Küsimused|Algaja suhtes

[Elar19]

Tere. Minu nimi on Elar ja vanus on 15. Ma tahaks varsti tegelema hakkada puuga ja nendes asju valmistada. Mul pole aimugi mis tööriistaid on vaja ja masinaid.
Mul huvi puu suhtes juba 2 aastat, sest mulle meeldib puidust asju teha.
Ma olen väga palju youtube-s näinud väga osavaid puuseppasi.
Mul on ka üks kaustik, ku on kõik puuga seotod asjad. Kui ma saaksin siin foorumis mingeid vastuseid, ma panen need dokumendi ja printin välja. Siis panen kausta.

Mul oleks Mõned küsimust.

1. Mis tööriistad peaks olema? Nt käsisaag jne
2. Mis masinaid oleks kindlasti vaja?
3. Mis puitu oleks nagu vaja, kui taha teha suurt asja või väiksed asja teha.
4. Kui suur peaks olema ruum, et masinad ära mahutada?
5. Ütleme kui palju mahuks 1 ruutmeetril puitu? Igasuguseid puitu, väikeseid ja suuri.
6. Mis ohutus nõuded peaks mul olema?
7. Kas oleks siis mõtted teha kunagi väikest ettevõtted?

Rohkem mul peast ei tule, aga te võite soovitada igasuguseid asju. Mis oleks vajalik ja iga soovitus ja vastused lähevad kirja!

[AHEL]

Alustuseks soovitaks minna mõnda kutsekooli puidu erialale õppima,see siiski kindlam kui youtube-st õppida.Eks kõik sõltub sinust :
Kui suuri asju tahad teha?
Mis tasemel tahad teha?
JNE.

[Elar19]

Alustuseks soovitaks minna mõnda kutsekooli puidu erialale õppima,see siiski kindlam kui youtube-st õppida.Eks kõik sõltub sinust :
Kui suuri asju tahad teha?
Mis tasemel tahad teha?
JNE.

No kindlasti lähen puidu Erialale õppima.

[raske algus]

Ehh, vanasti oli ikka tore, ei mingit interneti avarust koos jõutuubi ja lõustanäoga ega lairiba ühendust. Olid vaid (vana)isad ja pojad/tütred

Millest alustama peaks kui oled 15 ja sul on olemas oma kaustik ja netist oled näinud osavaid tislereid. Tee lindudele pesakast, emale emadepäevaks lõikelaud (ajapuuduses seda ilmselt ei jõua), vesta noaga lusikas/võinuga/pannilabidas. Kui sul on olemas ruum, siis sinna sisse tööpink, riiulid, kapid jne. Aga ära võta endale liiga keerulist asja ette, sest väikeste oskuste ja väheste tööriistade korral ebaõnnestud sajaga.

Sind on väga raske aidata kui ei tea mis sul juba olemas on ja mida soovid saavutada. Kui sa istud hetkel lageda taeva all ja sul ei ole isegi korralikku käsisaagi, aga soovid ntx raamaturiiulit teha, siis oled ikka teostusest väga kaugel.

Ahh, miks mul on tunne nagu Elar19 taga on mõni discussion bot Tekst on küll nagu google translator oleks vahel olnud. Eks näis.

[veebimeister]

Ahh, miks mul on tunne nagu Elar19 taga on mõni discussion bot Tekst on küll nagu google translator oleks vahel olnud. Eks näis.

eks need tänapäeva 15-aastased kirjutavadki niimoodi vigaste lühilausetega

[raske algus]

Ahh, miks mul on tunne nagu Elar19 taga on mõni discussion bot Tekst on küll nagu google translator oleks vahel olnud. Eks näis.

eks need tänapäeva 15-aastased kirjutavadki niimoodi vigaste lühilausetega

Püha mooses, ja ongi nii! Kõik eelnevad tekstid olid tal ka sellises vigases stiilis.

[Külaline]

Palun ärge nüüd kõiki 15 aastaseid küll selle templiga tembeldage.

[Elar19]

Ehh, vanasti oli ikka tore, ei mingit interneti avarust koos jõutuubi ja lõustanäoga ega lairiba ühendust. Olid vaid (vana)isad ja pojad/tütred

Millest alustama peaks kui oled 15 ja sul on olemas oma kaustik ja netist oled näinud osavaid tislereid. Tee lindudele pesakast, emale emadepäevaks lõikelaud (ajapuuduses seda ilmselt ei jõua), vesta noaga lusikas/võinuga/pannilabidas. Kui sul on olemas ruum, siis sinna sisse tööpink, riiulid, kapid jne. Aga ära võta endale liiga keerulist asja ette, sest väikeste oskuste ja väheste tööriistade korral ebaõnnestud sajaga.

