Kiirguskütte paneelid

[Jaanus2]

Küsimus lühike ja konkreetne siinsele publikule - kas keegi on näinud Eestis reaalses kasutuses sellist toodet http://atlanticbaltic.ee/index.php?page=96&group_id=132 või mõnda analoogi? Ma ei taha siin midagi teada laeküttekilest, mis pole päris õige kiirgusküte, samuti ei huvita välitingimustes kasutatavad halogeensoojendid. Huvitavad just sellised või analoogsed paneelid ja tahaks kogemusi "elust enesest", kui neid peaks kellelgi olema ja oleksin tänulik, kui kellelgi oleks neid jagada.

[tommy4]

Tean üht kontorit Tallinna kesklinnas, kus on laes sellised paneelid.
Kuna ise seal pidevalt ei toimeta, siis esimest korda proovisin, mis tunne on pea kohal asuva kiirguri all istuda. Minule ei meeldinud. Kuid kontoris töötavaid daame selline küttesüsteem ei häirinud, pigem oli neil probleemiks, kui üks paneel töötamast loobus ja selle all istekohta omaval daamil jahe hakkas.

[Külaline]

kunagi üks mees ütles, et soojuskiirguriga võiks soojendada kanatibusid ja seapõrsaid. inimesel aga peab hoidma jalad soojas ja pea jahedas...

[Imelik]

Ma ei taha siin midagi teada laeküttekilest, mis pole päris õige kiirgusküte

Elektrilised laekiirguspaneelid madala pinnatemperatuuriga (70-100°C)
PAIGALDUS- JA KASUTUSJUHEND
TEHNILISED ANDMED
-Galvaniseeritud terasraam valge termokvartskihiga kiirguspinnal
- Küttekile : grafiit / klaasfiiber, mehaanilise ja dielektrilise kaitsega
- Soojusisolatsioon : 40-mm klaasvill tagaküljel
....

Allikas.

[Küülaline]

soojuskiirguriga võiks soojendada kanatibusid ja seapõrsaid

Tavaline ahi on põhimõtteliselt samasugune soojuskiirgur.

[Jaanus2]

Väike kommentaar selle kohta, mis eristab kiirgusküttekeha tavalisest. 1. Temperatuur peab olema vähemalt 70 kraadi, soovitavalt kõrgem, sest alates sellisest temperatuurist eraldub suurem osa soojusest infrapunakiirgusena ja väiksem osa konvektsiooni teel. Liiga kuum ei ole hea selle pärast, et siis peab lagi olema väga kõrgel, et oleks meeldiv olla. Päike on väga kaugel... Viidatud paneelid peavad olema minimaalselt 2,5 m kõrgusel. 2. Selektiivne pinnakate, mis soodustab kiirguse eraldumist (samalaadne pinnakate on päikesepaneelidel - soodustab seal kiirguse neeldumist). 3. Suhteliselt väike mass, mis võimaldab kiiresti reageerida ruumitemperatuuri muutustele (ei toimi ülekütmist). Selle vastand on põrandaküte, mis kütab ruumi üle, kui päike aknast sisse hakkab paistma.
Miks laeküttekile ei ole kiirgusküte? Selle temperatuur on tõenäoliselt madalam. See asub ripplae taga, tekitades sinna ripplae taha kõige soojema õhukihi, mis omakorda intensiivselt ringeldes kütab lage ja läbi selle vareseid - täpselt sama puudus, mis tavaküttel - kõige soojem ja kõige suurem soojakadu on lae all, millest meil mingit kasu ei ole. Kiirguskütte puhul seinte, põranda ja lae temperatuur erineb minimaalselt ja sellest tingitud õhuringlust (ja soojakadu) ruumis ei ole. Et ei ole õhuringlust, on väiksem ka sooja õhu lahkumine läbi pragude, mis on üks suuremaid soojakao allikaid.

[rokikas]

Kiirguskütte puhul seinte, põranda ja lae temperatuur erineb minimaalselt ja sellest tingitud õhuringlust (ja soojakadu) ruumis ei ole. Et ei ole õhuringlust, on väiksem ka sooja õhu lahkumine läbi pragude, mis on üks suuremaid soojakao allikaid.

[sashaobrok]

Kulda paistab tulevat jah...

