Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
2) sellega on ilmselt keeruline - vaevalt ka hästi tehtud objektil isolatsiooni taha vaadata saab..
3)..siin viitasin pisut eespool mainitud uuringule, kus räägiti ainult naturaalsete vahenditega tehtud puuseinte seestpoolt soojustamisest, mitte seespoolt soojustamisest üleüldse..
http://www.mkm.ee/public/Raport_1.1_1.08.pdf
4)Igati sama meelt. Siin oleks põhiküsimuseks, kas PUR on piisavalt tervislik eluruumides kasutamiseka?
Väljaspoolt on muidugi kena säilitada miljööväärtust. Sees aga on niikuinii vahepeal nõukaajal kõik püssi plaadiga üle löödud ja 25 aastat formaldehüüde lennutatud.
Algne siseviimistlus - lihtne ehituspapp ebatasasel palgil ja sellel tapeet- ei tõmba ja pealegi kuskile tuleb soojustus ju panna.
Kas on kellelgi aimu, millise ruutmeetri, kuupmeetri hinna suurusjärguga peab PUR-iga ülepihustamisel arvestama?
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
võtsin ka ise uuesti selle uuringu lahti ja selgus, et mäletasin valesti.
15.4 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus
Uuringu käigus läbiviidud seespoolse lisasoojustuse mõõtmised kuue seinalahendusega
ja kolme soojustusmaterjaliga näitasid, et:
puitkorterelamute välisseinte seespoolne lisasoojustamine on niiskustehniliselt
äärmiselt riskantne (eriti suure niiskuskoormuse korral);
kõikide uuritud seinatüüpide korral ei olnud lahendus soojus- ja niiskustehniliselt
toimiv: soojustuse ja palgi vahele kondenseerus veeaur ja soojustuses tuvastati
hallituse kasv;
seespoolse lisasoojustuse tagajärjel tekkinud hallituse kasv seina sees tuvastati nii
visuaalselt kui ka õhu- ja materjaliproovide abil;
erinevused eri soojustusmaterjalide (pillirooplaat, mineraalvill, tselluvill) vahel olid
väikesed.
Tähendab - uuringuga hõlmatud seestpoolt soojustatud majad läksid kõik hallitama.
Eespool muidugi kuskil anti mõista, et aurutõket polnud tehtud...
Mistõttu panebki muretsema, kuidas saaks ise nii teha, et ei hallitaks..
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Siin toodud piltidel näidatakse plaatide paigaldamist. Ühest küljest saab seda vaikselt ise teha, teisalt palksein pole nii ideaalselt sile nagu skeemil. Pihustamisega täidaks kõik kumerused ja ebatasasused ning asi jääks monoliitsem(aurukindlam).
Samas plaatide alla käib see 'liukukoolaus' ?
Libisev karkass? Ja soovitatakse elastset montaaživahtu.
?
Kas 70 aastat seisnud palkmaja mängib täna ikka veel niipalju, et rebib monoliitselt pihustatud vahu katki?
Ja kui rebibki, siis läheb hallitama see pragu, mujal on vaht palgi küljes kinni?
Karkassile plaate pannes läheb praost või ehitusveast tekkinud avast niiskus kogu karkassi(plaadi)tagusesse tühja ruumi ja kõik hakkab hallitama?
Kas keegi teab siin kedagi (kes teaks kedagi ) kelle puitmaja oleks seest üle pihustatud?
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
PUR -i pinna peale pihustamisel jääb välispind ebatasane ja mitte nii aurutihe, kui vormi (plekkkatte sisse) valamisel ja, kui pind jääb veel katmata, hävib aurutihe kiht päikesekiirguse toimel mõne nädalaga.
Vabal paisumisel jääb mahukaal veidi väiksem, mis omakorda halvendab isolatsioonivõimet."
http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36
Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses. Aga võin ka valesti mäletada.
SPU plaatide difusioonikindluse tagab eelkõige alumiiniumlaminaat plaadil mitte vaht ise.
ehitusremont@gmail.com
- sashaobrok
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2781
- Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
- Asukoht: tartu
- On tänanud: 36 korda
- On tänatud: 43 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas sashaobrok »
Miski ei keela teha karkassi, mis poleks absoluutselt seinaga seotud ja mis võimaldaks moodustada katkematu vahukihi.rokikas kirjutas:Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kuna tegemist palkmajaga siis peab püstkarkass olema kinnitatud "libisevalt" mitte jäigalt. Kas ja kui palju 70 aastane palksein mängib?Külaline kirjutas:Samas plaatide alla käib see 'liukukoolaus' ?
