Küttekulud ja maja soojapidavus

[Kalvis]

Kuna on elekteriga põrandaküte siis on väga lihtne mõõta põrandakütte kulu - paned arvesti vahele.
Võid ka vastupidi teha - paned boilerile (selle võid mõõtmise ajal ka välja lülitada) või soojuspumbale arvesti ja kuna nagunii kõik ülejäänud elekter muutub majas küttesoojuseks siis lahutad tarbevee ja soojuspumba elektrikulu maha.

[Küülaline]

kuidas põrandaküttele kuluvat energiat võiks umbkaudu arvutada ... maksimumnäiduks on 10, siis kui suur võiks olla põrandakütte võimsus umbes 5-6-vahemikus

Seda ei saa niimoodi otse arvutada, sõltub soojustusest põranda all, alg temperatuurist jne. Lineaarseks võib seda skaalat vist pidada, aga termostaat ei reguleeri võimsust selles mõttes, nagu sa arvad. Kui küttekaabel on 1000W võimsusega, termostaat on "põhja" keeratud, st. punane tuluke põleb kogu aeg, siis kulub tunniga täpselt 1kWh energiat. Aga kui poole peale on keeatud, siis ei pruugi tunniga 0,5kWh kuluda, vaid talvel kindlasti rohkem ja suvel vähem.
Sinu majas on energia kulu minuarust meeletu:
4016kWh : 30päeva : 24tundi = 5,6 kW võimsust on PIDEVALT taga. Muide kui suur on peakaitse? Eelmised omanikud pidid päris külmas elama või luiskasid tarbimise 2 korda väiksemaks.

[Cristella]

Ma nüüd terminites väga tugev pole, aga võrgulepingus on kirjas, et võrguühenduse läbilaskevõime on 32A ja 3-faasiline vool on.
Mis puutub sellesse suurde kulusse, siis ega me ei osanud alguses siin eriti ju kütta ega midagi (polnud puidki), lisaks oli maja enne täiesti läbi külmunud (umbes kuu aega hoiti teda vist täiesti kütteta), seega ilmselt mingi osa kulus ülessoojendamiseks ka. Lisaks kõik need põrandakütted ja elektriradikad, mida me siin muudkui näpime peale ja maha, kõik ilmselt söövad elektrit. Lisaks ju söögitegemine-küpetamine elektripliidiga (kord-kaks nädalas saab ahju paar tundi ikka kasutatud küpsetamiseks), pesumasin, telekas-arvuti päev läbi, külmkapp ja boiler pluss valgustus (viimast oleme õnneks säästulampidega üritanud kokku tõmmata). Suur laristamine loomulikult, aga eks me sellepärast nüüd ikka hakkamegi otsast selle muutmise ja säästmisega pihta, et pikas perspektiivis pole selline tarbimine elujõuline. Tänane test puudutab ülemise korruse radikaid - lükkasin kõik nulli - ja vaatame, kuidas siis elektrikulu muutub (ahi ja soojuspump all töötavad ja uksed on lahti). Mingil hetkel paari tunni pärast ilmselt lükkan need ülemised radikad uuesti sisse, siis peaks sealt ju näha olema, palju nad voolu võtma hakkavad, kui kõik muud tingimused jäävad enamvähem samaks (kuna üleval ilmselt läheb jahedaks ka, siis nad peaks alguses suht täisvõimsusega kütma hakkama, et toad üles soojendada).
Põrandakütetele on mõõtureid raske vahele panna, sest need on ju otse regulaatorisse ühendatud, selleks et mõõta, peaks vist lahti võtma ja elektriühenduse pistiku abil panema? Sest see kulumõõtur on mul see pistikusse käiv, Handymannist ostsime mingi odava.

[keemik]

Suhteliselt nukker lugu teil. Mul võttis õhksoojuspump 45 ruuduses korteris 4 jaanuar kuni tänane hommik 650 kW*h elektrit. Toas oli minimaalselt 16 kraadi sooja, ca 15 päeval ka 20-22 kraadi. Puid olen väikeses metallkaminas põletanud ca 100 kg. Veebruaris oli savikrohvi kuivatamise tõttu ka nädal aega üks aken praokil . Teil on kaks võimalust: kas parandada olulsielt soojustust, mis aga on keeruline, sest peate fassaadi maha lõhkuma. Teine võimalus on siis odavam küte, milleks oleks teie oludes väga hea õhksoojuspump juurde osta (läheb ca 1500 eurot kui ausalt osta ja lasta paigaldada) või teine ahi juurde, mis peaks olema 3-4 tonnine, et tervet maja normaalselt kütta. Selle hind on juba 2000 eurot vähemalt. Kui olete päev otsa kodus, võite mõelda ka õhkküttekaminale, saate suhteliselt soodsalt mitte kõige mugavama lahenduse.

