni palgini. Mida edasi teha, et odavalt saada maja teine korrus soojaks? Kütteks on õhksoojuspump.

[pold]

Hea nõu saamiseks tuleb täpsem olla. Järgnevalt ma oletan kindlat kõneviisi kasutades, milline su maja võiks olla.
Maja on kahekorruseline. Palksein on 150 mm paksune, püstpalk. Seest eemaldasid ka varasema sisemise soojustuse karkassi. Nüüd on palk seest näha ja seda mingil viisil seest katta ei soovi.
Katus on ümarate sarikatega, mille paksus on 150 ... 200 mm, sarikate vahel pole praegu midagi, selle peal on roovitus, tõrvapapp ja eterniitplaadid.
Teisel korrusel on plaanis teha avatud lagi nii, et laetalad jäävad katmata kujul tuppa ning tegelik lagi on sarikate all.

Kui sul tegelikult on miski teistmoodi, siis lase aga tulla.
Ja muuseas, kõige odavam (kui tööaega ei loe), on need 47 prügikotitäit sinna tagasi panna

[rokikas]

Mida edasi teha, et odavalt saada maja teine korrus soojaks?

Tuleb kütta sellega millest saadava soojusenergia kWh hind on kõige soodsam!
Selleks et see soojus "harakatele" kohe ei läheks tuleb soojustada. Kuidas ja millega täpsemalt sõltub seina hetkekonstruktsioonist ja 3 aasta pärast plaanitavast väljast soojustamisest. Ehk millega, kuidas ja kui palju seda planeeritud.

[martin919]

Pold, päris täpne Eterniidi asemel on plekk ja sarikad ning palgi katan OSB plaadiga (või siis mingi mitte tolmava kipsi laadse plaadiga), midagi välja jätta ei taha, plaanis korralikud, siledad seinad. Muus osas on sul täiesti õigus. Need 47 kotti seda jama peitsin juba ära ja ei taha neid kunagi enam näha! Nii palju kui uurinud olen, on kõige odavam lahendus tuuletõke seina, vill peale ja puitplaat kõige peale. Õigus? Kuskil oli juttu ka õhutusest, kuidas see teha?

Esimesel korrusel on õhksoojuspump kütteks ja olen väga rahul, teisele korrusel tuleb esialgu sama. Hiljem, kui tubasid hakkan eraldama, eks siis tuleb lõpuks ka keskküte välja ehitada.

Teine probleem on heli summutamine. Maja asub tänava ääres ja tahaks osad seina katta milllegiga, mis mingilgi määral heli summutaks. 13 aastat tagasi keskkoolis raadioruumi katsime munarestidega, täna seda ometigi ei tehta?

[Külaline]

Teine probleem on heli summutamine. Maja asub tänava ääres ja tahaks osad seina katta milllegiga, mis mingilgi määral heli summutaks. 13 aastat tagasi keskkoolis raadioruumi katsime munarestidega, täna seda ometigi ei tehta?

Munarestid võivad summutada, kuid summutuse efekt on ainult sealtpoolt, kus poolt kostab heli ehk tänava poolt.
Omaette küsimus on nende (munarestide) vastupidavuses ilmastikule ja KOV-i asjapulga ilumeeles.

[pold]

Soojustus ja lisakihid summutavad ka heli. Mida massiivsem sein, seda paremini.

Sul on mõistlik just katuse soojustamisest alustada, see annab talvistes küttekuludes kõige suurema võidu (eeldusel, et seinad on õhutihedad).

Katuse juures on täpsustamata, kas pleki all on aluskate või mitte. Mingi kile? Ka katuse puhul on väga väga oluline õige konstruktsiooni valik, mis võimaldaks niiskuse liikumise välja ning takistaks toast niiskuse liikumise seina sisse. Üks korrektne katuslagi Isoverilt: http://www.isover.ee/passiivmaja/passii ... uslagi-kl2

[martin919]

Plekkkatuse all tundub olevat tõrvapapp ja selle all laastud (ma arvan, et neid nimetatakse nii), kilet ei ole veel täheldanud. Tuuletõkkeplaadi ja katuse vahele ei lisata midagi?

Millist villa kasutada? Saan aru, et Isover on väga hea aga ka kallis, kas on odavamaid normaalseid?

Munarestid jäävad siis seekord ära. Korralikult soojustades saab heli kindlasti vaiksemaks aga ehk on mingeid muid plaate, mida lisada lisaks villa vahele/peale?

[pold]

Vana laastukatuse ja tuuletõkke vahele peaks jääba tuulutuspilu, Isoveri juhendi järgi 100 mm või enam. Mida lamedam katus, seda suurem vahe peaks olema. Kui lai on hädavajalik, ei oska mina öelda.
Nüüd mõtle välja, kui hea U-arvuga soojustust sa katuslaele tahad, kui palju su lagi toa poole saab/tohib "kasvada" ning pane esialgne plaan kokku.
Mõtle ka läbi, kuidas sa saavutad tuuletõkke kihis tuulepidavuse. Kui sealt tuul sisse puhub, on su soojustus tuulise ilmaga mõttetu.
Soojustuste hindu võrdle koos nende U-arvudega, nt jaga 1 m² hind U-arvuga läbi. Numbriliselt võrrelda ei saa villade paigaldamise mugavust (tolm, ebameeldiv lõhn, sügelemine), aga õiged kaitsevahendid aitavad. Plaatvilladega saab enamasti parema tulemuse (rullivillade puhul kipub rohkem tühje kohti jääma) ning eriti ülespoole on neid palju meeldivam paigaldada.
Ära unusta aurutõket.

Helipidavuse kohta on ehituskonstruktori käsiraamatus ehitusfüüsika peatükis näidistabel, sealt saad aimu, mis aitab helipidavust parandada.
http://tallinn.ester.ee/record=b2881786~S1*est

[martin919]

Kohaliku raamatukogu andmebaas näitab, et raamat on olemas aga väljas. Ootan. Tõenäoliselt kasutan plaatvilla.

Leidsin sellise asja nagu Finnfoam, m2 hind on küll kallim, kui villal aga samas ei ole vaja kasutada ei tuuletõket ega aurutõket. Kas õigustab ennast? Mulle sobiks see tahvel paremini, kui hakata eraldi plaatide ja villadega majandama.