Sind on väga raske aidata kui ei tea mis sul juba olemas on ja mida soovid saavutada. Kui sa istud hetkel lageda taeva all ja sul ei ole isegi korralikku käsisaagi, aga soovid ntx raamaturiiulit teha, siis oled ikka teostusest väga kaugel.

Ahh, miks mul on tunne nagu Elar19 taga on mõni discussion bot Tekst on küll nagu google translator oleks vahel olnud. Eks näis.

Mul on enda kaustik, kus on kõik puidu asjad. Ma elan praugu korteris, aga millagil peaks majasse elama minema. See aeg ma uurin ja puurin

[di20]

Kui mööbel huvitab siis loe läbi "Puutöö a ja o"
Parem kui saad originaalkeeles. Tõlge on tükati ja üli halb tõlge.
Unusta see ülbe emotsioon mis sinna tõlkesse on lisatud ja võta peamine point.
Autor esitab ka väga palju retoorilisi küsimusi.
Viimistluse osas on see teos muidugi nii mööda tõlgitud kui võimalik. Teiseks on see ka kõige nõrgem osa aga see selleks.

> 1. Mis tööriistad peaks olema? Nt käsisaag jne
Tööriistad osta võimalikult korralikud.. Esiteks parema asjaga õpid rohkem. Teiseks sul neid siin järelturul müüa pole võimalik.
Korralik raamsaag, tapisaag pikilõikega (gent saw) tüüpi sae saab korraliku 15-20 euroga. Höövlitest veritas või lie-nielsen. Terituskivi King kombi 1000/6000. Peitlid saad eestist. Ära osta jaapani tööriistu peale luisu. See on tottaalselt teine filosoofia. Kui sa ei leia just jaapanlasest õpetajat endale.
> 2. Mis masinaid oleks kindlasti vaja?
masinaid pole tegelikult kindlalt üldse vaja. ainuke asi mis on kõige praktilisem on ülafrees. Sellest on tööriista foorumis piisavalt juttu olnud. Aga see pole asendamatu masin.

Peaasi, et õpid tööriistu teritama. Käsitööd pole sul mõtet tegema hakata kui sa ei saa asju teravamaks kui meil kaubandusvõrgus müüdavad shiletid. Teine oluline asi on see, et igal tööl on omad töövõtted. Alusta nende harjutamist.
Ära püüagi midagi alguses valmis teha. Kui saad sae. Siis proovi saagida ilma märkjoone ja kõigeta lihtsalt lõikeid otse alla. Pärast kontrolli tulemust. Peitli saad siis peitelda joont mööda jne. Kõige keerukam asi mis üldse on on käsitsi hööveldamise õppimine.

Mis videotesse puutub siis mina soovitan neid küll vaadata. See on asi mida keegi sulle koolis siin eestis ei õpeta. Aga see peaks käima käsikäes praktikaga. Eriti sellised mehed nagu Rob Cosman, Garrett Hack, Roy Underhill - sellest peab küll arusaama millal Roy teeb nalja millal mitte. Chrisopher Schwarz - natuke kiiksuga asjad vahest. Frank Klausz. Kõik mis youtubest tuleb pole ka puhas kuld.

Koolis praktika poole pealt ei õpeta sulle keegi midagi. Eesti haridussüsteemi puudus on see, et õpetaja kõige suurem hirm on see, et ta näeb, et õpilane on temast targem. Seega tehakse asju keerulisemaks kui need tegelikult on. Enamasti ei õpetata töövõtteid jne. Paljud õppemeetodid on sama äärmuslikud kui me õpetaks lapsi ujuma sõites paadiga keset võrtsjärve viskaks lapsed vette ja see kes ujus kaldale see oskab ujuda. kes ära uppusid need ei õppinud ujumist ära.
Ainuke asi mis sa sealt saad on suhteliselt tugeva teooria ja selle, et tunned puitu kui materjali paremini. Muidugi meil veel üritatakse käsitööd õpetada. Soomes ei ole seda enam.

[raske algus]

Kui mööbel huvitab siis loe läbi "Puutöö a ja o"
Parem kui saad originaalkeeles. Tõlge on tükati ja üli halb tõlge.
Unusta see ülbe emotsioon mis sinna tõlkesse on lisatud ja võta peamine point.
Autor esitab ka väga palju retoorilisi küsimusi.
Viimistluse osas on see teos muidugi nii mööda tõlgitud kui võimalik. Teiseks on see ka kõige nõrgem osa aga see selleks.

