Karkassmaja soojustamine ehituse käigus

[znitt]

Päevast,

Lähitulevikus oleks plaanis hakata maja ehitama (ca 130m2 kasutatavat pinda, puitkarkass, 2 korrust) ja hetkel tegelen iseseisvalt planeerimisega, et projekti koostamise ajaks enamus küsimusi juba lahendatud oleks.

Tekkis küsimus seoses karkassmaja soojustamisega - kuigi olen kuulnud ka jutte, et kui panna 15cm näiteks Isover KL37 villa karkassi vahele ja siis pealtpoolt katta paksema ja soojutusefektiga tuuletõkkega (näiteks 3cm Isover RKL-31), siis rohkem isolatsiooni lisaks fassaadile ja siseseinale vaja ei olegi. Sellele vaatamata tahaks soojustust panna pigem rohkem, eriti kui ehituse järgselt selle lisamine saaks olema kordades keerulisem ja kallim. Sellega seoses ka küsimus - kuidas kõige mõistlikumalt lisada karkassile veel näiteks 15cm villa?

Ise olen kaalunud võimalust kas karkassi püstitamisel või peale seda lisada selle välisküljele täiendav 45x145 prussidest roovitus, ja paigutada see karkassipostidega võrreldes nihkesse - täpselt karkassipostide vahede keskpunktidesse. Minu loogika ütleb, et sellisel juhul oleks karkassipostidest külmasildade tekkimine tunduvalt vähendatud, ning samuti jääks villaplaatide vahekohad omavahel nihkesse. Sellele roovitusele läheks siis tihedalt peale tuuletõke (paksem või õhem) ning seejärel juba fassaad.

Kas selline mõte oleks soovitatav, ja kas kahele villakihile peaks sellisel juhul ka midagi veel vahele panema? Aurutõke võiks ilmselt olla sisemisest villast seespool, aga kas mingi ehituspaber vms oleks mõistlik või vajalik?

Tänud.

[Eskiisprojektid]

Tere!

Miks elumajal üldse karkassipostiks 50*150 on mõeldud - ma isegi saunale pole 150 projekteerinud? Tee 50*200 - tihumeetri hind on ju sama (sõltub muidugi, kas ostad "puidupoest" või saekaatrist).

Kui teed karkassi 50*200 prussist, siis 30cm kihi saamiseks paned 100mm juurde. Ideaalis läheks see 100mm lisasoojustus kahes kihis - seest poolt väljapoole oleks siis:
50*200mm vertikaalne karkass - 200mm villa vahel;
50*50mm horisontaalne roovitus - 50mm villa vahel;
50*50mm vertikaalne roovitus - 50mm villa vahel;
tuuletõke, distantsliist jne.

Kui sa villa paigaldusjuhendit loed, siis saad teada, kuhu see aurutõke ka asuda võiks:
AURUTÕKKE PAIGALDUS
Aurutõke paigaldatakse konstruktsiooni soojamale poolele ning aurutõke ülesandeks on tagada veeauru
mittepääsemine konstruktsiooni sisse.
Aurutõke peab kõikjal olema pidev. Rebenenud ja katkised kohad tuleb paigata.
Aurutõke paigaldatakse ülekattega (~150 mm), liitekohad teibitakse kahepoolse teibiga või liimitakse
ehitusmastiksiga.
Kui kasutatakse tarindit, kus aurutõke paigaldatakse soojustuskihtide vahele, siis aurutõkkest soojemale poole
jäävate soojustuskihtide paksus ei tohi ületada 25% tarindi soojustuse kogupaksusest.

Paigaldusjuhendit tasuks ikkagi reeglina lugeda - reeglina leiad lisaks oma küsimuse vastusele ka midagi muud tarka sealt, mida varem ei teadnud.

Parimat,

[znitt]

Kõlab mõistlikult.

Kuidas ehituseks mõeldud puidu tugevusklassidega lood on? Kas suvalisest saekaatrist ostetud prussiga karkassi ehitada üldse on lubatud? Ja milline oleks siis mõistlik, mitte puidupoe jooksva meetri hind 50*200 prussi jaoks?

[Eskiisprojektid]

Tere!

Seinakarkassi puhul võtab vastu vertikaalne karkassipost vertikaalseid jõudusid - vahelae raskus, katuse raskus, sise- ja välisviimistluse raskus jne - kogu see raskus on tühine, arvestades puidu vertikaalset kandevõimet. Saekaatrite materjale nüüd küll ei maksa maha kantida - ega sis puidupoed ise oma toodangut palgist valmis lõika. Tugevussorditud materjali on sul siis vaja, kui sul tulevad mängu suured jõud, mis on puitmaterjali suhtes risti - näiteks kui sul on mingi tootmishoone, mille katusekarkass on viie meetrise sammuga liimpuittaladest ning katuseroovitusena kasutad puitu, siis on vaja, et iga roov mingile kindlale survele vastu peaks. Vertikaalse karkassi puhul seda vaja ei ole, kui saekaatrist C-kujuga prusse sulle kohale ei tooda.

Toon sulle näite - ühes puidupoes kuivatamata saematerjal 200*50mm jm hind 2,45€(koos käibega). 1jm materjali on 0,2m*0,05m*1m=0,01tm ja maksab 2,45€, seega 1tm maksab 245€.

