kas riskin väga, kui alustan ehitusloata?

[koma2]

Tehtud omast arust nii nagu peab - geo alus, siis tingimused, nendega projekteerija juurde. Projekt valda. Projektis on elektri- ja nõrkvoolupaigaldiste osa, ei ole kirjeldatud ühegi sõnaga, kellelt või kust tuleb. Kuid see ei anna ju mingit alust kohustuseks mul kohe kellegiga liituda? Valda ei nimeta, sest keegi siin lugejatest teab kedagi, kes teab veel kedagi kolmandat, kes tunneb seda ametnikku jne... Esialgu prooviks veel rahumeelselt suhelda. Küsin üle kas näiteks klausel elektrivalmidus tuleb kõne alla.

[vuuk]

Tere

Minul oleks antud teema pealkirjaga seonduv küsimus teise kandi pealt.
Kuna olen üldiselt üsna suur muretseja, igasuguste asjade pärast...
...ehk siis projektita ja ehitusloata ehitamine ehitaja kontekstist lähuvalt.
Alustaks sellest, et EV Ehitusseaduses on kirjas, et ehitaja peab ehitama projektikohaselt, ehitamiseks peab olema ehitusluba.
Pole vast kellelegi teadmata, kuidas asjad tegelikult käivad. Kas teadmatusest, raha kokkuhoidmise vajadusest, bürokraatidega kokkupuute vältimise soovist lähtuvalt õi misiganes eesmärgil üritatab tulevase ehitise või rekonstrueeritava hoone omanik sageli seadusest kõrvale hiilida. Alustab ja viib läbi ehitamisprotsessi ilma nõutavate dokumentideta, lubadeta, kooskõlastusteta ja kaasates sellesse ka ehitusettevõtjaid.
Võttes ehitustöid niisugusel objektil läheb ju seadusega pahuksisse tegelikult ka ehitusettevõtja.
Kas ja milliseid on olnud juhuseid? Kui ranged sanktsioonid ehitusettevõtjale on sellest kaasnenud.
Masust ja karmist konkurentsist või muudest ebasoodsatest oludest tingituna on ehitaja tihti sundseisus või valiku ees, kas töö võtta või jätta. Võtmine viib seadusega pahuksisse. Jätmine aga võib tähendada ettevõttele majanduslikku kahju.
Ja kuidas ehitusettevõtjad olete sellises olukorras käitunud?
Kas püüdnud klienti mõjutada? (mis ei tarvitsegi olla lihtne, ja selleks võib kuluda üsna palju auru)
Või läinud "külma kõhuga" seda teed, et teeme vaikselt töö ära, ehk ei juhtu midagi?

[rokikas]

Eks vist üldjuhul "mustal" ehitusel makstakse samuti "mustalt". Kes ikka nii väga tahab oma (firma) nime segada sellisesse ettevõtmisse.

[Külaline]

....

Võid ju oma Lepingusse tellijaga kirjutada punkti, mis vabastab sind garantiist, aga vot nüüd ei oska öelda, kui suurt juriidilist jõudu omab see tellija poolt allkirjastud nõusolek VÕS ja KS valguses juhul, kui mingi jama ikkagi juhtub ja seda eriti fataalse või invaliidistumisega seotud tagajärgedega õnnetuse korral. Peaks lausa uurima!
Urmas

[vuuk]

Eks vist üldjuhul "mustal" ehitusel makstakse samuti "mustalt". Kes ikka nii väga tahab oma (firma) nime segada sellisesse ettevõtmisse.

Kus tegijaid, seal nägijaid.
Kui just objekt kusagil pärapõrgus pole.

....

Võid ju oma Lepingusse tellijaga kirjutada punkti, mis vabastab sind garantiist, aga vot nüüd ei oska öelda, kui suurt juriidilist jõudu omab see tellija poolt allkirjastud nõusolek VÕS ja KS valguses juhul, kui mingi jama ikkagi juhtub ja seda eriti fataalse või invaliidistumisega seotud tagajärgedega õnnetuse korral. Peaks lausa uurima!
Urmas

Seadusega vastuolevad punktid lepingus on tegelikult kehtetud. Kui asi kohtuni läheb, siis juriidilist jõudu need ei oma.

