Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3108
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

see eelmainitud Pärnu jõe vee iga kilogramm(liiter) omab kineetilist energiat mvv/2 ehk
1 x 0,4 x 0,4 / 2 = 0,08 J

63 m3 vett vastavalt 63000 kg x 0.08 J = 5040 J.

Et siis jõevoolu pidurdumine seisvaks mereveeks soojendab Pärnu lahte võimsusega 5 kW. (W on džaul sekundis)

Kuna voolukiirus on ühtlane, siis kõrguste vahe potentsiaalne energia on kiirendanud vee liikumise sellise kiiruseni, et jätkuva keskmise languse poolt veele raskusjõu poolt antav kiirendus ja vedeliku hõõrdumine vastu jõepõhja, kaldaid ja õhku tasakaalustavad üksteist. Kui tahta nüüd jõest energiat välja võtta, siis tuleb mingil jõe lõigul voolukiirust vähendada (sängi laiendamise teel st rajada veehoidla) ja sellega vähendada kaldahõõrdekadusid, et siis mingis teises lõigus lisada täiendav takistus turbiini (elektrigeneraatori) näol.
Veevoolust
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Veevoolust »

Kui võtta ühe kuubine ruumala siis Pärnu jõe puhul läbib seda 0.4 m³ sekundis. Kas on õige.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3108
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

Veevoolust kirjutas:Kui võtta ühe kuubine ruumala siis Pärnu jõe puhul läbib seda 0.4 m³ sekundis. Kas on õige.
Keeruliselt sõnastatud küsimus...

kas poleks lihtsam nii mõelda, et veepinnal olev käbi triivib sekundiga 40 cm kaugusele...?


Pärnu jõe langus on 76 m.
Kogu vesi ei tule Roosna-Allikult. Võtame näiteks lihtsuse mõttes keskmiseks languseks 50 m. Et kõik Pärnu lahte jõudnud vesi on langenud 50 m allapoole.

Kui see vesi oleks saanud vabalt kukkuda, oleks tema kiirus
v=at,
s=att/2,

t= sqrt(2s/a)=sqrt(2x50/10) = sqrt (10) = 3,16 sek

kiirus oleks sii 31,6 m/sek.

ja veeliitri kineetiline energia 1x31,6x31,6/2 = 500 J,
võimsus täielikul pidurdamisel 1 sek jooksul 0,5 kW.

kogu jõe võimsus siis 63 000 / 2 kW ehk 31 500 kW ehk 31,5 MW.

Hetkel siis jääb sellest järele vaid 5 kW Pärnu lahe soojendamiseks. Ülejäänud 31 495 kW nühib vastu kaldaid ja soojendab neid.


(vast oli arvutus õige?)
:jooma

PS
kui see vooluhulk 63 m3/sek jagada ära jõe valgla pindalaga 6920 km2, siis teeb see veesambaks vaid 29 cm. Eestis sajab aga minuteada aastas 0,7 m.
Kuhu ülejäänu kaob? aurab ära?
:write:

PS2
Narva jõe valglast jõuab merre ainult 22 cm aastas... selge..vankad panevad osa tuuri....
:jooma
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11217
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Pideal=9,8*64*1000*H oletame, et kõrguste vahe on 1 meeter siis ideaalne võimsus oleks 627,2 kW (energiat sekundis 627,2 kJ) Lihtsam turbiin toodab 0,33 kasuteguriga siis saadav võimsus oleks ca 207 kW Ühest küljest kaduvväike suurus nii suure jõe kohta. Meie suure veemahuga jõgedel on ka 1 meeter kõrguste vahe tekitamine suur uputamine.
Tüüpne oja on 100 l/s, paisu naljalt üle meetri teha ei saa siis kätte saaksid heal juhul 300 W.
Veevoolust
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Veevoolust »

http://www.zero.no/publikasjoner/small- ... ations.pdf
See Energy Alliance oma kas need kilowatid seal on arvestusega 3 m/s
paneelikas
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 195
Liitunud: 23 Apr 2010, 20:49

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas paneelikas »

Külaline kirjutas:
Amprid eliinis kirjutas:Aga kui on ühefaasine vool 220 siis huvitav palju see ampreid sisaldab.
:scratch: Mnjah. Pinge (mida arv 220 antud juhul eeldatavasti tähendab) väljendab potentsiaalide vahet (ühikuks voldid-V). Vool (ühikuks amprid-A) tekib juhul kui asuda seda pinget "lahendama" (erinevad potentsiaalid elektriliselt ühendada).
Kui palju? - oleneb päris mitmest asjaolust aga eelkõige selle ühenduse elektrilisest takistusest.

