Kivisein+tuulutatav fassaad - Fibo/Columbia/Lammin/Betoneks?

[raunz]

Eesmärk on saada nii seest kui ka väljastpoolt tugev ja energiasäästlik sein (kogupaksus alla 600mm ning U arv alla 0.15). Jätame alustuseks materjalide alternatiividest välja puitkarkassi ning Aeroci (need ei ole arvestatavad alternatiivid).
Tavalahendusena lihtsalt krohvitud soojustusmaterjal ei anna ka soovitud tulemust - lumepalliga ehk auku seina ei tee, aga lipuvarda hoidikut EPSi/villa külge ei pane).

Visioon lihtne (materjalid järjekorras)
- siseviimistlus (pahteldus, värv)
- kivisein koos villakinnitustraatidega
- 200mm kivivilla plaat
- 50mm kivivilla tuuletõkkeplaat
- 30mm õhuvahe soklist tuulekastini
- kivifassaad (tavaline puhta vuugiga tellis ei sobi)
- fassaadikrohv

Leidsin 4 varianti, mis hakkasid internetiavarustest silma. Kindlasti on variante veel, aga võib-olla ma lihtsalt ei tea.
Püüdsin kokku koguda enda vaatevinklist nii plusse kui ka miinuseid.

Fibo - oli mu esimene mõte.
+ ünsa kivi laadne. kuigi arvestatav kinnitustugevus on alates 8mm tüüblist
+ valmis sillused olemas
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ soojusjuhtivus on kõigest 0,24 (seina U arv tuleb parim). teised on U=1,2 või rohkem.
+ seina ei ole vaja betoneerida
- helitakistus on vähene
- üsna pehme. max 5MPa ja tehtud ikkagi savist
- õõnespaneelide alla tuleb valada betoonvöö või U-plokkide abil vöö. U-plokke alla 200mm ei tehta.
- alla 200mm välisseina ja kahelt poolt paneele toetavat vaheseina ei saa teha. isegi Fibo5 ei aita.
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- vertikaalset armatuuri ei ole võimalik teha
- seinapesad, torude avad tuleb pärast seina sisse lõigata
- fassaadi ladumine 100'st on küsitav. saleduse suhe 1/27 (max kuni 2,7m kõrge sein).
- fibo veeimavus on vähene ja mört kuivab aeglaselt. sein võib ujuma hakata.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.

Columbia õõnesplokk
+ materjal kõvem + sisemine betoneerimine annab tugevust juurde
+ valmis sillused olemas (võimalik ehitada ka otse plokkidest sillus)
+ võimalik teha -10 ja -10 õhemad seinad võrreldes Fiboga (190+90).
+ ideaalne on paigaldada villa kinnitamiseks traate
+ mingil määral on võimalik kommunikatsioone seina sisse panna ladumisel
- ilma betoneerimata fiboga võrdne (tugevus, heliisolatsioon)
- armatuur jääb mördikihi sisse.
- 190'se ploki betoneerimine tundub visuaalselt vaadates raketiteadus. tõenäosus, et kõik avad täituvad on, on väike.
- 90mm õõnesplokk on paras pudru, mida columbia ilma krohvimata välisfassaadiks ei soovita (vesi läheb läbi).
- parem oleks panna välisfassaad kas 140-õõnesplokk või 90-mm täisplokk (hinnalt samad). laduda on parem, kui 90 õõnest.
- fassaadi ladumisel võib mört kukkuda õhuvahesse.

Lammin Kivi MH150 + õõnesplokk VSK100
http://www.lamminbetoni.fi/portal/fi/tu ... ivi/mh150/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ kui välisfassaad teha ka MH150, siis ei ole välisfassaadil mördi tuulutusvahesse kukkumise probleemi. (kokku 300mm betoonkiviseina).
+ väidetavat mõõtu lihvitud. aga ikkagi on tolerantsid +-3mm igas mõõdus (pikkus, laius, kõrgus)
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 192mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?

Betoneks raketiskivi BP-190 + õõnesbetoonplokk VH-90
http://www.betoneks.ee/raketisplokk/ http://www.betoneks.ee/betoonplokid/
+ sama kõva kui betoon. suur kandevõime ja helitakistus
+ armeerimiseks spetsiaalsed sooned
+ kommunikatsioone saab seina sisse panna ladumisel
+ betoneeritavad kivid laotakse ilma mördita
- sillused tuleb teha plokkidest + armatuur + betoonisaalungid.
- kõige õhem variant on 190 mm
- nurgaplokid ei ole nii hea lahendus. Otsaplokil on külje sees lihtsalt auk.
- õõneskivi ja betoonikivi kõrgused ei klapi (200mm vs 190mm)
- kuidas panna vahele villa ja fassaadi sidumise traadid?
- Kõrvalekalle tasapinnalisusest ja täisnurksusest ei ületa 2 mm (suured tolerantsid)

Fibo ja Columbia puhul taandub seina kvaliteet paljuski konkreetsele seina ladujale. Kui ikka silm ei seleta, siis sirget seina on ka palju tahetud. Tuulutusvahe tuksi keeramiseks piisab kah ainult ühest kellutäiest, eriti kui arvestada, et kahekorruselise seina jaoks on vaja üksteise peale panna ca 30 rida.

Palun jagage kogemusi, mis on võimalikud vead või puudused erinevate variantide korral. Pigem on võitja sellises olukorras see, kellel on kõige vähem puudusi või väikseim tõenäosus saada ebaõnnestunud sein...

[sashaobrok]

Üks detail: kui õõneskivi laotakse ilma seguta ja betoonkivile paned 8mm segu vahele, siis klapivadki täpselt need 200mm ja 192mm

[rokikas]

- armatuur jääb mördikihi sisse.

Ja probleem on see sest ...?
Miks aeroci välistad?
Soojustusmaterjale on tänapäeval võimalik katta sellise krohviga millesse ka täismehel haamriga on tükk tegemist auku sisse saada.

[sashaobrok]

Ahjaa, ja columbia pakub samamoodi raketis/sarrus plokki.

[maik]

Fibo ja Columbia puhul taandub seina kvaliteet paljuski konkreetsele seina ladujale. Kui ikka silm ei seleta, siis sirget seina on ka palju tahetud. Tuulutusvahe tuksi keeramiseks piisab kah ainult ühest kellutäiest, eriti kui arvestada, et kahekorruselise seina jaoks on vaja üksteise peale panna ca 30 rida.

Kõikide ülal täheldatud plokkide puhul taandub seina kvaliteet konkreetsele seina ladujale, oleks vale, arvata, et Lammit ladudes ei pea silm seletama sama palju kui Fibot laksides.
Tuulutusvahele üks kellutäis segu on tuulutus-reziimile niivõrd-kuivõrd marginaalselt väike kogus, et amatööridel ikka juhtub.
Villa paigaldamiseks traadid? Saab lihtsamini ja mis peamine turvalisemalt.
Minu subjektiivne poolehoid oleks Columbiale. Lihtne laduda, valamisel raketiteadust ei ole, on vaid praktilised kogemused ja tehnoloogia, seest-poolt saab tehn.ruumid laduda elegantselt puhta-vuugiga(garaaz,katl.ruum jne.)

[raunz]

- armatuur jääb mördikihi sisse.

Ja probleem on see sest ...?
Miks aeroci välistad?
Soojustusmaterjale on tänapäeval võimalik katta sellise krohviga millesse ka täismehel haamriga on tükk tegemist auku sisse saada.

Andke andeks mu võhiklikkus, et mõni arvamus on algajale kohale...
Fibol vertikaalsuunas armatuuri panna ei saa, see on ehk kõige põhilisem miinus. Mördikihi vahel on armatuuri panek omade kitsendustega, võrreldes betoneeritavate õõneskividega.

Aeroc ei ole kivi. See on minu isiklik subjektiivne arvamus ning Aerocist ma ei ehita kunagi midagi. Lihtsam on Aeroci pooldajaid mitte ärritada ning seda nime rohkem siin teemas mitte käsitleda.

Krohv võib kõva olla küll, aga krohvil ei ole välispinnale kinnitamiseks tugevust. A la kui tahta näiteks välisvalgustit, fassaadikardinat, videovalvet... Kui soojustus on paks, siis on nagu üsna keeruline. Maja numbri võib krohvi külge liimida, aga enamat on imelik tahta.

Kõikide ülal täheldatud plokkide puhul taandub seina kvaliteet konkreetsele seina ladujale, oleks vale, arvata, et Lammit ladudes ei pea silm seletama sama palju kui Fibot laksides.
Tuulutusvahele üks kellutäis segu on tuulutus-reziimile niivõrd-kuivõrd marginaalselt väike kogus, et amatööridel ikka juhtub.
Villa paigaldamiseks traadid? Saab lihtsamini ja mis peamine turvalisemalt.
Minu subjektiivne poolehoid oleks Columbiale. Lihtne laduda, valamisel raketiteadust ei ole, on vaid praktilised kogemused ja tehnoloogia, seest-poolt saab tehn.ruumid laduda elegantselt puhta-vuugiga(garaaz,katl.ruum jne.)