Jah, raamatud, jõutuub, googeldamine on head, kuid asi mida ei tasu ära unustada on õpipoisiks asumine kellegi asjatundja juures. Seda ei ületa miski

> 1. Mis tööriistad peaks olema? Nt käsisaag jne
Tööriistad osta võimalikult korralikud.. Esiteks parema asjaga õpid rohkem. Teiseks sul neid siin järelturul müüa pole võimalik.
Korralik raamsaag, tapisaag pikilõikega (gent saw) tüüpi sae saab korraliku 15-20 euroga. Höövlitest veritas või lie-nielsen. Terituskivi King kombi 1000/6000. Peitlid saad eestist. Ära osta jaapani tööriistu peale luisu. See on tottaalselt teine filosoofia. Kui sa ei leia just jaapanlasest õpetajat endale.
> 2. Mis masinaid oleks kindlasti vaja?
masinaid pole tegelikult kindlalt üldse vaja. ainuke asi mis on kõige praktilisem on ülafrees. Sellest on tööriista foorumis piisavalt juttu olnud. Aga see pole asendamatu masin.

Peaasi, et õpid tööriistu teritama. Käsitööd pole sul mõtet tegema hakata kui sa ei saa asju teravamaks kui meil kaubandusvõrgus müüdavad shiletid. Teine oluline asi on see, et igal tööl on omad töövõtted. Alusta nende harjutamist.
Ära püüagi midagi alguses valmis teha. Kui saad sae. Siis proovi saagida ilma märkjoone ja kõigeta lihtsalt lõikeid otse alla. Pärast kontrolli tulemust. Peitli saad siis peitelda joont mööda jne. Kõige keerukam asi mis üldse on on käsitsi hööveldamise õppimine.

Mis videotesse puutub siis mina soovitan neid küll vaadata. See on asi mida keegi sulle koolis siin eestis ei õpeta. Aga see peaks käima käsikäes praktikaga. Eriti sellised mehed nagu Rob Cosman, Garrett Hack, Roy Underhill - sellest peab küll arusaama millal Roy teeb nalja millal mitte. Chrisopher Schwarz - natuke kiiksuga asjad vahest. Frank Klausz. Kõik mis youtubest tuleb pole ka puhas kuld.

Koolis praktika poole pealt ei õpeta sulle keegi midagi. Eesti haridussüsteemi puudus on see, et õpetaja kõige suurem hirm on see, et ta näeb, et õpilane on temast targem. Seega tehakse asju keerulisemaks kui need tegelikult on. Enamasti ei õpetata töövõtteid jne. Paljud õppemeetodid on sama äärmuslikud kui me õpetaks lapsi ujuma sõites paadiga keset võrtsjärve viskaks lapsed vette ja see kes ujus kaldale see oskab ujuda. kes ära uppusid need ei õppinud ujumist ära.
Ainuke asi mis sa sealt saad on suhteliselt tugeva teooria ja selle, et tunned puitu kui materjali paremini. Muidugi meil veel üritatakse käsitööd õpetada. Soomes ei ole seda enam.

wow-wow, Veritas ja Lie-Nielsen. Poiss saaks juba ntx ühe Veritas No 4 käsihöövli eest endale tutika ratta ja tõukeka pealekauba. Ma saan aru, et uued Stanley höövlid pole enam need mis vanasti, kuid Eestimaal veel küllaga seda vana kraami millega esimesed proovi-hööveldamised teha. Höövliga nagu sõjaväes püssiga - harjutad esmalt lahti-kokku panemist ja puhastamist ning hiljem saad harjutada ka kasutamist. Lihtsalt, kõik käsitööriistad PEAVAD olema väga teravad. Siis on rõõm neid kasutada ja vigastamise oht ka väiksem.
Kallid terituskivid - väga hea kui suudad seda endale lubada, kuid alternatiivina võib kasutada ka veekindlaid liivapabereid. Pead nad ainult kinnitama sirgelt sileda pinna peale, ntx klaas ja kasutama teritamise rakist. "Captain Morgan" stiilis vanameistrid peavad neid abivahendeid ehk nõrgukestele, kuid kuna mul sellist annet pole, siis kasutan neid.

Tööriistade soetamisel minu lihtne reegel - ära soeta tööriistasid endale ette vaid vaaata kas sul on vaja konkreetse töö tegemiseks midagi lisaks. Kui kuidagi ei saa töö tehtud ilma uue leluta, siis osta/muretse parim oma hetkel olemasolevate võimaluste juures. Kõige närusem variant on kui tööriist jääb kusagile tolmu koguma.

Viimaseks. Noorherra suhtes me ei tea aga siiski midagi muud, kui et tal on arvutis spetsiaalne kaust, ta vaatab hoolega videosid jõutuubist, peaks peatselt kolima kortermajast eramajja ja muidu hakkamist täis. Aga mis tööriistu ta on hetkel suuteline kasutama, millised saavutused on tal juba ette näidata ja mis on tema uued väljakutsed. No täiesti tume maa Ilmselt pole ma ainuke siin foorumil, kes nendele küsimustele vastust ootaks.