Ma arvan, et see ahi, mis teil on, on ca 1 tonnine (lubatud 10 kg puid korraga). Ma kütaks seda 2 korda päevas, aga see vajab tunnetust. Õhtul kütta näiteks 10 kg. Kui hommikul on ahi väljast leige ja seest kolle veel kergelt soe, võib minu arust kütta juba näiteks poole kogusega või ka veidi rohkem. Selle pealt saate hinnata, kui soojaks siis ahi läheb. Ma ise olen eluaeg ahjudega majas ja tudengina ning nüüd ka juba pärast ülikooli ahjudega üürikorterites elanud ja on tekkinud tunnetus, kuidas mingi ahi käitub. Loogika on see, et kui ahi on veel soe (ca 30-40 kraadi), siis piisab 50% tavapärasest puudehulgast. Kui on toatemperatuurile maha jahtunud, kuid ahju on pidevalt köetud, siis võib maksimaalse koguse kütta. Ahiküte on teil kõige soodsam kütteliik seal ja seda tuleks maksimaalselt ära kasutada. 10 kg puudest saad ca 35 kw*h soojust, mis elektriga küttes läheb teile maksma üle 4 euro. Nüüd on oluline see, et te ei tee järgmist viga ja ei osta neid puid Statoilist või siis märgasid puid kuivade puude hinnaga. Eks ole "linnavurled" tihti sellise orgi otsa lennanud.

Lisan juurde ka veel selle: väga rumal on osta maja, teades, et me ei tea ehitusest midagi, kuid tapeet on nii nummi. Nüüd oskata sõpru hoiatada oma kogemuse varal.

Parimat teile Emajõe Ateenasse!

[Cristella]

Keemik, tervisi sullegi Ahi on tõesti pisike (selline, kaalub ilmselt kuskil 930kg, mingist kohast vaatasin kunagi) ja tegelikult kütame me hoopis puitbriketiga ning ma teengi seda kaks korda päevas, hommikul läheb ahju 6 klotsi ning õhtul 4-6 klotsi, seega kokku kasutamegi külmade ilmadega ära selle 12-briketise (10kg) paki, mis on kütteväärtusega 4,51 kW/kg (mingi dokument on selle kohta tootja kodulehel üleval, sealt võtsin selle numbri) ning mida tegelikult on siis lubatud ahju passi järgi kulutada kuskil 9,3kg päevas (arvestades, et passis on halupuude kogus, mille kütteväärtuseks ahjude teemas märgiti 4,2kW/kg), aga ma võtan selle vastutuse selle üksiku klotsi eest, mis mõnel päeval rohkem ahju läheb. Üle ühe paki päevas me aga oma ahju brikette ei aja ahju tervise seisukohast.
Mis puutub rumalusse ja hoiatustesse, siis hoolimata sellest elektrikulust oleme me oma ostuga endiselt rahul ja ei kahetse ning ei oska kedagi millegi eest hoiatada. Lihtsalt tuleb nüüd kulud kohandada omale sobivamaks. Tõenäoliselt saabki esialgseks lahenduseks teine soojuspump teisele korrusele ja hiljem kunagi, kui ma ka peaks uuesti tööle minema ja teenima hakkama (hetkel lapsega kodus), siis kahe palgaga saaks juba mõelda igasugu soojustamise variante või muud kütet. Aga praeguses lähenduses see soojuspump ilmselt sobiks hästi ja ka kulud jääksid talutavuse piiresse. Ühtlasi ei kao ära ükski olemasolevatest küttevõimalustest, mida siis vajadusel väga külmas kasutada saaks, kui peaks vaja olema (elektriradikad ja põrandaküte siis). Jah, mingit ökomaja mul ei ole ja ilmselt niipea ei tule ka, aga meile see pesa siin sobib (kuni järgmise probleemi ilmsikstulekuni vähemalt ) ja me tahame siia elama jääda hoolimata puudustest.

Igaljuhul suured tänud kõigile kaasamõtlemast ja järje peale aitamast, mulle tundub, et meie visioon juba hakkab selginema ja nüüd tuleb lihtsalt valida sobiv pumbamüüja-paigaldaja ja asi ära teha.

[keemik]

Jõudu teile!

Ahjuküttest veel nii palju, et kas selle 4 briketiga küttes on koldes korralik leek ka üleval või vinduvad niisama? Ja kas sellest neljast briketist läheb ahi ka soojaks? Tulikivi välispind võib ilmselt kuskil 80 kraadi olla mingi tund pärast kütmist. Kui on korralikult köetud.

[Cristella]

Õhtul on hommikusest soojusest ahjus veel jupp maad olemas, lihtsalt need 4 sinna juurde panna annavad just parasjagu niipalju juurde, et õhtul on mõnus olla ja ka hommikuks on veel ahjuküljed soojad. Mul pole hommikupoole mõtet väga palju rohkem kütta, ükspäev panin ühe küttekorraga prooviks 8 klotsi ja siis tuli siia suht saun, seega ma nagu väga ei näe mõtet sellisel edasi-tagasi temperatuuritõstmisel, pigem kütangi umbes pooleks kogustega 2 korda päevas. Ja leek on kogu aeg päris hea, ma vinduda ei lase, õhku annan ka piisavalt (omast arust kütan üsna niimoodi, nagu ahju juhend ette näeb). Nii et mul ahjule küll etteheiteid ei ole, muidugi ma pole asjatundja ka, esimest korda elus pean ahju kütma Aga päris tore on ja piisavalt soe ka. Kraadisin praegu oma ahju, pinnatemperatuur kõige soojemast kohast oli 47,9 kraadi (thermoflash infrapuna termomeetriga), kütsin hommikul 6 klotsi.

[Külaline]

Karmid numbrid, karmid...
Mul on sulle ainult üks soovitus: telli ruttu termopildistamine. Hetkel ilmad veel suht külmad ja pildid peaksid väga hästi näitama, kust soojus lekib. Ma arvan, et see soojustus, mis teil projekti järgi peaks seinas, laes olema, seal mitte ei ole või on seda poolikult pandud.
Minu majal on ruutmeetreid natukene rohkem, kui sinu omal ja soojustust on seinas 10cm EPSi, laes 45-40 cm puistevilla ja põrandas 15cm EPSi. Maja kütab 6kw maasoojuspump + väike kamin, kuhu teen tuld õhtuti ja eelmise aasta kogu kulu soojuspumbale oli 4320 kWh ehk sinu ühe kuu kulu. Selle aasta veebruari kulu oli 440 kWh soojuspumbale + 281 kWh majapidamiselektrit. Kui võtta soojuspumba COPiks 3, siis oleks pidanud otse elektriga küttes kogu kuluks tulema umbes 1600 kWh. Seda on ikkagi peaaegu 3x vähem kui sul. Ma kaldun arvama, et sinu maja soojustuses on tõsiseid puudujääke. Hetkel midagi parandada ei anna, aga kui termograafia ära teha ja kitsaskohad välja tulevad, siis võib-olla järgmiseks kütteperioodiks annaks juba üht-teist kohendada. Kuna kWh kulu on sul nii meeletu, siis tasub igasugune soojustuse/küttesüsteemi parendamine ennast väga ruttu ära.
Üks halb uudis ka: veebruar oli suht leebe kuu, märsti kuluks prognoosin sul 7000+ kWh kanti. Kui viitsid, siis võid aprillis märtsi numbrid teemasse postitada.

[Cristella]

Veebruari ja märtsi esimese poole elektrikulu on meil üsna sarnane, ma jälgin pidevalt näite ja arvutan päevaseid keskmisi. Küll aga sain üht-teist selgeks oma tänaste katsetega radikate suhtes ning ühtlasi avastasime, et ühe radika reguleerija on katki, mistõttu me võisime seda radikat lasta täisvõimsusel kõik see aeg käiata, kuigi omast arust hoidsime 12 kraadi peal No loll saab kirikus ka peksa. Aga igaljuhul mu tänased arvutused kokkuvõttes näitasid seda, et kui ma oma radikad täiendava soojuspumbaga asendan (kasvõi samasugusega nagu see üks siin praegu on), siis on meil võimalus elektrikulu vähendada juba vähemalt poole peale, mis on ka abiks asi. Lisaks peame korralikult hermetiseerima aknad ja mõned seinanurgad, kust üht-teist praegu ikka läbi puhub, ilmselt see aitab ka natuke kokku hoida (vähemalt jääb kasutatav soojus meile, mitte ei lenda lindudele). Igaljuhul halba see soojuspump meile teha ei saa Termopildid on mul ka plaanis nagunii, õnneks saan seda teha tuttavate kaudu ja ei pea eraldi kuskilt tellima hakkama, tuleb ainult sobiv ilm leida.

[Cristella]

Vaatasin eile õhtul oma ülemise korruse magamistuba, mis mulle tundub kõige külmem ruum ning siis laksas mulle pähe, et kui siin eespool küsiti akende kohta, et palju ja millised on, siis ma mainisin, et on pisikesed, aga tol hetkel meenusid mulle ainult laste magamistubade aknad, samas minu enda toas on tegelikult praktiliselt terve sein üks suur aken - 2x3 m klaasi ja lisaks on 3 ülemise korruse katuseakent ka meie tuppa koondunud. Ja last but not least - meie magamistoa all on ilma kütteta garaazh, mis teeb põranda jahedaks, mujal on põrandad palju soojemad, sest alt ju köetakse. Nii et ma kipun arvama, et selle ruumi konstruktsioonide ühenduskohad peaksime väga kriitiliselt üle vaatama (hetkel seal ühest toanurgast näiteks tuul puhub natuke, lisaks mulle isiklikult tundub, et kõik need katuseaknad on sellised kahtlased) ning ühtlasi vaatama, kas saab kuidagi garaazhi ja magamistoa vahelist lage-põrandat soojustada. Kas selleks viimaseks on mingeid soovitusi? Milliselt poolt seda oleks mõistlik soojustada, kas alt garaazhilaest või ülevalt põrandalaudade alla rohkem soojustust pannes (ma muidugi pole sinna põranda alla veel vaadanud, seega ma ei tea, mis seal üldse on või pole). Ühtlasi vabandan varasema eksitava info eest, aga no tõesti ei tulnud kohe pähe, et suur kurjajuur istub mu enda toas.

[val]

Termopildi võib teha, kui tasuta saab, aga soovitan energiaauditit: http://www.kredex.ee/energiatohususest/ ... udiitorid/ Küsi pakkumisi ja näidisaruandeid vaadata ja vali audiitor, kes tundub usaldusväärne. Kindlasti tuleb enne aruande koostamist audiitoriga põhimõttelised lahendused eelnevalt võimalikult detailselt läbi arutada, et saaksite reaalsed ja võrreldavad paketid ja hiljem nende järgi oma valikud teha.

[rokikas]

kas saab kuidagi garaazhi ja magamistoa vahelist lage-põrandat soojustada. Kas selleks viimaseks on mingeid soovitusi? Milliselt poolt seda oleks mõistlik soojustada, kas alt garaazhilaest või ülevalt põrandalaudade alla rohkem soojustust pannes (ma muidugi pole sinna põranda alla veel vaadanud, seega ma ei tea, mis seal üldse on või pole).

Oleneb kas vahelagi betoonist või puitkarkassil aga üldjuhul on garaaži lage mõistlikum soojustada/lammutada ja lisada soojustust karkassi vahele. Aga eks see oleneb asjaoludest.

minu enda toas on tegelikult praktiliselt terve sein üks suur aken - 2x3 m klaasi ja lisaks on 3 ülemise korruse katuseakent ka meie tuppa koondunud.

Sealt see soojus "paneb plagama" kindlasti. Samas kas sealt suurest aknast ka päike sisse särab (suvel liigagi palju) ning oma panuse annab soojatootmisele?

[Külaline]

Tere. See, et ruum on ebanormaalselt külm on Cristellal teada. Energiaaudiitor teeb täpselt sama järelduse. Soojustuse kvaliteedi olukorra kohta ning selle parandamise konkreetsetest abinõudest aga audiitori aruanne ei sisalda. Samuti puuduvad neis kvaliteetsed majanduskalkulatsioonid . Energiaaudit on meil kujunenud kohustulikuks dokumendiks saamaks riigilt toetust renoveerimiseks, mis peale kättesaamist võib rahulikult sahtli põhja panna. Seega Cristellale mõttetu kulu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Cristella]

Ei, sealt suurest aknast päevapäike sisse ei paista, sealtpoolt peaks loojangu nurka nägema ainult, seega päiksesoojust sealtkaudu väga ilmselt ei tule, lisaks on seal akna taga väga suur katusega rõdu, seega suvel väga "ülekütmist" akna kaudu ei peaks olema (aga ma muidugi kindl ei saa olla, tuleb suvi ära oodata, siis saame teada). Samas kõik teised aknad (alumine korrus ja teise korruse lastetoad) on sellistesse ilmakaartesse, et kogu päeva päike tuleb siit või sealt tuppa.

[val]

Tere. See, et ruum on ebanormaalselt külm on Cristellal teada. Energiaaudiitor teeb täpselt sama järelduse. Soojustuse kvaliteedi olukorra kohta ning selle parandamise konkreetsetest abinõudest aga audiitori aruanne ei sisalda. Samuti puuduvad neis kvaliteetsed majanduskalkulatsioonid . Energiaaudit on meil kujunenud kohustulikuks dokumendiks saamaks riigilt toetust renoveerimiseks, mis peale kättesaamist võib rahulikult sahtli põhja panna. Seega Cristellale mõttetu kulu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Auditi mõttekus sõltub paljudest asjadest, eks rahast ennekõike. Kes teab ja oskab see ei vaja projekti, ehitajat ega arhitekti. Audit ei tegele üksiku ruumi või selle soojustuse kvaliteediga vaid eelkõige hoonega terviklikult - vähemalt need, mida mina olen näinud. Majanduskalkulatsioonid on neis olemas, vist mingil etteantud metoodikal. Arvan, et pädevamatelt saab vajadusel väga erinevaid diskonteeritud meetodeid juurde tellida, aga milleks neid eramu puhul vaja - lõpuks taandub diskontomäärale, mis teada ei ole. Kui Cristella küttekulu oluliselt maha tahab saada, siis on selleks vaja investeeringud ja tuleb teha valikuid, kas panna see raha nt lisasoojustusse, alternatiivsesse küttesüsteemi vms. Siin on audit abiks otsustamisel. Julgelt väidan, et foorumi kaudu samaväärset otsustamise alust ei saa.

[Kalvis]

Elektrikulu mõõta on üsna lihtne aga kui ikka elektrist ei jaga siis pole mõttekas ka mõõta. Oli öeldud, et saab ka vastupidi mõõta - küttega mitte seotud tarbijad välja mõõtmise ajaks või siis neile arvesti vahele. Pärast leiad üldarvesti miinus mittevajalike tarbijate (antud juhtumil on selleks vaid boiler ja soojuspump) arvesti näit. Kui mitteseotud tarbijad on väljas siis ongi üldarvesti näit. Lihtne ju? Selle variandi pakkusin välja sest just nii laisalt olen ma ise mõõtnud kui vaja. Tegelikult saab veel lihtsamalt, kui on ampertangid, piisab põrandkütte voolu mõõtmisest ja ongi võimsus käes.

[Imelik]

Soojustuse kvaliteedi olukorra kohta ning selle parandamise konkreetsetest abinõudest aga audiitori aruanne ei sisalda. Samuti puuduvad neis kvaliteetsed majanduskalkulatsioonid . ... mõttetu kulu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Copy/paste meetodil tehtu kohta nõustun. Küll aga ei nõustu kui audit kajastab konkreetse hoone tegelikku energeetilist bilanssi.
Näitena- antud juhul ei oma omanik isegi ettekujutust energiakulust ja/või selle jaotumisest.
Keegi peab ju enne renoveerimist hindama ära konstruktsuioonide ja tehnosüsteemide seisukorra ning kajastama vähemalt erinevate meetmete lihttasuvusaja? Kes?
Või viitasitegi sellele, et hindamisi / mõõtmisi ei teostata ning lähtutakse "kogemuslikust"?

Lugupidamisega.

