Puumaja soojustamine, kuidas ja kust alustada

[filden]

Tere,

Olen uus siin foorumis. Olen ka ehituses täielik profaan. Palun siis abi ja nõu.

On olemas 1937 ehitatud kahekorruseline puumaja, laudadest karkass, laudade vahel saepuru. Kunagi 60-70l sai soojustatud nende suurte hall plaatidega (TEP plaat?), ja lõpuks siis pritskrohv.
Teine korrus on mansardkorrus, laudadest katus, nende peal eterniitkatus, keldrit ei ole. Tsokkel on umbes 0,5-1m maast ülespoole.
Majas ahjuküte. Fassadi üldpindala on umbes 100m2
Maja pilt postituse manuses.

Iga aastaga läheb ainsa külmemaks. Et nagu viimane aeg midagi ette võtta.
Eelmise aasta suvel said vahetatud kõik esimese korruse aknad PVC akendeks. Eriti soojemaks ei läinud.

Minu arusaamise järgi peab väljastpoolt soojustama fassaadi, katust ja tsoklit. Nüüd siis küsimused.

1. Mis järjekorras peab neid etappe tegema? Kas on oluline? Kas võib neid teha eraldi (näiteks iga aasta üks etapp) või on soovituslik neid korraga teha? Mis etappist siis kõige mõistlikum alustada?
2. Ise mõtlesin fassaadist alustada (et see annaks järgmine talv kõige rohkem soojust juurde?). Või siis koos tsokliga ühes etapis. Kuidas siis selle fassadiga? Kui palju kihte oleks vaja maha võtta? Praegused kihid on
-5-6 kihti tapeeti
- laud
- saepuru
- laud
- TEP plaat
- krohv
Võib olla seal kuskil vahel ka mingi ruberoid. Ma ei tea. Mis konditsioonis kõik need kihid on ka raske öelda.
Kas jätta ainult esimene laudadest kiht ja kõik koos saepuruga maha? Või piisab sellest, et ainult krohv ja TEP plaat maha ja vana laudade peale kivivill? Millega üldse soojustada? Kivivill või penoplast? Mida välastpoolt pannakse tavaliselt? Voodrit? Kas veel midagi on ka olemas (mingid dekoratiivplaadid)? Mis on ühe või teise või kolmanda eelised?
3.Kas peab ka mingi soojustamisprojekti tegema? Kas ametlikult? Või on soovituslik teha? Tahaks lihtsalt kindel olla, et kõik tehakse nii, nagu peab ja maja oleks peale seda soe ja seisaks veel mitukümmend aastat. Või kas ehitusfirma/mehed ise teavad ja vastutavad selle eest, et kõik oleks ok?
Ühesõnaga, kuna endal üldse mingeid kogemusi ei ole, siis ei tea üldse mis otsast alustada. Et nagu oleks vaja niisugust samm sammult juhendit, mida teha, kuidas teha, et kohe päris ämbrisse mitte astuda.
4.Kuidas üldse tegijaid otsida? Kas siinsamas foorumist? Või on olemas veel mingid kohad? Või kuidas üldse sellega? Millest lähtuda otsimisel? Kas firmat otsida või lihtsalt paar ehitusmeest saaksid sellega hakkama? Või lammutamiseks tellida odavamat tööjõudu ja ehitamiseks kallimat? Või parem, et kõik tööd teeks üks ja sama meeskond?
5. Kas on mõtet ka seda ehitusjärelvalveteenust tellida? Endal ju suht raske kontrollida, kui hästi/õigesti/korralikult kõik tehtud saab. Mida see annab, palju see tavaliselt maksab?
6. Palju see fassadi soojustamine võib maksma minna? Kas niisugust tööd hinnatakse üldse ruutmeetrite eest?
Mis eelarvega peaksin üldse arvestama?

Oleksin väga tänulik, kui annaksite mingeid vihjed ja vastuseid. Kui on mingeid täpsustavaid küsimusi, siis üritan vastata.