[Jaanus2]

Katsume edaspidi teemast mitte kõrvale kalduda ja kes neid paneele toimimas on näinud, see räägib, kui head või halvad need olid. Ise kavatsen neid vastukajadest hoolimata ühe ruumi soojana hoidmiseks kasutada ja paarkümmend protsenti peaks kokkuhoidu tulema tavaliste elektriradiaatoritega võrreldes. Võibolla tuleb ka rohkem, aga eks see siis paistab. Muidugi kasutaks midagi odavamat, aga sellist eemalt juhitavat ja vähest hooldust vajavat süsteemi lihtsalt ei ole.

[sashaobrok]

Jah, see tõdemus on juba paigas, et tänu infrakiirgusele on sama mugavustunde saavutamiseks võimalik ruumitemperatuur tiba madalam hoida. Prigud ja augud aga võiks hoopis kinni panna, et tuul ei tõmmaks. Saaks vast 30 prossa hoopis kokkuhoida.

[Jaanus2]

Juttu ei ole mitte sellistest "prigudest ja aukudest", mis tuuletõmbust tekitavad ja mida tihendada saab, vaid tihti mikroskoopilistest ebatihedustest, mille kaudu hoone kaotab kontrollimatult soojaks köetud õhku. Puumajas ja karkassehitustes on neid rohkem, kivimajas vähem - võimalik määrata ainult rõhutestiga. Õhukadu on seda suurem, mida suurem on teperatuuride vahe prao mõlemal küljel ja mida kiiremini õhk neist mööda tsirkuleerib (radiaatorist mööda jahedat seina lae alla ja sealt jahtunult põrandale tagasi ja läheb pragudest mööda uuele ringile). Et lae all on temperatuuri- ja rõhuvahe kõige suurem, lahkub just seal olevate mikropragude kaudu kõige rohkem sooja õhku. Ventilatsioon peab muidugi olema, aga ainult liigse niiskuse eemaldamiseks ja inimeste jaoks siis, kui nad tegelikult ruumis viibivad. Mõne kokkuhoiukoha märgin veel ära - et seinatemperatuur on kõrgem kui õhutemperatuur toas, liigub müüris olev niiskus väljapoole ja müürid kuivavad. Toaõhus olev niiskus ei lähe õhust soojemasse seina, saab minna ainult külmemasse. Kuivem müür on märksa parema soojapidavusega (kehtiv just vanade kivihoonete puhul). Lisaks ei teki sellise seina peale hallitust. Nii et mõned eelised on siiski veel on peale võimaliku paar kraadi madalama toatemperatuuri. Kui losse köeti kaminatega, ei esinenud neis hallitust ja seinaviimistlus püsis sajandeid. Pärast keskkütte panekut ilmus seintele hallitus ja siseviimistlust tuli hakata tihti uuendama.

[Külaline]

Tere. Mõningaid ehitusfüüsikalisi täpsustusi. 1. Kui läbi pragude kaob ruumi soojus õhuga (ehk konvektiivselt), siis mida väiksem pragu seda väiksem soojuskadu. Mikropragude soojuskadu konvektsiooni teel muutub marginaalseks 2. Õhukadu (ehk konvektsioon) sõltub õhurõhkude erinevustest, temperatuuri erinevus ei mängi konvektsioonis mingit rolli 3. Kuidagi ei saa tasakaaluolekus seinatemperatuur olla kõrgem kui siseruumi temperatuur, kui see ka esineb, siis on suund nende ühtlustumisele. Lisaks aga mõjub seinale välistemperatuur, mis teeb seina tegelikult külmemaks kui siseõhk. 4. Toaõhu niiskus võib minna soojemasse ja külmemasse seina. Niiskuse konvektiivne liikumine on seinas praktiliselt olematu. Esineb aga niiskuse difuusne liikumine ja see sõltub veeauru osarõhkude vahest. 5. Ehitage Mustamäe korterisse otse korstnasse mineva kamina ning kütke seda 24/7 ja samuti hallitusprobleemid kaovad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Jaanus2]

Võibolla ei väljendanud tõesti end piisavalt täpselt (soojusjuhtivus või konvektsioon, difusioon või konvektsioon jne.), aga kui soojus kantakse seinale üle soojuskiirguse teel näiteks peamiselt, siis on seina temperatuur kõrgem õhutemperatuurist niikaua, kui kiirgur töötab ja või päike paistab ja natuke aega veel pärast sedagi ehk süsteem ei ole tasakaalus, energiat antakse juurde. Ega neid losse ka 24/7 köetud ja hilisemat hallitust ei saa ka panna ainult hilisema puuduliku ventilatsiooni arvele. Kui seina sisepind on õhust soojem, ei kondenseeru sinna vett ja hallituse tekkimise võimalus on väiksem, isegi kui müüri siseosa on tunduvalt külmem. Kui suurem osa energiast saabub infrapunakiirguse teel, on selline situatsioon võimalik, muidu mitte.

[Külaline]

Küsimus lühike ja konkreetne siinsele publikule - kas keegi on näinud Eestis reaalses kasutuses sellist toodet http://atlanticbaltic.ee/index.php?page=96&group_id=132 või mõnda analoogi? ... Huvitavad just sellised või analoogsed paneelid ja tahaks kogemusi "elust enesest", kui neid peaks kellelgi olema ja oleksin tänulik, kui kellelgi oleks neid jagada.

Lausa kadestama paneb sinu teadmiste ja kogemuste omandamise kiirus kiirguskütte paneelide ainuõigsusest! Veel 3 (kolm) päeva tagasi puudusid sul igasugused kogemused "elust enesest" ja ainuke kogemusi omav kommentaator oli Tommy4 ning needki kogemused olid negatiivsed. Kuidagi näitemängu moodi hakkab see teema mulle tunduma, aga ma võin ka eksida.
Urmas

[Jaanus2]

Ma ei ole kuskil väitnud, et tegu on millegi ainuõigega. Olen veidi uurinud, miks neid mujal kasutatakse ja miks nad neid mujal kasutavad, kui võiks kasutada vanamoodsaid elektriradiaatoreid edasi ja tahtsin nüüd teada, kuidas kodumaal kasutus on. Mujal olevat kokkuhoid, mine võta kinni, äkki valetavad. Sitikas ka ei pidavat lennata saama, liiga raske ja liiga vähe jõudu selle massi jaoks, aga sitikas ise ei tea seda ja lendab ikkagi. Lihtsalt on üks ruum, kuhu peale elekrikütte midagi mõistlikku paigutada ei saa, 3 m kõrge laega. Ja sitemad need paneelid tavalistest elektriradiaatoritest ka ei ole. Kui tuleb kokkuhoidu ja sitikas ikkagi lendab, annan teilegi teada. Ise ei müü ühtegi paneeli ja ka ükski tuttav ei müü. Meil on vaba maa, väljendan oma arvamust ja teadmisi, nii valesid kui õigeid, kuidas kunagi. Kedagi nõustuma ei sunni, aga võite ka oma arvamust vabalt avaldada.

[Külaline]

Tere. Kui istuda klaasiga kamina (või kasvõi burzuika ligi) ees, siis see on samuti esmalt otsene kiirgusküte. Hirm palav hakkab kaminasuu ees, kuigi toa termomeeter näitab napilt 18 C. Seesama kiirgusallikas (olgu see kamina klaasuks või paneel) ärritab ka selle ees olevaid õhumolekule nii et nad lähevad soojaks. Seega see kiirgusallikas soojendab ka õhku. Kiirgusallikas on otsesuunaline tarbijale ja ta ei kiirga ümber nurga. Selles kontekstis on jah kiirgusallika ees end üles soojendada odavam kui terve toa selle allikaga üles kütta. Ainuke viga, et siis peab kogu õhtu selle kamina ees istuma ja seejärel teki alla pugema. Eks selliseid kokkuhoidusid paljud eestimaalased ka kasutavad.
Muide Päike on ka kiirgusküte. Mõni päev tagasi oli õhk miinustes, aga pinnale langedes oli see pind oluliselt kõrgem ihutemperatuurist. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S Kiirgusküttel võib olla teatud positiivseid külgi, aga kindlasti mitte niiskusrreziimi mõjutamine ja mittemillestki energia juurdetekitamine.

[ping]

Kuigi nendest paneelidest ei tea midagi siis garaažis olen kiirguskütet paarkümmend aastat kasutanud. Muidu ruumi temp. ca 8-15C aga töölaua kohal laes 500W "koljat" pesaga suur pirn.
Pea soojas, käed ei kohmetu rauda näppides, .... aga betoonipeal (+3) peavad jalas vildid olema.
Korteris värvisin radikad ka mustaks ja kohe on mõnus soe kiirgus tunda. (Musta radika soojusväljastus tõuseb ca 30% , Nliidu aegse elektroonika konstruktori õpiku järgi).

[Külaline]

Korteris värvisin radikad ka mustaks ja kohe on mõnus soe kiirgus tunda. (Musta radika soojusväljastus tõuseb ca 30% , Nliidu aegse elektroonika konstruktori õpiku järgi).

Kui seinad mustaks värvida, siis kütab päike läbi akende ka palju paremini.