[di20]

Jah, raamatud, jõutuub, googeldamine on head, kuid asi mida ei tasu ära unustada on õpipoisiks asumine kellegi asjatundja juures. Seda ei ületa miski

Jah aga julgeks väita, et eestis pole selliseid.

wow-wow, Veritas ja Lie-Nielsen. Poiss saaks juba ntx ühe Veritas No 4 käsihöövli eest endale tutika ratta ja tõukeka pealekauba.

Tuletaks meelde, et puutöö ei ole väga kallis hobi kui seda teha puhta käsitööna. Selle raha eest ei saa veerandit fotokat või poolt kõige tavalisemat objektiivi. Muust inventarist rääkimata.

Ma saan aru, et uued Stanley höövlid pole enam need mis vanasti, kuid Eestimaal veel küllaga seda vana kraami millega esimesed proovi-hööveldamised teha. Höövliga nagu sõjaväes püssiga - harjutad esmalt lahti-kokku panemist ja puhastamist ning hiljem saad harjutada ka kasutamist. Lihtsalt, kõik käsitööriistad PEAVAD olema väga teravad. Siis on rõõm neid kasutada ja vigastamise oht ka väiksem.

See ei ole eriti hea mõte. Esiteks siin eestis mina pole leidnud vannu stanley höövleid. Ok mõned päris vanad nn. tünnihöövlid olen ostnud. Aga nende terad on ka seljalt nii nõgusaks teritatud, et nendega polegi enam midagi teha. Võtsin uued no3 terad kasutusele.
Ühte soomest toodud 4,5 olen natuke tuunida üritanud. Esiteks oli ta igast otsast roostes. Ajasin talla sirgeks tuunisin tera, kelku jne. Ma jamasin sellega vähemalt ühe tööpäeva. Ja ma ei saanud teda püsivalt mõne sajandikkust laastu võtma. Ma tean, et kui ma selle paar korda lahti võtaks ja uuesti kokku paneks siis ma saaks ka. Aga mu käsi ei mahtunud seda bailey tüüpi kruvi keerama ja ma oleks pidanud niikuinii selle hinna osasa läbirääkimisi pidama, plus niikuinii ilmselt oleks tulnud osta uus tera jne. See asi ei väärinud seda.
Algajal on kõige olulisem asi enesekindlus. Enesekindlus sellest, et see asi töötab nii nagu peab. Tegelikult õpetamine polegi midagi muud kui enesekindluse kinnitamine aga see selleks.
Kui head ja odavat no 4 höövlit vaja on siis on ainuke mis mina tean Dictumi no 4. maksab ca 70-80 euri. Tera on ainult veits kehv aga süsinikterasest ja paks nii, et algajal kerge teritada ka.
Stanley höövlitest olen saanud uuena kõige lihtsamini tööle no 6. Ma ei tea kas see on juhus aga ainult tald tuli sirgeks ajada. No 3 oli kõik kõver mis võimalik. tald kelk kui ka kelgu toetuspunktid. Aga see on puhas metallitöö ja siis peaks enne metallitööd õppima, et puidutööd õppida.

Kallid terituskivid - väga hea kui suudad seda endale lubada, kuid alternatiivina võib kasutada ka veekindlaid liivapabereid. Pead nad ainult kinnitama sirgelt sileda pinna peale, ntx klaas ja kasutama teritamise rakist. "Captain Morgan" stiilis vanameistrid peavad neid abivahendeid ehk nõrgukestele, kuid kuna mul sellist annet pole, siis kasutan neid.

Kombi king ei ole kallis. maksab miski 30 euri. Sellega saab poiss harjutada enne kooli, koolis ärakäija ja ka veel tööd teha. Liivapaber ei pruugi tulla odavam pikas perspektiivis. Isegi lühikese perspektiivis on kogu investeering üle 16 euro. Sinna juurde igavene sopperdamine liimidega. Sinna paberi alla ei tohi jääda väikseimatki tolmukübet, liimimulli, õhumulli. Ma ei ütle, et vesiluisk kõige ideaalsem asi oleks aga see paber ei anna ühtegi valeliigutust andeks. Ok höövlite puhul on suht savi, võib teritada ka joonlaua meetodiga nagu Rob Cosman, kuigi ma algajale seda ei soovitaks, siis peitlit sedasi teritada ei saa. Ja peale ühe vea selle selja uuesti sirgeks saamine. Ma isegi ei taha mõelda sellele.