Saekaatris maksab sama asi 140€-185€ tm, sõltuvalt kogusest. Jm hinna sisse peidetakse väga osavalt väga kallis puidu hind ära. Arvestades seda, et ehitad puitkarkassmaja, oleks normaalne hind sinu kogusest lähtuvalt maksta 140-160€/tm kohta. Siis ongi üsna koomiline, kui mõni vend mõtleb, et lõpuks ometi on tal puidu poes käpp sees ja tema saab 25% hinnast alla. Ometigi ta maksab rohkem, kui kaup väärt on. Transpordi kulu on ca 1€/kilomeeter. Iga tihu, mis ostad saekaatrist, võid tuua (245-185)/2=30km kaugemalt, kui sul see puidupood asub (arvestades edasi-tagasi transporti).

Ehitajal on muidugi ilus, kui materjal on kalibreeritud/hööveldatud jne, aga korralikust saekaatrist tulevad prussid mõõtude kõikumisega +/- 1,5mm. Arvestades seda, et sa laod mõlemale poole mitu kihti sinna karkassile peale, ei jää seda näha.

Kui sa juhuslikult teisele korrusele tankide garaaži või rongide remonditöökoda ei plaani rajada, võid rahuliku südamega otse saekaatrist endale materjali tellida. Vajadusel võin ka kontakte jagada.

[paneelikas]

Krdi saekaatris võib sellega lüpsi saada et satud mingi eriti märja materjali otsa, lisaks mingi osa on raudselt poomkant... ok, tihu hind ju odavam
Lased siis saekaatrist koorma koju tuua, laod virna kuivama, ilusti staablisse ja värki, ainult et pärast kui ehituseks läheb võid omale banaanikujulise maja ehitada või siis segaseks rihtida. Puumarketis virnast kuivatatud puitu valides saad igast vibud kohe välja praakida.

[znitt]

Saekaatrite materjale nüüd küll ei maksa maha kantida - ega sis puidupoed ise oma toodangut palgist valmis lõika. Vertikaalse karkassi puhul seda vaja ei ole, kui saekaatrist C-kujuga prusse sulle kohale ei tooda.

Ega ma kandevõime osas seda materjali maha ei kandnudki, kuna sangpommide kollektsiooni tõesti teisel korrusel ei plaani hoidma hakata. Kuskilt jäi lihtsalt silma, et mingi regulatsiooniga on ehitusel kasutataval puidul tugevusklassi määramine nõutud, ja mainisin selle lihtsalt ära. Ei ootagi, et keegi seda kontrollima tuleks.

Toon sulle näite - ühes puidupoes kuivatamata saematerjal 200*50mm jm hind 2,45€(koos käibega). 1jm materjali on 0,2m*0,05m*1m=0,01tm ja maksab 2,45€, seega 1tm maksab 245€. Ehitajal on muidugi ilus, kui materjal on kalibreeritud/hööveldatud jne, aga korralikust saekaatrist tulevad prussid mõõtude kõikumisega +/- 1,5mm. Arvestades seda, et sa laod mõlemale poole mitu kihti sinna karkassile peale, ei jää seda näha.

Kuna ehitaja oleks suure tõenäosusega ise koos mõne abimehega pluss teadjamatelt nõu küsimine, siis oleks muidugi võimalikult hea materjal igati teretulnud - banaani sirgeks mõõtma ja muud sellist eriti plaanis ei ole, pigem just nii et kokku panemise alguseks on iga detail täpselt õiges mõõdus ja tuleb ainult pusle kokku panna.

[Eskiisprojektid]

Kindlasti materjalide tellimisel ära telli nii, et "noh kuskil 200 meetrit läheb vaja, võtaks 40 meetrit varuks ka". Karkassiposti puhul eeldatavasti jääb sul järgatud materjali pikkuseks 2,4-2,7 (2,6) meetrit. Seega kindlasti ei ole mõtet 4 meetrist materjali endale kohale tellida 2,6 meetrise karkassipostile oleks 5,2 ideaalne mõõt. Aga sellele sa mõtled siis, kui projekt käes ja tead täpselt, et missugune.

[rokikas]

.......siis rohkem isolatsiooni lisaks fassaadile ja siseseinale vaja ei olegi.

Hoone ei vaja üldse soojustust. Kasutaja "rahakott" vajab! Iga lisa cm. soojustust mõjutab tulevasi küttearveid.
Omale ehitades ma alla 30 cm. villakihi ei planeeriks.
Puitu pane nii vähe kui võimalik kuid nii palju kui vajalik. Milleks lisa külmasildu vabatahtlikult tekitada.
Mulle sümpatiseerib näiteks see (2.) passiivmaja seinalahenduse põhimõte http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... iga-seinad
Eeldab küll tugevussorteeritud puidu kasutamist (sobiva klassi ja mõõdu saad arvutamis ja mõtlemisvõimeliselt projekteerijalt/konstruktorilt) aga tulemus saab ilmselt päris hea olema.
http://www.puuinfo.ee/pdf/ehituspuidu_t ... lassid.pdf
http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10804ee/
http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10750ee/
http://www.puuinfo.ee/files/pdf/Puuinfo ... alvest.pdf