Ettetänades,
Denis.

[madis64]

Oh-jah, kas maja mahamüümine ja uude korterisse kolimine ei tule kõne alla

Kui ei, siis teha on väga palju, edu sõltub palju sellest, kui palju on teil võimalik ühe korraga sellesse projekti raha sisse panna (kas laen tuleb kõne alla või mitte) ning ka sellest, kui palju aega ja energiat investeerite kavandamisse ja järelvalvesse.

Oma kogemustest (umbes analoogne tee läbitud 30-te puitmajaga) ütleksin niipalju:

- pikka aega (aastaid) ehitades tuleb nii mõndagi tööd teha mitmes järgus või isegi mitu korda - tekivad topeltkulud ja materjale kulub tegelikult rohkem kui hädapäraselt vaja;
- selleks, et raha optimaalselt kasutada, on vajalik läbiarvutatud projekt;
- kui ise ehitustöödest palju ei jaga, on ehitusjärelevalve hädavajalik;
- kui asi läheb fassaadi muutmiseni, siis ilmselt on vajalik ka suhtlemine KOV-iga;
- kasulik on süveneda ka mõistetesse "passiivmaja" ja "päikeseküte"

jne

[Külaline]

Siin natuke parandan. Teine korrus pole mansard vaid tavaline pööningu korrus. Katus siis poolkelp-katus.

taastaja

[Kalvis]

On palju erinevaid lahendusi ja püüaksin siis mõne hinnalt hea ja asjalikuma välja pakkuda.
1. Seest võtad laudise maha, saepuru aiamaale, ruberoid kindlasti. Loodetavasti ei ole ta tepplaadi ja laudise vahel, kust sa seda kätte ei saa. Kandvate postide vahele võiks vahtplasti panna aga sobib ka vill. Sissepoole igaljuhul aurutõke. Kuna on puitkarkassmaja siis jäigastad kas uuesti lahtivõetud laudadega või kasutad OSB plaati ja edasi on siseviimistlus (kipsplaat, osb, krohvimine jne.) Selle meetodi puudus on, et maja ei saa väga soojaks, kuid oluliselt paremaks kui enne (umbes 2-3 korda, asi seegi). Kuid töö teostamine lihtne. See ei vaja kindlasti mingit ehitustluba.
2. Lõhud väljast tepplaadi maha, eemaldad laudise. Nüüd paned oma lemmiksoojustusmaterjali ja võid karkassi kasvatada niipalju kui tahad. Kui vahtplast siis krohvid, villaga mingi muu fassaadikate. Krohvimisel maja välisilme ei muutu ja on juristi vaielda, kas asi on ehitustöö või mitte. Igatahes kui jääb sama mõõtu ja on krohvitud siis minu arvates ei ole tegemist ehitustööga vaid remont. Kui aga muudad mingi laudise või muu fasaadikattega siis on kindlasti maja välisilme muutmine ja see läheb ehitustöö alla. See ehitusvõte on kallim, kuid võimaldab kaasaegse soojustuse.

Ehitustöö puhul võid ehitusjärelvalvet ise teha, täidad blanketi ära ja saadad valda.

Arvata võib, et katuse soojustus on ka ajast ja arust ning järgmisena peaksid selle korda tegema. Uksed-aknad teed nagunii seinte remondi korral korda.

[filden]

Selge, aitäh!

Juba hakkab looma. Mina ise mõtlesin ikka seda teist varianti, mida Kalvis pakub. Aga selleks pean siis esialgu KOVi poole pöörduma, küsima mingi ehitusluba? Sel juhul on ka projekt kohustuslik või?

maids64,
ei, mahamüümine ei tule kõne alla. ise elan korteris, majas elab ema ja tulevikku mõttes tahaks jätta selle maja kasvõi suvilana. aga kuna praegu seal elatakse, siis on ikka hädavajalik teha nii, et saaks ajaringselt elada.

Kas on veel kellegil ideid jagada? Mis nüansse veel võib sellega seoses välja tulla? Oleksin väga tänulik.

[Kalvis]

Kui muudad elumaja välisilmet, saab töö teha projekti muudatusena. See pole muud midagi, kui maja uued välisilmed projektil koos mõõtudega ja seda teeb projekteerija raha eest. Need lehed kinnitatakse KOV ära ja maksad päris kopsaka summa (tasu on m2 põhine). KOV võiks need muudatused lubada ka väikeehitisena aga siis ei saa ta pappi ja seega ta väikeehitisena ei kooskõlasta.

[Tume]

Tere!

Mul endalgi sarnase konstruktsiooniga majake, vaid selle vahega, et on krohvitud silikaatvooder, mis kahjuks pragunenud. Seetõttu otsustasin voodri lammutada ja paigaldada seal all olevale diagonaallaudisele EPS plaadid ja samuti krohvida.
Pildi pealt tundub onni väline krohv nagu enam vähem olevat. Korralikku välisfassaadi ma ei lõhuks ja ilmselt oleks ka büroraatiaga võitlemine siis kergem.

Ehk siis variant 1. Saepuru aeda madalate kohtade täiteks. Soojustuseks paneks EPS-i, puhub vähem läbi ja eriti seoses välise umbse ja paksu krohvi tõttu peaks olema ohutum valik arvestades seina niiskusrežiime. Kuid ma ei piirduks vaid 15 cm postide vahelise soojustusega. Ma paneks sissepoole veel 10 cm EPSi, siis kipsikarkassi, plaadid jne.

Veel võtaks ma lahti põranda ja uuriks hoolega vundamendi pealse horisontaalse hüdroisolatsiooni korrasolekut. Põranda alust tuulutust jne. No ja põrand tuleks samuti siis kaasaegselt soojustada.

Ema pead vist vahepeal küll kuskile mujale elama panema tööde ajaks.

[keemik]

Tere!

On olemas endal veidi suurem 60-ndate karkass maja ja nüüd tehtud ka Nõmmel korter vanas puumajas (koos uue soojustusega). Minu soovitus: ehita uus maja kõrvale. Sest kui teed soojustuse ära, siis vaatad, et krt, elekter tuleb uus teha, siis torud uued, siis vaja küte uus teha. Siis vaatad, et ruumiplaneering on kehv jne. Ehk sisusliselt jääb sul vanast alles, kui tööd lõpetad, tihti poolmäda, olematu hüdroisolatsiooniga karkass. Kõik muu oled juba ära vahetanud. Parem tee siis korralikule vundmandile uus karkass. See on minu arvamus, sest see maja ei oma mingit miljööväärtsust, et peab säilitama vms põhjus.

Edu sulle!

[madis64]

Ehitustöö puhul võid ehitusjärelvalvet ise teha, täidad blanketi ära ja saadad valda.

Kui inimene ise tunnistab, et ta ehituses täielik võhik on, siis mida ta seal valvab

[madis64]

tulevikku mõttes tahaks jätta selle maja kasvõi suvilana.

Kui sa seda nii "ehku peale elamiseks" korraldada soovid, siis kui palju raha selle projekti peale sa ka umbkaudu arvestad?

Sest kui liiga hoogu satud, siis jääb vanast osast ainult karkass koos ühe poole laudisega ning vundament alles, lisanduvad "mitte-buldooserliku s.t. kallima " lammutuse kulud ja pea see objekt kallimaks ei lähe kui uus maja samas mahus püsti panna

[onuremus]

60-70 soojakadudest toimub läbi lae ,niisiis esmajärjekorras katuse soojustus.Seinte puhul soovitan vana TEP-plaat minema.Kõigepealt aga kutsu kohale mõni ehitusinsener.Siin tarku palju , igal oma arvamus

[filden]

Kui sa seda nii "ehku peale elamiseks" korraldada soovid, siis kui palju raha selle projekti peale sa ka umbkaudu arvestad?