Lammit ladudes jää veel nö "undo" variant. Kui üleeelmine rida on valesti, siis saab veel lahti võtta ja uuesti kokku panna. Teisalt, kui Lammi/Betoneksi sein valamise ajal ära purjetab, siis on ikka pekkis (piisab ainult puudulikust toestusest).

Columbia puhta vuugi variant on muidugi ilus. Arvestades, et garaaži ja tehnoruumi seinu tuleb oma 120 ruudu jagu.

Mis on 200..250mm soojustuse puhul siis lihtsam ja turvalisem kinnitusmeetod?

Lisan veel mõtteteri...
Fibo
- materjal ilma krohvimata ei ole õhutihe.

Columbia õõnesplokk
+ olemas ka korralik nurgaplokk

Lammin Kivi MH150 + õõnesplokk VSK100
- pikkuse sobitamisel jäetakse seina augud, mis betooniga täidetakse http://www.youtube.com/watch?v=HFFznw-qjfU (sama asi käib ka ilmselt betoneksi raketiskivi kohta).

[Külaline]

Aga miks ei või juba soojustusega plokke kasutada, neid tootjaid on veel.
http://www.weber.ee/fibo-plokitooted/we ... lokid.html

[rokikas]

Fibol vertikaalsuunas armatuuri panna ei saa, see on ehk kõige põhilisem miinus. Mördikihi vahel on armatuuri panek omade kitsendustega, võrreldes betoneeritavate õõneskividega.

Vabandust aga ikka ei saanud aru probleemist? Miks peaks/millise eesmärgiga olema fibo müüris vertikaalarmeering ning millised kitsendused seal mördikihi vahel on?

[aero]

Eesmärk on saada nii seest kui ka väljastpoolt tugev ja energiasäästlik sein (kogupaksus alla 600mm ning U arv alla 0.15)
...
Columbia õõnesplokk
+ materjal kõvem + sisemine betoneerimine annab tugevust juurde

Kui tugev see maja siis olema peab? Pommikindel? Projekteeritakse ka ilma betoonita - vaid nurgad, ristumised ja silluste alused "postid" valatakse täis ja kannab õõnespaneelidel teist korrust kenasti.

+ mingil määral on võimalik kommunikatsioone seina sisse panna ladumisel

Mingil määral? Miks mitte täiel määral?

- ilma betoneerimata fiboga võrdne (tugevus, heliisolatsioon)

ma arvan, et kivifassaadiga maja heliisolatsioon on teema vaid paarismajas või siis tõsise liiklusmüra korral, trammiteed jne.

- armatuur jääb mördikihi sisse.

betooni sees oleks korrosiooni mõttes kindlam? Ikka elumaja plaanid teha?

- 190'se ploki betoneerimine tundub visuaalselt vaadates raketiteadus. tõenäosus, et kõik avad täituvad on, on väike.

minu teada betoneeritakse 6 rea kaupa. Ja käiakse vibronuiaga ka veel kõik augud üle . Kuigi, kas see on ikka vajalik tegelikult? .

- 90mm õõnesplokk on paras pudru, mida columbia ilma krohvimata välisfassaadiks ei soovita (vesi läheb läbi).

sul oli ju nagunii plaanis üle krohvida?

Fibo ja Columbia puhul taandub seina kvaliteet paljuski konkreetsele seina ladujale. Kui ikka silm ei seleta, siis sirget seina on ka palju tahetud.

Kas need igasugu RYL-id ja värgid ehituslepingutes ei suuda siis sirget seina tagada? Kirjutage siis tolerantsimillimeetrid lepingusse.

Tuulutusvahe tuksi keeramiseks piisab kah ainult ühest kellutäiest, eriti kui arvestada, et kahekorruselise seina jaoks on vaja üksteise peale panna ca 30 rida.

Keegi ei keela alumisi ventvuuke tihedamalt teha. Võid lausa kahte ritta neid teha.

Pigem on võitja sellises olukorras see, kellel on kõige vähem puudusi või väikseim tõenäosus saada ebaõnnestunud sein...

Ma arvan, et võitja oled (ja sirge seina saad) siis, kui sul on asjalik arhitekt ja projekteerija, korralik leping ja toimiv autorijärelvalve.