Libisev karkass? Ja soovitatakse elastset montaaživahtu.
Võimalik.Külaline kirjutas:Ja kui rebibki, siis läheb hallitama see pragu, mujal on vaht palgi küljes kinni?
Vaevalt sest vaata kui suur on palkseina pindala kust tal on võimalus välja kuivada.Külaline kirjutas:Karkassile plaate pannes läheb praost või ehitusveast tekkinud avast niiskus kogu karkassi(plaadi)tagusesse tühja ruumi ja kõik hakkab hallitama?
Kui tehnoloogia seda võimaldab siis tore on.sashaobrok kirjutas:Miski ei keela teha karkassi, mis poleks absoluutselt seinaga seotud ja mis võimaldaks moodustada katkematu vahukihi.
ehitusremont@gmail.com
- sashaobrok
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2781
- Liitunud: 15 Apr 2008, 03:00
- Asukoht: tartu
- On tänanud: 36 korda
- On tänatud: 43 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas sashaobrok »
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-Välispinna võib UV kaitseks kohe üle värvida..? miski aurutõkkega?rokikas kirjutas:"Tähelepanu!
PUR -i pinna peale pihustamisel jääb välispind ebatasane ja mitte nii aurutihe, kui vormi (plekkkatte sisse) valamisel ja, kui pind jääb veel katmata, hävib aurutihe kiht päikesekiirguse toimel mõne nädalaga.
Vabal paisumisel jääb mahukaal veidi väiksem, mis omakorda halvendab isolatsioonivõimet."
http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36
Minu teada pritsitakse ka vaht ~60 cm. sammuga karkassi vahele mitte ühtselt kogu seina ulatuses. Aga võin ka valesti mäletada.
SPU plaatide difusioonikindluse tagab eelkõige alumiiniumlaminaat plaadil mitte vaht ise.
-no ja kuhu need suletud poorid siis nüüd kaovad, millest muidu kilgatakse?
-60 cm samm on ilmselt viimistlusplaadi paigaldamise huvides..?
-kes ikkagi garanteerib, et SPU plaadi panek täiesti veatult sujub või defekte hiljem ei teki?
- hakkab juba tunduma, et õige pihustamismeetod on : karkass valmis ehitada, kipsplaat peale panna, toestada betoonivaluraketisega ja siis plaaditagune täis pihustada? kas nii..?
Kas on kellelgi aimu, mis selle pihustamise eest küsitakse?
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Tsellu »
Tselluvilla eeliseks on tema närilisi peletav toime tselluvillas sisalduvate keemiliste ühendite tõttu, võime loovutada endasse imendunud niiskust ja hea soojapidavus äsja paigaldatuna.
Probleemiks on vajumine ja sellega kaasnev soojapidavuse nõrgenemine. Vajumine on 20% 5 aasta jooksul mineraalvilla 4,7% vastu ja suure niiskuskõikumisega frondil võib vajumine
olla veelgi suurem.
Mitte soovitatav ühesõnaga.
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Aurutõkestuseks kasutatakse (villsoojustuse puhul) kilet. Kilede aurutiheduse kvaliteedist meil olen väga halval arvamisel ja oletan, et ca 99% nendest kileaurutõkestest ei tööta. Iseküsimus, kas neil üldse ka funktsiooni seal on.
Samuti kahtlen, et kas PUR-vahuga on meie ehitustava tingimustes konstruktsioonis aurutõkestus võimalik. Võimalik vaid juhul,kui järelvalve on äärmiselt kompetentne ning nõuab kõikide potentsiaalsete defektikohtade sulgemist.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
tellija, kes maksis, tellis mida tal vaja oliKülaline kirjutas:.... Punktis 15.4 on korratud aabitsatõdesid, mis on leidnud uuringuga kinnitust. Iseküsimus, et miks on vaja aabitsatõdesid üle kontrollida!
mis need on?On ju palju muid asju, mida uurida ja mis on eestispetsiifilised.
Kusjuure uuringu polnud mainitud, et villsoojustuse puhul kilet oleks kasutatud. Vast ehk ikka oli.Aurutõkestuseks kasutatakse (villsoojustuse puhul) kilet. Kilede aurutiheduse kvaliteedist meil olen väga halval arvamisel ja oletan, et ca 99% nendest kileaurutõkestest ei tööta. Iseküsimus, kas neil üldse ka funktsiooni seal on.
Ise elan puitkarkassmajas, millel 99-ndal võeti maha sisemine laudis ja saepuru asendati villaga, selle peale sissepoole pandi kile ja kips. hallitust näha pole ja lõhna ka mitte, aga ega keegi pole ka selle välislaudise sisekõlge villa taga uurinud.. (Väljas on veel lisaks 100 mm penot.