Tööriistade soetamisel minu lihtne reegel - ära soeta tööriistasid endale ette vaid vaaata kas sul on vaja konkreetse töö tegemiseks midagi lisaks. Kui kuidagi ei saa töö tehtud ilma uue leluta, siis osta/muretse parim oma hetkel olemasolevate võimaluste juures. Kõige närusem variant on kui tööriist jääb kusagile tolmu koguma.

Seda küll. Aga parema tööriistaga õpib lihtsalt rohkem. Ma teadsin seda juba enne aga isegi kuu aega tagasi oli mul juhus kus sõber ostis uusima disainiga Veritase DX60. Teritasin siis asja ära ja tegin sellega oma kaks päeva tööd. Ja peale seda seisab ka minu enda vana stanley mis vajaks muidugi ka veel igast otsast tuunimist paremini käes.

Viimaseks. Noorherra suhtes me ei tea aga siiski midagi muud, kui et tal on arvutis spetsiaalne kaust, ta vaatab hoolega videosid jõutuubist, peaks peatselt kolima kortermajast eramajja ja muidu hakkamist täis. Aga mis tööriistu ta on hetkel suuteline kasutama, millised saavutused on tal juba ette näidata ja mis on tema uued väljakutsed. No täiesti tume maa Ilmselt pole ma ainuke siin foorumil, kes nendele küsimustele vastust ootaks.

No ma ei tea. Eestis hinnatakse liiga palju inimesi selle järgi mida nad on juba ärateinud jne. Kas Mati Alaveril endal on mingi olümpiakuld jne. Äkki ta polekski tohtinud Maed ja Veerpalu treenida jne. See nagu, et sa tahad midagi ärateha ei loe midagi. Pigem on pühendumine just see mis annab kõige suurema jõu, et midagi ärateha.
Muidugi huvitaks see mis nägemus poisil endal on. Ega ta ei pea olema huvitatud samast asjast mis mina. Tisleritöö on ainult üks võimalik variant. Ja käsitööna siin maailmanurgas ta midagi sisse ei too. Teine asi kui siin kõik koolid äralõpetada ja korralikud keeleeksamid teha ja North Bennet Street Schooli minna ja seal edukalt lõpetada.

[Külaline]

Vahemärkus, et küsijal polnud arvutis kaust vaid prindib vist leiud välja ja köidab kausta.

Väike arvuti- ja keelekursus ka puidutöötlemise konkreetsete töövõtete kõrval või enne seda ja kasulikud abistavad oskused ka olemas.

[di20]

Teritamisest niipalju, et soovitan ära õppida vaba käe terituse. Ajaline võit on märkimisväärne. Mingite pulkade hööveldamine on nohu. 1,5x0,9m lauaplaadi peegelsiledaks hööveldamiseks tuleb tera teritada julgelt üle 30-40 korra. Iga korra pealt võita 3-4 minutit teeb mitu tundi ühe tööpäeva peale. Plus veel säästetud energia. Inimese kõige suurem puudus masina ees ongi see, et ta väsib.
Teine asi. Teritamine tuleb mõelda sama meeldivaks operatsiooniks kui kogu muu töö tegemine. Ehk siis teiste sõnadega. Pead olema valmis sama innuga tera väljavõtma ja teritama kui edasi hööveldama. Meie lääne filosoofias on seda raske mõista. Aga kui see ei õnnestu siis hakkad varem või hiljem midagi muud tegema. Olen seda näinud inimestel kellele ma olen seda õpetanud.
Kolmandaks teritada tuleb pigem sagedamini kui lasta tera nüriks. Jällegi tegelikult säästad aega.

[Külaline]

Shut up and sharpen

Omapärane raamatusoovitus seal eespool, raamatu tugevusi väljatoomata hävitavalt kriitiline ..
Ja mis siis on väärt koolid riigis, kus polevat neist koolidest selliksminemistväärt meistrieid sellesse riiki tekkinud..


Küsijale seda, et tegelikult pole tõesti ainult üks puutööde eriala koolides, ehk siis mingi üldine puidueriala. Uuri välja, mitu erinevat puutööde ametit-eriala olemas on (näiteks ehituspuusepp, palkmajaehitaja, tisler, mingid materjalitegelased), ja kus neid õpetatakse.
Kas ainult kutsekoolides või on võimalik ka kõrgemal tasemel õppida. Õppeaja pikkus. Mis õppeained peab läbi tegema. Osadel koolidel on võimalik leida tabeleid, mitu lõpetajat peale lõpetamist erialasel tööl on. See on tähtis. Masu ja õppekvaliteet on ka neid tabeleid kõvasti rookinud. Mida saab õpilane kehva tabeliga koolist, kust tulles keegi pole võimeline pärast selle haridusega ametlikult teenima?
Millised on võimalused end õppimise ajal ära majandada ja kuidas teenitakse edaspidi. Kas üldse õppida kohe päris põhitöö jaoks ja koolis, või omal käel ja hobi jaoks.