[Urmas]

... Seadusega vastuolevad punktid lepingus on tegelikult kehtetud. Kui asi kohtuni läheb, siis juriidilist jõudu need ei oma.

Õige jah, see sinu esimene lause ei tulnud mul eile meelde.

[Kalvis]

Kui vald keeldus täpsustamast siis on ilmselge ümbriku soov. Kuna muidu nagunii dokumendid edasi liikuda ei taha siis saada tähtkirjaga koos nõudmisega ehitusluba. Niipalju oleks vaja, et esitatud dokumendid oleksid juriidiliselt korrektsed, et nad mingi (juriidilise) kirjavea pärast tagasi ei saadaks. Seni on selliste ümbriku soovijatest sedasi mööda saanud minna, sest ametlikule kirjale peab ta varem või hiljem hakkama reageerima.

[laurit]

Kas vald nõuab reaalselt elektriliitumist või kooskõlastust Eesti Energialt? Need on kaks väga erinevat asja.
Minul nõuti omal ajal kooskõlastust. Liitusin tunduvalt hiljem, reaalselt alles siis kui majakarp oli püsti (siis oli korralik maandus loodud). Ehituse jaoks vajalikut elektri ostsin naabrimehelt.

[rokikas]

Kus tegijaid, seal nägijaid.
Kui just objekt kusagil pärapõrgus pole.

Vaevalt et krundi omanikku ehitustöödel "abistav" "onu Jaan" riskib eriti millegiga (seadusesilmasid silmas pidades) aga omanikuga lepingulises suhtes olev OÜ "onu JAAN" riskib kohe kindlasti.

[Külaline]

Vaevalt et krundi omanikku ehitustöödel "abistav" "onu Jaan" riskib eriti millegiga (seadusesilmasid silmas pidades) aga omanikuga lepingulises suhtes olev OÜ "onu JAAN" riskib kohe kindlasti.

Kas tõesti OÜ-l "onu JAAN" on kohustus enne lepingulistesse suhetesse astumist kontrollida, et tellijal oleks kõik vajalikud kooskõlastused olemas? Kahtlen ja pole nagu kuulnud kah pretsedendist, et lammutamisele läinud ebaseaduslike ehitiste/lisakorruste (Pärnus) eest oleks ehitaja vastutusele võetud, ikka tellija, kes on pidanud veel trahvid ja lammutused kinni maksma.
Urmas

[vuuk]

Oleks jah huvitav teada, kuidas "OÜ ONU JAAN"-idel need asjad päriselt käivad, kas ja millised on olnud predsedendid ning sanktsioonid.
Mina olen üritanud kliendiga suhelda meilitsi. Sellest jääb kirjalikult märk maha. Ja endal ka hiljem hea vaadata, kui hiljem vaja mindagi meelde tuletada või tekib vaidlusmoment.
Kuid ikka ja jälle tuleb ette tellijaid, kes soovivad ehitada projektita ja loata. Samas ka mõistetav. Ametnike omavoli, saamahimu ning ülbus on kindlasti üks suur osa selles vastumeelsuse tekkes, miks inimesed sellesse nii suhtuvad. Ehk isegi suurem kui rahaline pool.

Aga kui ehitaja poolt vaadata, siis arvan, et projektita ehitamine peaks olema ja reeglina ongi kallim. Projekti all mõtlen siinkohal projekti, kui tegevusplaani, juhist ehitajale. Läbimõtlemine, kavandamine, mitmesugused arvutused ja eeltöö on niikuinii vajalikud. Kui seda ei tee tööde tellija eelnevalt ära koos projekteerijaga (selle ala spetsialistiga), siis suur "aur" selle tööosa tegemiseks hakkab minema tööde teostamise käigus ehitajal. Ehitaja peab siis seda tegema hakkama mõnigi kord nö. "põlve otsas" (näiteks vundamendikraavis tuule ja vihmaga). Või primitiivsete vahenditega oma puhkeajast. Seda, mida oleks saanud teha kogenud vastava ala teadmistega spetsialist palju kaasaegsemate vahenditega mugavasti arvutilaua taga. Ja kas see-juures Tellija tuleb ikka selle peale, et ehitajale kuluks selle eest ka midagi maksta.
Reeglina aga arvatakse, et mida see ehitaja seal nii kaua kohmerdab, et töö ei suju. Et vaat, kus ikka naaberobjektil töö läheb.
Korralik projekt on tegelikult töö korralduse tähtis osa, millest oleneb suuresti objekti tööde maksumus ja ajakulu.
Ehitusloa mõte on aga ilmselt selles, et oleks mingisugune süsteem, mis seda kontrollib ja tagab.