Millised defektikohad PURi pihustamisel saavad jääda kui PUR otse palgiga nakkub??Samuti kahtlen, et kas PUR-vahuga on meie ehitustava tingimustes konstruktsioonis aurutõkestus võimalik. Võimalik vaid juhul,kui järelvalve on äärmiselt kompetentne ning nõuab kõikide potentsiaalsete defektikohtade sulgemist.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
SPU plaatide paigaldamisel viib üks defekt kogu plaaditaguse kliima paigast. Pihustatud PUR-l on defekt lokaalne?
Kas siis saab seest soojustada või ei?
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kui Pur pihustaja tagab ja teie usute, et grammigi siseauru palgini ei jõua, siis on ju kõik korras.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kus see "Lääs" täpsemalt asub?Külaline kirjutas:Neid "optimeerimisi" Läänes ei tehta ja seega puudub neil uuringuteks katsepolügoon.
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
1) eksisteerivad insenerlikud ehitusnormid
2) arhitektid konsulteerivad inseneridega enne ulmeprojektide konstrueerimist
3) insnerid, arhitektid ja ehitajad on enne töölehakkamist saanud koolihariduse
4) ilma hariduseta ehitaja ei dikteeri konstruktsioonilisi lahendusi
5) ilma projektita ehitama ei hakata
6) ainukene kriteerium ei ole väiksem maksumus
7) materjalidele on kehtestatud kvaliteedistandardid
ehitusideoloogia eestvedaja on akadeemiline ringkond (mitte materjalide müügimehed)
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas läänest »
Seda tahaks kokku võtta ühe lausega:
Haridust ühiskonnas väärtustatakse ja haritud inimestel on vastav positsioon.
Võiks arvata, et rahapuuduses mittevaevlevas vana-Euroopa riigis nii ongi.
Kuid praktika näitab, et praktiliselt kogu Luksemburgi kinnisvara, kus eestlased elavad, hallitab. Ja kui räägid omanikule, et see on kehva ventilatsiooni süü, siis tema ütleb hoopis, et akent tuleb lahti hoida ja väntab sulle veel hallituse ülevärvimise kulud kraesse.
Soojustagastusega vent-agregaat (3000 €) tundub omanikule ulme ja kasutu kulu (mis ei takista tal täna min. 1500 € kuus renti (muud kulud lisaks veel) küsida.
Kas seda Läänt ei peaks otsima pigem Põhjast...?
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas praktik »
TTÜ uuringu üheks küsimuseks minu jaoks on see , et erinevate soojustusmaterjalide vahel ei olnud minu teada diffusioonikindlat kihti , seega võimalus liikuda niiskusel eri suundades ka erinevate soojustuste vahel mis muudab antud katse mitte eriti mõttekaks ?
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas ronn01 »
http://www.u-wert.net/berechnung/u-wert ... eR&lang=en
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kas eelpool viidatud SPU lahendus palkmajale on "Eesti" või "Lääne" lahendus?Külaline kirjutas: Kui Läänes võib tavainimene usaldada kehtivaid süsteeme kvaliteettulemuse saavutamiseks
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2662
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 20 korda
- On tänatud: 68 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Sõltub ilmselt kasutatavale süsteemile sertifikaadi väljaandjast, kui see on "Läänest" nagu näiteks see:rokikas kirjutas:Kas eelpool viidatud SPU lahendus palkmajale on "Eesti" või "Lääne" lahendus?Külaline kirjutas: Kui Läänes võib tavainimene usaldada kehtivaid süsteeme kvaliteettulemuse saavutamiseks
http://www.econps.ie/downloads/BASF%20W ... RAL%20.pdf
- PUR sertifikaat BBA.jpg (111.87 KiB) Vaadatud 5514 korda
NB! Ka sellel sertifikaadil kirjutatakse, et kondensatsiooniriski tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
ehitusremont@gmail.com
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2662
- Liitunud: 22 Juun 2009, 22:16
- On tänanud: 20 korda
- On tänatud: 68 korda
Re: Järjekordne palkmaja soojustamise teema.
Lugemata postitus Postitas madis64 »
Mis selles siis nii erilist vahet on - üks välisseina sisepinnale kinnivahutatud polüuretaanikiht kõikrokikas kirjutas:See ei ole sisult SPU lahendus!
Palkmaja sisepinna soojustamisest kahjuks vist VTT ja TTY-dokumente (vähemalt pealkirja järgi, lingid dokumentidele nagu veebilehel puuduvad) silma ei jäänud .
-
- külaline
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring