Palun nõu asjatundjatelt

[Katariina18]

Meil on mure, mis vajab kiiret lahendamist ning kuna saadud nõu on igaltpoolt erinev, küsin parem siit asjatundjate käest.

Olukord on selline, et elame Nõmmel (3 kordne kivimaja) kolmandal korrusel (80 ruutu) ning hetkel on olnud põhiliseks kütteallikaks elektriradiaator ning talvel lisaks ka õhkkütte kamin. Kuna aga elektrihinnad on nii nagu nad on ja meie korteri küljetubade soojakulu on väga suur (kui külma on juba -10 ja alla selle, siis on otsatubade põrandad (täispuit) täiesti külmad ning välisseintest kiirgab lausa nurkadest külma sisse) siis elektriarved on üüratud ning see tühja kütmine ei tasu ära. Seega on suur soov ennem uue kütteperioodi algust võtta midagi ette oma elutoas seisva õhksoojuskaminaga (kütab siis, kui tuli all) ning ehitada sellest põhikütte allikas.

Aga mis on kõige mõistlikum? Oleme saanud väga erinevaid vastuseid. Tulikivist soovitati just tulikivi, ahjusalongist pigem pottahju ehitamist ning Koltsikaminatest pakuti varianti ehitada praegu olemasolev kaminale CMA soojamüüriblokid ümber. igaüks kiidab oma - keda uskuda? Ei taha ka mõttetult raha raisata selleks et talvel tõdeda, et korter on ikka külm ning korterit me ära ei küta. Eesmärk on ainult üks - saada põhikütte allikas, mis kütaks ära meie 80ruuduse korteri võimalikult hästi. Õhksoojuspumba varianti ei soovi.

Korter ise on osaliselt avatud (esikul, köögil ja elutoal uksi vahel pole, kuid köök jääb siiski nurgataha mitte pole köök-elutuba stiilis). Samas on magamistoad korteri külgedel (välisseinad ümber) ning nende uksed on öösiti koduloomade tõttu kinni. Kuidas kütta sellist korterit? Kas Koltsikamina variant ehitada olemasolev soojussalvestavaks on mõistlik? Sealjuures on mõeldud ka variant, et pööningu kaudu (kuna elame viimasel korrusel) vedada otsatubadesse lõõrid ning nende kaudu kamina soojust tubadesse juhtida. Kuid on see reaalne? Kas see kaminast tulev soojus oleks siis põhiküttena piisav, et talvel (ka -15 kraadi juures) kütta otsatoad elamiskõlbulikult soojaks? Või vajaksid nad ikkagi juurde lisakütet ning lõõride vedamine ei tasuks ära, kuna soojakulu kadu pööningule (soojustamata ruum) oleks liiga suur?
Või ehitada parem ahi /kaminahi (mis vahe neil on?), kuid kas see tomib, kui korteris on teada fakt, et magamistubade uksed on öösiti suletud. Kütab see elutoas paiknev ahi ka nendesse tubadesse või oleks vaja ka ahju puhul soojust juhtida? Või see pole vist võimalik? Lisaks ei ole teada ka see, kui palju kolmanda korruse pind meil ahjumassi kannataks(tulikivist küll pakuti, et kandevõime arvatavasti siis max 1,2t, kuna kolmas korrus). Kas ja kuidas oleks võimalik seda välja selgitada?

Millist varianti oskaksite Teie antud olukorras soovitada? Olen huvitatud kõikidest võimalike variantide kirjeldamisest ning sooviks nõu, mida ehitusspetsid ise sarnases olukorras valiksid?
Majal endal on fasaad alles 3-4 aastat tagasi vahetatud, ning ka uus katus peal, kuid kuskil on midagi praaki või halvasti jäänud, kuna otsatubades on soojuskadu tõesti väga suur. Pööning ise soojustamatta. Kahjuks ei ole hetkel rahaliselt võimalik tubade siseseinte soojustamine (ei ole selle kohta täpsemalt uurinud ja ei tea kas see on võimalik/kuidas see täpselt käiks ja kas on vajalik) kuna rahaliselt saame lubada vaid põhiküttekeha tekitamist.

Aitäh kõikidele asjaliku nõu eest!

[rein113]

siis on otsatubade põrandad (täispuit) täiesti külmad ning välisseintest kiirgab lausa nurkadest külma sisse) siis elektriarved on üüratud ning see tühja kütmine ei tasu ära. Seega on suur soov ennem uue kütteperioodi algust võtta midagi ette

Mis asjatundja mina nüüd, aga tõesti, see tühja kütmine ei tasu ära. Tee kindlaks, kus (välisseintes) on läbipuhumine ja soojaleke (termokaameraga tuvastatav).

[pold]

Pakutud küttekehade juures kõige odavam on tõenäoliselt soojamüüri ladumine, kas see on piisav ja millise külma juures, sõltub kaminast, asjatundjad oskavad vast seda välja arvutada, aga selleks on neil vaja teada korteri soojustuse kohta (ning kui see on soojustatud, aga tuul ikkagi sisse puhub, siis polegi võimalik arvutada).

Olulise võidu annab aga külmalekete kaotamine ja soojustuse korrigeerimine. Kõigepealt tuleks otsida üles kõik kohad, kust tuul läbi puhub ja need kinni toppida või vahtu täis lasta (vahupüstoli võib tuttavalt laenata ja enne kuuri all või kuskil natukene harjutada pragude täitmist, seejärel põrandale paber maha).
Seejärel võiks pööningu ära soojustada, sinna villa lahtirullimisega saab igaüks hakkama, 200 mm villa 80 m² peale maksab 774 € (http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=238&sid=1682).
Ja nagu rein113 ütles, siis termokaamera näitab kõik vigased kohad kätte.

Ahju ja kaminahju erinevus on klaas- või metalluks.

[Andrus Schults]

Agregaat paigaldatakse tavaliselt pööningule, 80 cm või 1 m kaugusele suitsulõõrist. Agregaat tuleb kindlasti paigutada mittesüttivast pehmest isoleerivast materjalist alusele, vältimaks võimaliku vibratsiooni edasikandumist ja vähendamaks müra. Agregaat peab olema loodis. Agregaati võib ka riputada, aga ka sel juhul tuleb tähelepanelikult jälgida, et agregaat oleks loodis.
Tagatud peab olema mootori hea ventilatsioon värske õhuga. Agregaat ei tohi kunagi olla kinni kaetud või paigutatud ventileerimata ruumi.
Kui kamin töötab, peab agregaat olema pidevalt vooluga varustatud.

[rokikas]

200 mm villa 80 m² peale maksab 774 €

Saab ka ~332 €. http://www.baumax.ee/soojustus/klaasvil ... ull40.html

[motamees]

Andrus, räägi ka kustkaudu õhk tubadest kaminasse tagasi saab? Tegu ju enamuses ringvooluga.

[panther]

Uste vahele saate võred ööseks panna, nagu väikste laste pärast.