korteri küte

[Tim7754]

Kui suurt küttekulu aasta kohta võib korteris pidada normaalseks, väga heaks, väga halvaks? Olen kuulnud arvamust, et 1 MWh ruutmeetri kohta on keksmiselt hea saavutus, 2 MWh aga halb, 0,6 väga hea ja ka reaalne.
Kuhu nendest kategooriatest mahub keskküte (kaugküte) ja kuhu gaasiküte? Mitu % on üks teisest parem? Kas on tõsi, et kui oleks kaks võrdväärset korterit, aga erinevad küttesüsteemi poolest, siis igal juhul maksab eelistada gaasikütet? Olekski vaja teada, kuivõrd suur see kütmise hinnavõit saab olema

[OJV]

0,6 MWh ruutmeetri kohta aastas on tohutult palju. Hea on 0,1 MWh ehk 100 kWh ruutmeetri kohta. Võimalik, et suurusjärkudes on viga. Küttesüsteemist väga palju olulisem on see, et korteri välisseinad ja aknad peavad sooja. Siis mängib olulist rolli ka see, kui palju sooja korteris hoitakse. Küttesüsteemi olemus eriti suurt mõju ei avalda. Laias laastus on hind enam-vähem sama kõikide süsteemide puhul, kui kõik kulud ikka ausalt sisse arvestada. Gaasi puhul unustatakse katla amortisatsioon tihtipeale arvestamata.

[keemik]

Sõltub ju ka sellest, et kui palju antud piirkonnas keskkütte soojuse hind on, millega seda sooja tehakse. Aga üldiselt on tõesti nii, et sellist küttesüsteemi, mis oleks teistest peajagu üle kõigis aspektides (mugavus, soetusmaksmumus, kestvus, kasutuslihtsus jne jne), ei ole olemas. Esmaslt võid mõelda nii: kas sulle meeldiks olla oma küttesüsteemiga sõltumatu või oled nõus sellega, et oled siis aegade lõpuni keskküttefirma lõo otsas.

[Külaline]

Laias laastus on hind enam-vähem sama kõikide süsteemide puhul, kui kõik kulud ikka ausalt sisse arvestada. Gaasi puhul unustatakse katla amortisatsioon tihtipeale arvestamata.

Võiks enamlevinud küttesüsteemide investeeringu- ja käituskulude AUSA arvestusega tabeli vaadata anda, saaks kõik targemaks ja näeks, et see "enam-vähem sama" v'ib kõikuda väga suurtes piirides. Gaspromi või Eleringi gaasi tuleviku hinnaprognoosidest ei maksa rääkidagi.

[OJV]

Võiks enamlevinud küttesüsteemide investeeringu- ja käituskulude AUSA arvestusega tabeli vaadata anda, saaks kõik targemaks ja näeks, et see "enam-vähem sama" v'ib kõikuda väga suurtes piirides.

Aga palun - siin on mu meelest päris põhjalik ja AUS arvestus tehtud, mille järgi igaüks saab ise oma hinnangu anda.

http://f.ell.ee/failid/LVP/2013/06/Tarm ... _LVP13.pdf

[Külaline]

0,6 MWh ruutmeetri kohta aastas on tohutult palju. Hea on 0,1 MWh ehk 100 kWh ruutmeetri kohta. Võimalik, et suurusjärkudes on viga. .....

See on jah huvitav nähtus.
Kui keegi ütleks, et Tallinnast Tartusse on 1800 km, siis esimese klassi lapsele annaksime ehk veel andeks, kolmanda klassi lapsele ehk enam mitte, ehkki ilmselt on palju täiskasvanud tallinlasigi, kes kunagi Tartus pole käinud, ega kavatse minnagi. Küttearveid maksab täiskasvanud inimene iga kuu, aga mille eest kuipalju ta maksab, sellest pole tal tavaliselt aimugi..