Küsi vanematelt tegijatelt, mis algusest siiani kõige rohkem neil "üle on visanud" ja miks nad midagi muud ei tee.

[di20]

Kui mind mõeldi siis kritiseerisin tõlget mitte raamatut.
Aga eks igaüks loeb sealt seda mida ise tahab tegelikult.

Kuigi viimast võiks ka kõvasti kritiseerida eriti siin eesti oludes.
Kuigi tegu on tõesti parema raamatuga kui lihtsalt üldised raamatud mis külvavad inimesed üle hulga tööriistade ja tehnikatega mida pole tegelikult enamusi üldse vaja.

Aga kui autor kirjutab originaalis, et ma tutvustan töövõtteid mis on kõige kiireimad siis see on tõlgitud tutvustan teile mõningaid kiireid töövõtteid.
Edasised vead on juba halenaljakad. Jaapani vesiluisud on tõlgitud jaapani vesikäiadeks. :S

Jeerum selle tõlkijad kuuluvad ajastusse kus lukusüdamiku paigaldusel oli ainult üks tööriist kruvikeeraja. Lukusüdamiku ava peksti sellega välja ja hiljem kinnitati see selle sama kruvikeerajaga.
Muidugi teritusosa võiks sellel raamatul ka vahele jätta. 1. on see teema kuidas lasta oma kallis peitel 99% tõenäosusega siniseks. 2. ei saa nii väga kauakestvat ja teravat tera.
Eks seal on tuhandeid teisi vigu aga kui tõlkijal pole ettekujutust teise keele puiduliikidest või kui tungapuu õli tõlgitakse tiigipuu õliks siis on see ikka ülim tase. jne.

Muudest soovitustest siin foorumis. Kõige hullem on see, et ei tasu idealiseerida mingit ametit. See mis nendes videotes näha on euroopas absoluutne ulme. Inglismaalt põhjapoole ei saa mitte keegi sellest mitte midagi aru ega mitte midagi sellist ei tehta. Ja sellel pole ka mingisugust turgu kuna keegi ei mäleta, et selliseid asju olemas on... Kõige hullem variant on see kui hakata endale mingis fantaasias idealiseerima tööd.
Tavaline tisleri töö on lõviosas siin midagi hoopis muud. Plus teine asi selle eest makstakse suhteliselt vähe palka. Ja ka teistest soovitustest pole ka suurt abi kuna need ei näita tegelikult mitte midagi.
Mitte midagi pole kasu teadmisest mis teistele närvidele käib kui ise hindad midagi muud...

[di20]

Raamatu tugev külg ongi raamsaagide osa. Kuigi sealgi on veits sogast pandud. Miks ma seda raamatut soovitasin on see, et eesti keeles pole midagi paremat hetkel ilmunud. Miks ta mulle ei meeldi on see, et esiteks on see suhtelilselt ülejala kirjutatud raamat. Esiteks lubab ta olla konkreetne aga see on väga ebakonkreetne raamat. Juba see, et ta räägib kiireimast tehnikast. Ok osaliselt on see õige aga hiljem asju tutvustades läheb tal see meelest. Raamsaega kaks kapiust on tõesti kiirem teha kui selleks hakata masinat seadistama aga pikikiudu raamsaega saagimine ei võistle lintsaega jne.
Kõige nõrgem osa on kindlasti pildimaterjal mis meie lugejale teeb kohe ebameeldiva karuteene. Kui ma Garretti juures oleks selliseid tappe teinud siis ta oleks mind lootusetuks amatööriks pidanud. Me ajasime need asjad ikka ülitäpselt kokku. Teine on sinna juurde kuuluv tekstiosa, mis on vesi meie nõukaaegsete õpetajate veskile kes arvavad, et käsitööriistad on ainult selleks, et õppida. No tulge mõistusele keegi ei osta Lie-Nielseni või veel enam Holtey höövlit selleks, et õppida käsitööd. Et hiljem hankida paksusmasin ja boschi taldlihvija. Ja siis ongi nii, et kooli lõpetanud neiu kirjutab ajakirjas, et käsitsi ei saagi täpset tööd teha. Sellega tekib mul paratamatult küsimus, et kes on ta õpetaja ja mida ta üleüldse koolis õppis? Samas kui Christopher Schwarz toob raamatus „Hand Tool Essentials“ välja müüdid käsitööriistade kohta mis räägivad täpselt vastupidist. (Neid müüte saab igaüks ise lugeda amazonist kuna see osa raamatust on loetav).
Osa käsitsihööveldamisest on suhteliselt mõttetu, sest peaaegu mitte midagi ei räägita laastust ja kui räägitakse siis on see jama. Pildid seal juures jällegi jama. Pilt siluhöövlist millel on korphöövli paksused laastud. Seal eespool on veel mingi lause, et on ootuspärane, et käsihöövel võib kilde välja rebida. See on sama hea kui kirjutada, et on ootuspärane, et võid hommikukohvi sülle valada. Põhimõtteliselt on ikkagi iga puit käsitsi hööveldatav nii, et pind jääb peegel sile. Muidugi kui kasutada puiduliike nagu tema kirss ja vaher siis need on hööveldatavad millega iganes ja ka peaaegu ükskõik kui paksu laastuga. Aga rääkida mingist paberõhukesest laastust no ma ei tea keskmine laastupaksus millega ma kaske höveldan on 5 korda koopiapaberist õhem. Saab ka paksemaga aga kui esimene magus tera ära läheb maksab kask ka kõige valusamini kätte. Edasi rääkida mingist käsihöövli jäeljest jne on ka jama. Lisaks sellele kui höövli tera on terav muutub puidu värv. Kask pole mitte kole helehall vaid on tooni võrra tumedam roosa. Umbes nagu roosa panter.
Serv servaga liide on nagu õppikust võetud aga ajaraiskamine. Ma kasutan meetodit mille kohta Frank Klausz ütles samas raamatus Et kui võimalik siis ära mõõda ja märgi.
Keeltappseotise puhul on üllatav, et ta kasutab inglise meetodit kus ta kruvib seda mitu korda lahti, mitte Frank Kaluszi meetodit. Tappide reguleerimise osa on väga segaselt kirjutatud, üks asi on see, et ta mahuks sinna vahele teine on tapiõlgade reguleerimine, et nähtavaid vahesid ei jääks.
Lisaks liigitab ta ennast raamatu alguses juba haltuura meheks ja ei saa aru kui õnnelik ta on, et ta üldse sellist mööblit teha saab. Euroopas tehakse ainult paberist mööblit ja kogu see asi millest ta räägib on ammu äraunustatud.