Teoreetiliselt- 220V/0,0001 Ω= 2200000A (on seda vähe või palju?-nulle võib vastavalt lisada või ära võtta). ;)
Praktikas on see vool siiski piiratud trafole ja liinidele arvestatud koormustega.

Imelik.
Niipalju ampreid kui kaitse kannatab :grin:
Kõik jutud noh..
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Imelik »

5 kW peaks olema esitatud andmetel õige võimsus.
trebla kirjutas: ...voolukiirust vähendada...sellega vähendada kaldahõõrdekadusid, et siis mingis teises lõigus lisada täiendav takistus turbiini (elektrigeneraatori) näol.
Kas vee liikumises peituv energia muutub? Millist turbiinile mõju avaldavat näitajat muudab?
Veevoolust kirjutas:Kui võtta ühe kuubine ruumala siis Pärnu jõe puhul läbib seda 0.4 m³ sekundis. Kas on õige.
64 m³vett liigub läbi tasapinna kiirusega 0,4m/s. Kuidas ja miks teisendada tasapind ruumalaks (vool on ju pidev)?
Kalvis kirjutas:...kõrguste vahe on 1 meeter
Miks? Meil on võtta kahjuks tasane maa.
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Veevoolust kirjutas:http://www.zero.no/publikasjoner/small- ... ations.pdf
See Energy Alliance oma kas need kilowatid seal on arvestusega 3 m/s
Alla selle ei hakka turbiin tööle. Võimsuse kohta ei oska midagi arvata.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11217
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Sul oli lingis ju vee voolukiiruse valem. Mäletan, et tegin Bernoulli võrrandiga kunagi hüdroenergia jaoks arvutusi (oli ka soov panna tööle kohalikule kraavisuurusele jõele elektri tootmine aga väljundvõimsus 10 W võttis isu) ja kasutasin teisendust v2=9,8 H ja siit saab jooksva vee kiirust teades leida asenduse.
Küsimused
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Küsimused »

www.linear.com/docs/4143
Kuidas selliseid seadmeid nimetatakse. On mingi eestikeelne vaste ka.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3108
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

Kalvis kirjutas:... Lihtsam turbiin toodab 0,33 kasuteguriga siis saadav võimsus oleks ca 207 kW Ühest küljest kaduvväike suurus nii suure jõe kohta. .....
Kuidas nad suurtel pumphüdroakumulatsioonijaamadel suured tsükli kasutegurid saavad?

Pumped storage is the largest-capacity form of grid energy storage available, and, as of March 2012, the Electric Power Research Institute (EPRI) reports that PSH accounts for more than 99% of bulk storage capacity worldwide, representing around 127,000 MW.[1] PSH reported energy efficiency varies in practice between 70% and 80%,[1][2][3][4] with some claiming up to 87%.[5]

http://en.wikipedia.org/wiki/Pumped_storage_plant
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Kalvis kirjutas: Sul oli lingis ju vee voolukiiruse valem.
??? Ainult voolukiiruse põhjal ei tea, et saaks kuskilt võimsust tuletada.
Infoks. Antud tootjat tõenäoliselt enam ei eksisteeri ja esitatud andmed on kaheldavad.
Kalvis, teisenduse vastu ei ole kobisemist. Nagu eelmises sarnases teemas on oluline mastaaabi tunnetus (suur Pärnu jõgi ei ole kraav). Kõrgus on eksitav element inimesele, sest ei ole tunnetatav pumbast veejuga lastes (eelmine kord tegin teisenduse nõrga võimsusega pumbale).
Küsimused kirjutas:http://www.linear.com/docs/4143
Kuidas selliseid seadmeid nimetatakse. On mingi eestikeelne vaste ka.
Energiamuundur - ükskõik millises variandis ta antud viitel ei eksisteeri.
trebla kirjutas:Kuidas nad suurtel pumphüdroakumulatsioonijaamadel suured tsükli kasutegurid saavad?
Ülespumpamisel kulutatakse 1,2 korda energiat rohkem kui saadakse allalaskmisel. Potentsiaalne energia ei huvita enam kedagi selle juures... arvan ma.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3108
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 korda
On tänatud: 66 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

No energiat sellest saadaksegi, et vesi langeb/voolab ülevalt alla - ehk üleval on veel miski potentsiaalne energia ja all teine. Ja kuna mul miskit muud spetsiaalset valemit meeles pole, siis saab selle maksimaalse vahe välja arvutada kineetilise energia kaudu lähtudes kiirusest, mille vesi saavutaks langedes kõrguselt a kõrgusele b. Tegelikkuses saab torude takistuse, turbiinide ja generaatorite kasuteguri võrra vähem energiat traatidesse.
Vee sinna üles tagasi saamiseks läheb jälle vaja vähemalt samapalju energiat pluss jälle torude takistuse, mootorite ja pumpade kadude jagu.

OK - Kalvis kirjutas, et lihtsaima turbiini kasutegur on 0,33. Aga parimate turbiinide oma peab küll siis 0,98 vähemalt olema, et kõiki neid mootorite (max kt ka 0,98 kandis) generaatorite, torude, kaablite jne kaod edasi-tagasi tsükli peale kokku ikkagi ainult 20% on (kellegi väitel kõigest13%).
Ainult voolukiiruse põhjal ei tea, et saaks kuskilt võimsust tuletada.
Infoks.
Ühtlaselt voolaval veel on kineetiline energia ja ei pruugi olla mingit võimsust (nt veetilk lendab kosmoses vaakumis). Jões voolav vesi voolab allamäge ja kui ta voolab ühtlaselt, siis kiirendab teda pidevalt raskusjõud ning aeglustab pidevalt hõõrdumine kalda ja õhu vastu. Ühtlase voolukiiruse puhul on need kaks jõudu võrdsed. Hõõrdejõudu on keeruline välja arvutada, raskusjõu poolt antav kiirendus aga on lihtsalt tuletatav kõrguste vahe e. kalde kaudu.

Niipea, kui pistad turbiini vette, antakse osa kineetilisest energiast sellele ära, kiirus selle võrra muutub, turbiinist ülesvoolu vesi kuhjub - voolukiirus aeglustub (hõõrdekaud vähenevad), tekib veehoidla, kasvab turbiini ees ja järel olevate nivoode vahe.
:wave:
Küsimused
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Küsimused »

http://www.digchip.com/datasheets/quote ... TC1148-3.3
Mis mõttes ei eksisteeri neid ikka tehakse või
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Imelik »

trebla kirjutas:No energiat sellest saadaksegi, et vesi langeb/voolab ülevalt alla - ehk üleval on veel miski potentsiaalne energia ja all teine.Tegelikkuses saab torude takistuse, turbiinide ja generaatorite kasuteguri võrra vähem energiat traatidesse.
Hea teada. Turbiini kasutegur oleneb eelkõige õigest vooluhulgast
Pilt.
Suure tsentrifugaalpumba kasutegur peaks jääma sinna 0,9+ kanti.
Seega protsessi kasutegur sõltub enim....?
trebla kirjutas: Aga parimate turbiinide oma peab küll siis 0,98 vähemalt olema, et kõiki neid mootorite (max kt ka 0,98 kandis) generaatorite, torude, kaablite jne kaod edasi-tagasi tsükli peale kokku ikkagi ainult 20% on (kellegi väitel kõigest13%).
0,9 ümber kõlab loogiliselt.
trebla kirjutas: Ühtlaselt voolaval veel on kineetiline energia ja ei pruugi olla mingit võimsust...
???
Küsimus oli...
Veevoolust kirjutas:http://www.zero.no/publikasjoner/small- ... ations.pdf
See Energy Alliance oma kas need kilowatid seal on arvestusega 3 m/s
Minu vastus oli...
Alla selle ei hakka turbiin tööle. Võimsuse kohta ei oska midagi arvata.
Selle peale arvas Kalvis...
Kalvis kirjutas:Sul oli lingis ju vee voolukiiruse valem.
Minu vastus...
??? Ainult voolukiiruse põhjal ei tea, et saaks kuskilt võimsust tuletada.
Seleta palun nende Teie poolt antud vastuste seos küsimusega (ma vist ei suuda enam teemat korralikult jälgida).
trebla kirjutas: ...raskusjõu poolt antav kiirendus aga on lihtsalt tuletatav kõrguste vahe e. kalde kaudu.
= kokku v²
trebla kirjutas: Niipea, kui pistad turbiini vette, antakse osa kineetilisest energiast sellele ära .... turbiinist ülesvoolu vesi kuhjub - voolukiirus aeglustub (hõõrdekaud vähenevad), tekib veehoidla, kasvab turbiini ees ja järel olevate nivoode vahe.
Uputatava turbiini korral küll mitte. Tekib kiirenenud möödavool.
Küsimused kirjutas: Mis mõttes ei eksisteeri....
:roll: :scratch: Lingid hulga erinevaid seadmeid ja küsid kuidas neid maakeeli nimetatakse. Said vastuseks energiamuundurid. Edasi mis?

Teema kisub "läbuks".
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 11217
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 316 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kuidas nad suurtel pumphüdroakumulatsioonijaamadel suured tsükli kasutegurid saavad?
Kui on juba arvestatavas koguses H-d ja Q-d siis on turbiinide kasutegur üle 0,9.
Tugevtamine
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Tugevtamine »

Aga kui suures ulatuses saab volte ja ampreid üldse suuremaks inverteerida või konverteerida.
Imelik
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1360
Liitunud: 13 Dets 2008, 00:41
On tänanud: 33 korda
On tänatud: 83 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Imelik »

Kui keegi soovib selle 2 lk. teksti vahele jätta ja huvitub veest energia mikrotootmisest, siis siin on viide mis seletab asja "puust ja punaselt".
Tekst on suunitletud antud tootele, kuid põhimõtted on õiged ja kinnitab kõike eelöeldut. Kokkuvõttes, ehk on ülevaatlikum.
Voolukiirus
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Voolukiirus »

Aga kui on teada et 1,4 km ulatuses “kukub” jõgi 18 m mis tehtega saab voolukiirust arvutada.
Või kui on teada jõelang näiteks 2,48 m/km kas sellest saab arvutada.
Külaline
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Voolukiirus kirjutas:Aga kui on teada et 1,4 km ulatuses “kukub” jõgi 18 m mis tehtega saab voolukiirust arvutada.
Või kui on teada jõelang näiteks 2,48 m/km kas sellest saab arvutada.
Mine kooli! :)
Voolukiirus
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Voolukiirus »

Et nii lihtsalt ei saagi või. Aga kas ei ole siis mingit andmestikku Eesti jõgede voolukiiruse kohta. Oleks hea siis tean kus majanduslikult kõige tasuvam on oma turbiin sisse visata.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3801
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 80 korda

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

See viimane küsija on ikka tõsine pärl.
Pingesuurus
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Pingesuurus »

http://www.xn--pikesepaneelid-5hb.ee/ep ... w-12v.html
Vaatan et see teeb 15 v - 220 v aga palju sel juhul see vool ka ampreid sisaldab. Kas keevitusaparaadi saab järgi panna.
Jõekiirus
külaline

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas Jõekiirus »

Tea mis see kiirem jõgi ka võiks olla. Emajõe keskmine pidi vist kusagil üle kolme olema.
netimati
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: 02 Veebr 2015, 08:06

Re: Erinevate elektri parameetrite arvutamine

Lugemata postitus Postitas netimati »

Sobiva kaitsme arvutamise kalkulaator nii ühe kui ka kolmefaasilise elektri jaoks: http://natt.ee/amper
Vasta