[Külaline]

Aga palun - siin on mu meelest päris põhjalik ja AUS arvestus tehtud

Huvitav materjal!
Imelik on aga energiahindade võrdluse tabelites õhk-õhk soojuspumpade hinnang. Jättes kõrvale suure arvu ÕSP välisosadega maja fassaadi “jõulupuuks” muutumise ja suure mürafooni tekkimise võimaluse külmal talvehommikul, pöörasin tähelepanu arvutustele.
28000€ (KM-ta) kogumaksumuse puhul saab neid 12 krt majja paigaldada 25-28 tk, ehk 2 tk igasse korterisse + trepikojad. Sellise hinnaklassi (1200€ /tk) seadmetelt saadakse kütteperioodi keskmine kasutegur (SCOP) 2,2-2,5 või isegi kõrgem, sest nad töötavad osavõimsusel : 1 ÕSP iga 30 m2 kohta. Eriti külmal talvel võib vaja minna otse-elektriga kütet (5-10%), aga sellega tuleb arvestada ka õhk-vesi või maasoojuspumpade (vt. Junkers pumba näide lasteaias) kasutamisel. Tasuvusaeg ja MWh hind muutub jaburalt suureks näiteks sellelgi puhul, kui teha kalkulatsioonid väikese, 80-100 m2 maja kütmiseks maasoojuspumbaga, sellele sobimatu katlamaja külgepookimisega või pika gaasitrassi ehitusega.
Mõistmatul ülehinnatud olid ÕSP-de hoolduskulud (4xsuuremad kui maasoojuspumbal).
Kahjuks näib selline “teadus”-materjal veidi nihkes olema katlamaju propageeriva inseneri firma ärihuvide suunas.

[OJV]

Sellise hinnaklassi (1200€ /tk) seadmetelt saadakse kütteperioodi keskmine kasutegur (SCOP) 2,2-2,5 või isegi kõrgem, sest nad töötavad osavõimsusel : 1 ÕSP iga 30 m2 kohta. Eriti külmal talvel võib vaja minna otse-elektriga kütet (5-10%), aga sellega tuleb arvestada ka õhk-vesi või maasoojuspumpade (vt. Junkers pumba näide lasteaias) kasutamisel.

Sellega ei tahaks nõus olla, et osakoormusel töötamine COP-i muudab aga muidugi olen nõus et mingil määral arvestada tuleb ka arvestuste tegija töökohaga
Hetkel tundub väga põnev variant veel maasoojuspumpadega küttevõrk. Üks on kuuldavasti Eestis rajamisel - eks näis kuidas tulemus saab olema.

[rokikas]

Sellega ei tahaks nõus olla, et osakoormusel töötamine COP-i muudab

Tugevalt muudab!

Hetkel tundub väga põnev variant veel maasoojuspumpadega küttevõrk. Üks on kuuldavasti Eestis rajamisel - eks näis kuidas tulemus saab olema.

Mitu maja selles võrgus oli mis ammutab soojust kaevanduskäigu veest?

päris põhjalik ja AUS arvestus

Huvitav kas eestis on kaugküttevõrguga liitumine tasuta või ma lihtsalt ei märganud selle hinda seal kirjatükis?

[rokikas]

Sellise hinnaklassi (1200€ /tk) ....
1 ÕSP iga 30 m2 kohta. ....
Eriti külmal talvel võib vaja minna otse-elektriga kütet (5-10%)

Vaevalt et seal seda lisakütet enam vaja on.

[Kalvis]

See AUS link oli kallutatud.
Tsentraalkatlamaja pluss tuleb välja siiis kui toodetakse puidust (hake), turbast või söest elektrit ja soojust koos. Väiketarbijale oleks sellise automaatkatla ülespanek ebamõistlikult kallis ja tsentraalsoojuse hind kWh kohta oleks soodne. Õli ja gaasil baseeruvad katlamajad aga lükkavad julmalt trassikaod ja kasumi otsa ja voila - kübaratrikk tehtud - tavatarbija lõpppunktis on küte kallim kui puhas elekter. Lõpptarbijale kujuneb hind hoopis tema maksevõime alusel - kus tarbija rikkam, tuleb rohkem ka kütte eest maksta. Teoorias on muidugi võimalik, et tsentraalkatlamaja soojus on tarbijale koos trassidega odavam aga paraku on see vaid teooria. Eestis mitte.