[Külaline]

Olles näinud, kuidas kaasaegses Eesti kutsekoolis antakse õpilastele esimeste kalasabade saagimiseks poolemeetrised ja pikemadki roostes vukssaed ja lugedes nüüd seda (palju konkreetsemat ) raamatuanalüüsi.. Jätan lause siin pooleli.
Kui kellelgi õpilastest peale selliseid saagesid üldse mingeid illusioone või plaane puutöö osas jääb.

Küsijapoisil peaks koolide kalendrit arvetades paberid nüüd sisse viidud olema.

[di20]

Olles näinud, kuidas kaasaegses Eesti kutsekoolis antakse õpilastele esimeste kalasabade saagimiseks poolemeetrised ja pikemadki roostes vukssaed ja lugedes nüüd seda (palju konkreetsemat ) raamatuanalüüsi.. Jätan lause siin pooleli.
Kui kellelgi õpilastest peale selliseid saagesid üldse mingeid illusioone või plaane puutöö osas jääb.

Küsijapoisil peaks koolide kalendrit arvetades paberid nüüd sisse viidud olema.

ah ja see tööriistade osa mulle selles raamatus ka meeldis. Seal kus siis ta sõber kartis, et õpilased ei saa hakkama.
Aga lugejal kes on õpilane on sellest osast vähe lohutust.
Ma olen seda asja ise õppinud ja umbes 70% töötulemusest ongi tööriistad. ca 25% on õiged töövõtted ja mõni protsent on selles, et sul ei oleks pöial keset peopesa ja lihtsalt pealehakkamises. Muidugi on asju millest raamatu, video jne kaudu pole kasu ja mille kvaliteeti jne peaks oma silmaga nägema. Seda tasub teha.
Tööriistad peaks muidugi olema teravad. Just sellepärast, nagu Rob Cosman oma videos ütleb mida teravam ta on seda rohkem sul on selle üle kontrolli. Paljud asjad polegi teostatavad pool teravate riistadega. Ma toon ühe näite. Ma tegin ühele sõbrale 45 kraadise otsahööveldamise rakise. ok kõik valmis ilus. sõber tuleb ütleb ei tööta. ma küsisin mis mõttes ei tööta. läksin kohale teritasin höövlitera ära. töötas nagu kulda. see sõber oli selleks ajaks käsitsi hööveldanud ca kaks aastat.
Kui koolis käisin siis sain praktika esimesena valmis kuigi käisin kõige vähem kohal. Siis mõtlesin, et teen ka oma tööriista kapi asjad kõik ilusti korda ja teravaks nii nagu nad olema peavad. Õpetaja ütles seda sa teha ei tohi see pole sinu asi. Tegelikult tahaks tõesti teada kuhu need õpilased jõuaks kui neid päriselt õpetataks ja neile anda ka korralikud töövahendid.
Koolisüsteemis on üks probleem veel. Õpetaja kõige suurem hirm on see, et sa oled targem kui ta ise ja siis tehakse asjast mingi kosmoseteadus. Pole mõtet teha asja keerulisemaks kui see tegelikult on.