[Urmas]

...Aga kui ehitaja poolt vaadata, siis arvan, et projektita ehitamine peaks olema ja reeglina ongi kallim. Projekti all mõtlen siinkohal projekti, kui tegevusplaani, juhist ehitajale...

Keegi ei keela rohkem küsida, aga see kõrgem hind tuleb tellijale veenvalt ära põhjendada ning ka Lepingusse kirja panna, et puudub konkreetne projekt ja lisatööde ilmnemisel kuuluvad need eraldi tasustamisele. Kui näiteks tellijal puudub siseviimistluse projekt koos selleks kasutatavate materjalidega, siis minu hinnapakkumises ja Lepingus on tehtud need tavavärve ja lihttoone arvestades. Tellijate või sisekujundajate "muutliku meelt" arvestades, on neid lisatööde akte vahest päris palju. Mul on olnud Leping eramaja siseviimistluseks, kus Lisades eraldi välja toodud kõikide teostavate tööde kohta hinnad, mis koosnes 11-st punktist ja eraldi Lisa 11-st punktist nende eest tasutamise kohta vastavalt tehtud tööde kirjeldusega ja valmisdusastmele %-s. Tavaline maja, aga tellija oli lihtsalt konkreetne.
Kui ikka korralikku projekti ei ole ja tellijal kindel soov sinu teenust saada, siis sina saad ehitada ka seadusega lubatud "hea ehitustava" järgi.

[rokikas]

Tuleb tunnistada et tegelik eluline kokkupuude selliste karistustega puudub minulgi. Oletasin et seadusandja eesmärgiks on kindlustada seadustest kinnipidamine ning selleks on kõigile asjaosalistele olemas "boonuspunktid". Aga nagu näha arvasin valesti.
Seda https://www.riigiteataja.ee/akt/13277804 sirvides jäid mõned asjad silma.
" 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused
(1) Ehitise omanik on kohustatud tagama:
1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav;
2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav;"
" 10) ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus;"
" § 12. Ehitamisele esitatavad nõuded
(1) Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele."
" (2) Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise, käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud avaliku veekogu põhjale toetuva kuni 60 m2 veesõidukite sildumiseks kohandatud rajatise või muude käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud ehitiste või nende osade ehitamise korral, mille puhul on nõutav kirjalik nõusolek, või § 16 lõikes 6 nimetatud ehitise ehitamise korral, mille puhul ehitise omanik teavitab kohalikku omavalitsust kavatsusest ehitada väikeehitist. Ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine ei anna õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata."

"§ 69. Ehitise omavoliline ehitamine
(1) Füüsilise isiku poolt ehitise omavolilise ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni."

Eks igaüks otsustab ju ise millesse oma nina pistab.

[Urmas]

Oletades näiteks, et mina ei ole üheski tsiteeritud punktis ehitise omanik, vaid ainult reaalse töö tegija, siis ei ole minul õigust tellijalt midagi nõuda ja kogu vastutus omavolilise ehitustegevuse eest langeb tellija õlule. Kui minul on konkreetne töövõtu leping tellijaga ja kui valla tegelinski peatab ehituse, siis on minul õigus tellijalt kompensatsiooni minust mittesõltuvatest tekkinud asjaolude tõttu. VÕS on selle kohta päris mitu §-i. Ühe tellijaga on kohtutee läbitud ja kogemuse võrra rikkam selles suhtes, et suuline kokkulepe kohtus põhimõtteliselt ei kehti ja on BS (oli esialgse kokkuleppe väline lisatöö), eriti kui tegemist sulle tundmatute tellijatega ning kõik tuleb kohe alguses paberile panna, fotografeerida või videole võtta iga oma liigutuse tulemus kui tekib vähegi kahtlus oma töötasu kättesaamises. Kõik see muidugi juhul kui tellijaga kompromissile ei jõua.