Sest kui liiga hoogu satud, siis jääb vanast osast ainult karkass koos ühe poole laudisega ning vundament alles, lisanduvad "mitte-buldooserliku s.t. kallima " lammutuse kulud ja pea see objekt kallimaks ei lähe kui uus maja samas mahus püsti panna

Ma just küsisingi teie, spetsialistide käest, kui palju see soojustus võib maksma minna. Kasvõi fassaad esialgu. Ise arvasin ja natuke arvutasin sõbraga-ehitajaga, et mingi 5-10 tuhandega isegi äkki saaks hakkama, koos materjalidega. Või see on liiga optimistlik prognoos?

Uue maja ehitamine koos siseviimistlusega nullist lõpuni läheb ju 10 korda rohkem maksma või?

Uue maja ehitamine lähima 10 aasta jooksul kindlasti ei tule kõne allagi. Esialgu viimasel ajal siia majasse on juba piisaval investeeritud, kahju oleks nüüd sellest. Köögi ja vannitoa kaasaegne kapitaalremont, uus torustik, aknad, osaliselt elekter. Tahaks samas suunas edasi liikuda, soojustusega siis järgmise etapina. Uue majaga ka see asi, et mingi muu koht krundil ei ole nii hea, nagu see, kus praegune maja seisab, niiet nö kõrvale ehitada ei tahaks. Kui juba ehitada, siis samale kohale selle maja asemele.
Kõik muud asjas, mis siin öeldi, et ruumiplaneering on kehv või veel midagi - praegu seal elab mu ema, ja tema on sellega harjunud ja midagi muuta küll ei taha. On vaja ainult, et oleks soe.

60-70 soojakadudest toimub läbi lae ,niisiis esmajärjekorras katuse soojustus.Seinte puhul soovitan vana TEP-plaat minema.Kõigepealt aga kutsu kohale mõni ehitusinsener.Siin tarku palju , igal oma arvamus

Selge, aga kust neid ehitusinsenere otsida või tellida kõige parem? Vot just nende küsimustega mul ongi kõige halvem seis. Ei ole kogemust ega kontakte. Et just kust alustada kasvõi ehitusinseneri otsimist?

[madis64]

Selge, aga kust neid ehitusinsenere otsida või tellida kõige parem?

Alustada võid ju "Projektid, projekteerimine"-alamfoorumist - taksoarve jääb nulli

[Sulla]

Võta ühendust,seletan sulle lahti kõik võimalused ja kasutegurid,päikesekütte,soojuspumpade,fotopaneelide suhtes,leiame sulle ehk parima variandi.
tel:56621671 http://www.climatecet.com Baltkalk OÜ.

Oh-jah, kas maja mahamüümine ja uude korterisse kolimine ei tule kõne alla

Kui ei, siis teha on väga palju, edu sõltub palju sellest, kui palju on teil võimalik ühe korraga sellesse projekti raha sisse panna (kas laen tuleb kõne alla või mitte) ning ka sellest, kui palju aega ja energiat investeerite kavandamisse ja järelvalvesse.

Oma kogemustest (umbes analoogne tee läbitud 30-te puitmajaga) ütleksin niipalju:

- pikka aega (aastaid) ehitades tuleb nii mõndagi tööd teha mitmes järgus või isegi mitu korda - tekivad topeltkulud ja materjale kulub tegelikult rohkem kui hädapäraselt vaja;
- selleks, et raha optimaalselt kasutada, on vajalik läbiarvutatud projekt;
- kui ise ehitustöödest palju ei jaga, on ehitusjärelevalve hädavajalik;
- kui asi läheb fassaadi muutmiseni, siis ilmselt on vajalik ka suhtlemine KOV-iga;
- kasulik on süveneda ka mõistetesse "passiivmaja" ja "päikeseküte"

jne