[Külaline]

Ma ei süüdistaks nii karmilt õpetajaid (Sul oli see juba 2 korda kirjas, mitme õpetaja põhjal, ei tea), teades, milline surve on neile õpilaste arvu hoida ja häid hindeid näidata. Kui vastuvõtul ei pruugi konkurssigi olla ja need vastuvõetud peavad lõpetanud saama.
Ja milline motiiv on meistril oma arengu ja töö arvelt, ehk peregi kõrvalt õpetajaks minna, see ka. Väikesele turule konkurente koolitama.

Sellepärast ongi oluline lisada sinna protsentidesse ise info otsimise ja kriitiliselt läbitöötamise oskus (mitmes keeles, mitmel viisil).
Et tasub ka koolitundidele lisaks oma arvutisse posu järjehoidjaid lisada, (e-)raamatuid otsida, liituda ka Eestist väljaspool foorumite ja huvigruppidega (nagu neid meil siin üldse valida oleks), veel parem - pingutada osagi haridusest väljaspoolt saada.

Aitäh.
Et keegi seletab, et teeb sõbrale rakist, et hoiab end ja teisigi kursis!

[raske algus]

Ei tea ja ei oska hinnata mis seis on meil hetkel põhikoolides tööõpetuse osas, kuid vene aja lõpus enda kogemusest rääkides, siis pigem oli õpetajal tegu "krantside" korralekutsumisega kui tõsiselt võetava õpetuse andmisega. Elatud ma usun sai Eesti ühes normaalsemas väikelinnas. Kuna endal oli huvi ja võimalus, siis enamus nõutud asju valmis mitte tunnis vaid pärast kooliaega väikses keldriboksis meisterdades. Õnneks oli mul isa, kes mind aitas ja õpetas ning maal vanaisa töötuba, mida poisikesena juba kadestasin.
Ilmselt ei ole koolide osas ka hetkel midagi paremaks muutunud. Pigem on erand kus õpetaja on tõeline entusiast ja võidelnud koolile välja korraliku sisustusega töötoad.

Olen puutöö osas siiski täielik võhik ja iseõppija. Rohkem sellega hakanud tegelema nüüdseks nii 3 aastat ja selle aja jooksul jälle ja jälle avastanud kui palju asju ma valede töövõtetega valesti teen. Kogu info hetkel leitud ja saadud inglis-keelsetest foorumitest, e-raamatutest, youtube'st. Päritolu jälle Põhja-Ameerika või Inglismaalt. Ilmselt ka sellepärast, et inglise keel on rõhuvalt enamuses.
Tõeliselt hea meel on, et kohalikus kontekstis leidub ka selliseid kasutajaid nagu di20, kes ei nokitse lihtsalt kusagil omaette, vaid jagab oma kogemusi ja soovitusi ka teistele. Selles suhtes mulle väga meeldib ameeriklaste avatus, sest nad püüavad olla abivalmid ka siis kui nad väga võib-olla asjast ei tea või on tõelised proffid ning on nõus oma kogemusi jagama.

[di20]

Vabandan, et liiale läksin.
See on küll veits teemast mööda aga koolis on kõige hullem töö abipersonalil.
Põhikoolis on sellel alal õpetaja töö vast lihtsalt tutvustada eriala põgusalt ja tekitada huvi.
Kutsehariduses on jämedalt kolm varianti. Üks on selline kus kutseõpetaja annab oma eriala tunnid ära ja siis peale tööd käivad kokaõpetajad restoranis oma perele leiba teenimas. Siis on erialad kus kõik muutub ca 2x aastas. Ehk siis kui on mingid rakenduste tunnid siis vanad juhendid tuleb minemavisata. Ja see kõik tuleb eelnevalt uuesti läbimängida, mis võtab mitmeid kordi rohkem aega kui need tunnid ise. Ehk kui teha poole koormusega tööd ja saada selle eest miinimumpalka on su töötundide arv üle 60ne nädalas. Ja kuskilt tuleb leida veel aeg, et oma perele leiba teenida. Ja siis on tisleri ja metalli kutseõpetajad. Kes teevad oma töökohal tööandja vahenditest haltuurat ja seda oma tööajal. Ehk tundide ajal. Ja nii ongi. Tundide ettevalmistusel väga suurt vaeva ei ole kuna tisleritöö ajas ei muutu. Ma ei taha muidugi öelda, et tegu on kerge erialaga aga mingi vahe nendes asjades on...