[Logann]

lihtsalt tagasisisdeks - alustasin majaehitust paralleelselt dokumentide sisseandmisega ja midagi hullu ei juhtunud. sain ehitusloa siis kui vundament oli juba peaaegu valmis. kuna prjekt vastas täpselt detailis nõutule, siis otsustasin ka mitte muretseda, sest "hõõrdepunkte" polnud. Nüüd kõik OK!

[ukoort]

Minul aga kohe ehitusluba tulemas. Kõik kooskõlastused olemas. Ei jõudnud ära oodata ja lõin kopa maasse. Kahe tunni pärast oli juba Mupo kohal pildistamas ja järgmine päev helistati et augu kaevamine on ehitustegevus ja nüüd oleks tore kui ma tuleks maksaks kiirmenetluse korras trahvi. Kas tõesti oma aias kaevamine on keelatud?

[rein113]

Ega te, Logann ja ukoort, ei pelga ju teada anda, millise KOV-ga on tegemist? Niisama, äkki on hea teada.

[Külaline]

Minul aga kohe ehitusluba tulemas. Kõik kooskõlastused olemas. Ei jõudnud ära oodata ja lõin kopa maasse. Kahe tunni pärast oli juba Mupo kohal pildistamas ja järgmine päev helistati et augu kaevamine on ehitustegevus ja nüüd oleks tore kui ma tuleks maksaks kiirmenetluse korras trahvi. Kas tõesti oma aias kaevamine on keelatud?

Endal oli täpselt sama olukord, erinevus vaid selles, et küsisimise peale, et kas võin kohe ehitusega alustada, vastati, et võid ikka, loa sain kolm nädalt hiljem kätte, samas teavitasin ka naabreid, et vallaga kõik korras.

[ukoort]

Ega te, Logann ja ukoort, ei pelga ju teada anda, millise KOV-ga on tegemist? Niisama, äkki on hea teada.

Minu puhul tegemist Tallinnaga, aga tõenäoliselt ikkagi keegi kade naaber kaebas. Niisama nad ei oskaks ju kohale tulla nii kiiresti. Samas sai asi ilusti lahendatud.

[arxes]

Tõstataks vana teema uuesti.
Kas riskid ehitusloata ehitamisel on 2017a kasvanud?
Nimelt toppab ehitusloa saamine hetkel formaalsete tingimuste taga (ilmselt ametniku peidetud soov ümbrikku saada), ehituseprojekti/ehitise enda vastavuses projekteerimistingimustega ühtki puudust ei tuvastatud. Jutt käib üksikelamu ehitamisest hajasasutusega piirkonda, kus detailplaneeringu kohustus puudub.
Trahv 300 trahviühikut eriti ei morjenda, küll aga huvitaks, kuivõrd ümbrikust ilma jäänud ametnik saaks ehituse reaalselt seisma panna?

[Külaline]

Tõstataks vana teema uuesti.
Kas riskid ehitusloata ehitamisel on 2017a kasvanud?
Nimelt toppab ehitusloa saamine hetkel formaalsete tingimuste taga (ilmselt ametniku peidetud soov ümbrikku saada), ehituseprojekti/ehitise enda vastavuses projekteerimistingimustega ühtki puudust ei tuvastatud. Jutt käib üksikelamu ehitamisest hajasasutusega piirkonda, kus detailplaneeringu kohustus puudub.
Trahv 300 trahviühikut eriti ei morjenda, küll aga huvitaks, kuivõrd ümbrikust ilma jäänud ametnik saaks ehituse reaalselt seisma panna?

mida sa teed selle kuudiga millel pole ehitus, ega ka kasutusluba . vaevalt , et ametnik viivitab, sest igal asjal oma tähtaeg mille ületamisest alles hakkab viivitamine . Lihtsalt paratamatus, et need asjad võtavadki väga palju aega.