Põranda küttekaabli tehnilised näitajad/võimalused

[ink]

Paar küsimust, mis mind huvitab. Tahaks, et keegi targem mind ses osas natuke hariks.

* Varasemast remondist on jäänud üle üks 20m Devi DTIP-10.
* nüüd tahaks seda kasutada ruumis, mille pindala on suurem (4m2 eramaja esik), kui see kaabel katta jaksab. Mõte oleks osta juurde sama liiki kaabel, näiteks 10 meetrine (võibolla 20m-ne). Kaabel tuleb tavalisse tasandussegusse (umb. 2 cm).
* küsimus on, kuidas peaks neid ühendama ühe termostaadi külge, kust kõike korraga juhtida saab. Olen näinud paari paigaldusvideot youtuubist ka, kus mitu küttekaablit jooksevad kokku ühe termostaadi külge, aga tahaks enne targemat nõu ka kuulda, kuidas on õigem, kas sellisel juhul on vaja spetsiaalsemat termostaati või kuidas.

Tänud ette ka.

[trebla]

See kaabel on siis 200 vatine ?
Teine samasugune juurde, siis on ainult 400 vatti kokku. Termostaadid on minu mäletamist mööda vähemalt 16 A (e. 3680W) nii, et pole probleemi kahe kaabli paralleeli ühendamisel sama termostaadi järgi. Iseasi, kuidas kaks kaablisoont termostaadi väljundklemmi külge ühendatud saab? Kas mahuvad klemmi alla ära või peb miski täiendava hargnemise tegema?

Eks kaablid tuleb võimalikult sarnaselt maha kerida, sest termostaat hakkab vaid ühe kaabli temperatuuri mõõtma ( kui just ei kavatse kahte kaablit täies ulatuses ka maha paralleelselt kerida).

Mul enesel oli miski 50 ruutu maja lahtine esimene korrus planeeritud kahe kaabliga. Üks oli Devi kõige võimsam ja teine vist 1500W. Ühe termostaadi andur oli tuksis ja põrandas vahetada seda ei saanudki. Lahendasin asja siis nii, et üks kaabel töötab termostaadiga ja kilbis on voolurelee, mis esimese kaabli toiteliinis voolu tuvastamisel lülab sisse ka teise kaabli (nad on eraldi faaside peal).
Juba 13 aastat nii.

[ink]

See kaabel on siis 200 vatine ?
Teine samasugune juurde, siis on ainult 400 vatti kokku. Termostaadid on minu mäletamist mööda vähemalt 16 A (e. 3680W) nii, et pole probleemi kahe kaabli paralleeli ühendamisel sama termostaadi järgi. Iseasi, kuidas kaks kaablisoont termostaadi väljundklemmi külge ühendatud saab? Kas mahuvad klemmi alla ära või peb miski täiendava hargnemise tegema?

Jah. DTIP-10 on 10W jm kohta vist, eksole... Aga ma tahaks veidi paremini aru saada eripikkusega kaablite tehnistest omadustest: olenevalt kaabli pikkusest tuleb kaabli koguvõimsus. Näiteks 20m (200W) ja 10m (100W) DTIP-10 kaabli takistused on erinevad. Kaabli takistused soovitatakse mõõta enne ja pärast paigutamist; seal tohib muutus/viga olla mingis lubatud piires. Mõtlesingi, et milline see rakendus olema peaks, et jääda lubatud piiresse, kui ma kaks eripikkusega samatüüpi kaablit ühte pessa juhin? Harukarp vahele on kindlasti hea idee, ei tahaks termostaati kaablipuntraga vägistada.

Eks kaablid tuleb võimalikult sarnaselt maha kerida, sest termostaat hakkab vaid ühe kaabli temperatuuri mõõtma ( kui just ei kavatse kahte kaablit täies ulatuses ka maha paralleelselt kerida).

Sellega põhimõtteliselt nõus. Siit see uudishimu tekkiski. Kuna mul olemasoleva küttekaabli juures põhjalikumat juhendit ei olnud, vaatasin ka Devi kodukalt juhiseid. Leidsin ühe manuaali, mis sedagi teemat läbi mitme lehekülje puudutab, aga selget pilti ja maakeeli ma iseseisvalt ei saanud. Öeldud on, et saab ühendada mitu küttekaablit, aga sellega kaasneb ka mingisugune paigutuste ja takistuste arvutus, millest ma täpselt aru ei saa. Aga võibolla ma mõtlen probleemi keerulisemaks, kui see tegelikult on?

Mul enesel oli miski 50 ruutu maja lahtine esimene korrus planeeritud kahe kaabliga. Üks oli Devi kõige võimsam ja teine vist 1500W. Ühe termostaadi andur oli tuksis ja põrandas vahetada seda ei saanudki. Lahendasin asja siis nii, et üks kaabel töötab termostaadiga ja kilbis on voolurelee, mis esimese kaabli toiteliinis voolu tuvastamisel lülab sisse ka teise kaabli (nad on eraldi faaside peal).
Juba 13 aastat nii.

Nojah. Hea kui toimib. Vool jookseb ju mõlemasse kaablisse ja lühem peaks "töö" ära tegema kiiremini, mis tähendab, et ta peaks ka välja plõksama kiiremini? Või ei ole nii? Et siin ongi siis roll eraldi faasidel? Kõvim DTIP-18 on kirjade järgi 2775W (pea kaks korda võimsam siis).

Pean tunnistama, et teataval tasandil saan elektrist aru (mitte just näpuga torkides), aga mingil hetkel jookseb juhe kokku, kujundlikult öeldes. Siis tunnen, et peaks nõu küsima.

Tänud vastuse eest.

[trebla]

.... Mõtlesingi, et milline see rakendus olema peaks,..

misasi on antud juhul rakendus?

...et jääda lubatud piiresse, kui ma kaks eripikkusega samatüüpi kaablit ühte pessa juhin?...

mõõdad kummagi kaabli takistust eraldi, mitte koos Võib muidugi ka koos mõõta, aga siis sa ei tea ju, kumma kaabli takistus kuipalju muutus, nii, et lõpuks pead ikka eraldi üle mõõtma).

..... Aga võibolla ma mõtlen probleemi keerulisemaks, kui see tegelikult on?

paistab küll

..... Vool jookseb ju mõlemasse kaablisse ja lühem peaks "töö" ära tegema kiiremini, mis tähendab, et ta peaks ka välja plõksama kiiremini? Või ei ole nii? Et siin ongi siis roll eraldi faasidel?...

ei ole, iga kaabli iga meeter teeb ühepalju tööd. Pikem kaabel on lihtsalt pikem ja seetõttu teeb summaarselt rohkem tööd, samas on ta laotatud suurema pinna peale, seega iga ruutmeetri peal tehakse ikka ühepalju tööd ja nii ongi põrand ühtlaselt soe (seda juhul kui põranda konstruktsioon ja jahtumistingimused on igal pool ühesugused. Tuttav pani pesuruumi põrandale kaabli ühtlaselt, ühte ruumi otsa aga ehitas leiliruumi - seal on nüüd põrand tuntavalt soojem, sest leiliruumi isolatsioon ei lase õhku sama kiiresti maha jahtuda kui mujal pesuruumis. Samamoodi on ka minul elutoas vaiba all põrand tuntavalt soojem kui vaiba kõrval. )

Pean tunnistama, et teataval tasandil saan elektrist aru (mitte just näpuga torkides), aga mingil hetkel jookseb juhe kokku, kujundlikult öeldes. Siis tunnen, et peaks nõu küsima.

Paistab, et sa ei tee vahet mõistetel vool ja pinge.

Termostaadi asi on anda kaablile toitepinge(mõõdetakse voltides), juhul kui põrand vajab kütmist. Kui kaabli otstel on toitepinge, siis tekib kaablis vool (mõõdetakse amprites) sõltuvalt sellest , kui suur on kaabli takistus (mõõdetakse oomides). Ja pole oluline, kas see pinge on samast faasist või erinevatest faasidest või kus need kaablid paiknevad - teine võib olla ka üle tee naabri juures. Kas on aga vaja kütta, seda otsustab termostaat anduri asukohas oleva temperatuuri järgi..