[aero]

...
Soojustusmaterjale on tänapäeval võimalik katta sellise krohviga millesse ka täismehel haamriga on tükk tegemist auku sisse saada.

Seda küll aga selle krohvi hinnaks - materjalid+töö - öeldi mulle messil 85-90€/m2. Selle hinna sees oli juba 100mm peno ka aga suurusjärk on vist üsna sama, mis kivifassaadil?

[rokikas]

Igatahes see http://www.caparol.ee/?section=75153&cl ... ms&id=8454 pidavat olema vaid paar eurot ruutmeetrilt kallim kui nende "tava"krohv. Vähemalt nii väitis paar kuud tagasi nende esindaja ühel koolituspäeval.

[aero]

Ma pidasin silmas Henkeli krohvi - http://www.ceresit-impactum.com/, m2 eest küsiti 90-95 "rubla" (mat + töö). Kummale poole km jääb, ei uurinud.

Tellisfassaadi peaks soodsamalt saama - kivi 30.-/m2 ringis ja töö 30+km. Mört vast päris 25.- ei maksa.

[rokikas]

Tellisfassaadi peaks soodsamalt saama - kivi 30.-/m2 ringis ja töö 30+km. Mört vast päris 25.- ei maksa.

..+ soojustus ja selle paigaldus + laiem/tugevam vundament + ....

Ma pidasin silmas Henkeli krohvi - http://www.ceresit-impactum.com/, m2 eest küsiti 90-95 "rubla" (mat + töö). Kummale poole km jääb, ei uurinud.

See on ikka 100 mm. soojustuskihi korral üpris kallis pakkumine aga eks küsida pole keelatud .
Kui huvi tõsisem siis küsi ka Eiko Roosimäelt siit http://www.caparol.ee/8921 Asjalik ja asjatundlik tegelane.

[mõmm]

- 90mm õõnesplokk on paras pudru, mida columbia ilma krohvimata välisfassaadiks ei soovita (vesi läheb läbi).

Bluesky teeb Peetris sellest pudrust lausa fassaadi vundamente ridamisi.

[aero]

Oled kindel, et nad jätavad krohvimata?

[bjorn]

Kuna teema algataja tundub, et on korraliku eeltöö ära teinud, siis uuriks veidi lisaks.

1) Kas oled just villa kasuks otsustanud? Kas peno ka kaalumisel? Kui ei, siis miks?
2) Ilmselt oled ka hinnapäringuid teinud, mis m2 hinna erinevus tuleb (sein koos armatuuri, mördi, betooniga jne).
3) Mainid kohe alguses ära, et tavaline puhta vuugiga tellis ei sobi kivifassaadiks. Kas ainult visuaalne põhjendus või midagi lisaks?

Viimaseks veel üks hästi loll küsimus ilmselt - kui teha nt. 190mm Columbiast kandev sein ning sellele 200mm peno (ühes või kahes kihis) ja sinna peale tuulutusvahega puhta vuugiga tellis välisfassaadiks laduda, siis kas peno välispind peaks olema kuidagi krohvitud ka või mitte midagi ei tehta sellega?

[Külaline]

Ma ei ole küll teemaalgataja aga vahepeal on ka mõned aastad mööda läinud. Need hinnapakkumised enam ei kehti. Kes ütles, et puhta vuugiga tellis ei sobi fassaadiks? Rebane ütles ka, et viinamarjad on hapud ... kui oli aru saanud, et need liiga kõrgel on. Tuulutusega tellisfassaadi taga ei ole vaja peno mingil moel viimistleda.

[Urmas]

2) Ilmselt oled ka hinnapäringuid teinud, mis m2 hinna erinevus tuleb (sein koos armatuuri, mördi, betooniga jne).

Arvestades teema vanust, siis tere tulemast tänapäeva! Kahtlustan, et need tolleaegsed hinnad enam ei kehti.

https://www.stat.ee/67065
https://www.stat.ee/506497

[Külaline]

Need hinnapakkumised enam ei kehti.

Kahtlustan, et need tolleaegsed hinnad enam ei kehti.

Urmasel pole targemat teha kui eelnevat posti üle korrata...

[Urmas]

Urmasel pole targemat teha kui eelnevat posti üle korrata...

Ei olnud jah midagi targemat teha, aga tore, et said südamelt ära öelda, mida tahtsid.

[xil]

Kes Tallinnas või Harjumaal Betoneksi plokke müüb? Nood meeldivad rohkem, kui Magna või Columbia plokid.