[Cristella]

Kui te siin nii lahked juba olete, siis äkki oskate anda ka soovitusi, kuhu oleks kõige mõistlikum ülemisel korrusel õhksoojuspumpa panna ning millist üldse. Teemaalgatuses toodud ruutmeetrinumbrid olid võetud projektist, tegelik ehitus on natuke teistsugune olnud, seega reaalselt sain ma ülemise korruse köetavateks ruutmeetriteks umbes 55, kui arvestada ka sellega, et osa soojust võiks ka vannituppa ja praegusesse külma garderoobi aegajalt lasta, siis maksimum 60m2 on see pind, mis vajaks kütet. Kritseldasin siin ühe pisikese korruseplaani ka, see annab ehk natuke rohkem aimu, mis seal üldse toimub. Üsna palju külgpindu on viilkatuse alused (need lillad alad), mis on seest tühjad, nii et sisuliselt nagu pööning. Külmast garderoobist läbi läheb sinna ka uks, seega hetkel tundub meile endale, et sealtkaudu on kõige lihtsam vedada siseosa-välisosa vahelisi voolikuid-kaableid, sest sealt saab katuseräästale ligi ning ühtlasi tolle majapoole seinale sobiks see väliskast kõige paremini (alumise korruse välisosa on ka seal). Küll aga tekib siis küsimus, kuhu ikkagi siseosa? Kas ta üldse emmas-kummas minu pakutud kohas puhuks niipalju, et kõik 3 tuba saaks mingit sooja (eeldusel, et uksed lahti hoiame ikka) või mis alternatiivvariante keegi veel näeb? Kahe pisema toa uksed tunduvad hetkel vist natuke õhusuunda takistavat, aga nende puhul peaks olema võimalik nad ümber tõsta, nii et nad sissepoole avaneks. Kogu sellest kremplist vajaks hetkel siis kõige rohkem soojust see suur magamistuba, pisemad toad tunduvad soojemat olevat isegi ilma kütteta (loogiline ka, sest nende all on esimese korruse soe köetav pind). Seega ettepanekuid?

Ja teine asi siis konkreetne seade. Mees mul siin on seisukohal, et ta tahaks kas Fujitsut või Mitsubishit ja no jäi siin eelmise lehe ühest soovitusest silma see mudel, kõik pakkujad muudkui kiidavad ka, et parim ja enimostetud. Samas hakkasime nüüd ikkagi mõtlema, et kas seda võimsust mitte liiga palju meie vajaduste jaoks pole? Tegelikult me reaalselt konditsioneerima ilmselt eriti ei hakka, seega oleks meil peamiselt ikkagi vaja pumpa, mis kenasti suudaks ka väga külmade ilmade puhul selle 60m2 soojaks kütta. Seega äkki oleks sobivaks lahenduseks hoopis midagi sellist? Mis variante teie kaaluksite minu algandmete ja majaplaani järgi? Või ei kannata mu majaplaan üldse õhk-õhksoojuspumpa? Ühesõnaga tänan jälle ette, kes oskab natuke veel nõu anda ja valikut kergendada Talve veel natuke jätkub, seega tahaks kokkuhoiuga ühest otsast juba kohe alustada, tõsisemat soojustamise probleemidega tegeleme siis kevad-suve poole, kui vähe soojem katuse all toimetada on.

[rokikas]

see

Just sama mudel toimetab mul kodus 3. talv ja siiani ei ole midagi halba kurta. Aga kas see ka sulle sobivaim on ....
Kas korstnajala külge ei saaks paigaldada? Puhuks vähemalt otse kõige suurema soojatarbega ruumi suunas. Ilmselt torude vedamine tiba keerulisemaks läheb ...

[Külaline]

Tere.Antud planeering on õhksoojus pumbale suht vilets.Kitsas koridor ja kõikidel tubadel uksed.Isegi lahti hoides ei taha soojus kõrval ruumidesse hästi liikuda.Kuna te suuremat investeeringut ei plaani,on õhk/õhk pumbast abi siiski.Pumbaks võiks olla esimesena näidatud,kuna teie majal on suur kütte vajadus ca 100w/m2,siis 6kw sobiks.

[Külaline]

Tere. Kod Imelikule, et Cristella vajab kompetentset abi, ilmselge. Aga loota abi standardsetest, massiliselt vorbitavatest energiaaudititest, nagu oli soovitus, on mõttetu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[madis64]

Antud planeering on õhksoojus pumbale suht vilets.Kitsas koridor ja kõikidel tubadel uksed.Isegi lahti hoides ei taha soojus kõrval ruumidesse hästi liikuda.

Selline asjake



puhub õhku kenasti nelja kanti laiali - ehk oleks ülakorruse trepihalli keskele paigaldatuna "parem kui mitte midagi"

[rokikas]

Aga ilmselt sobiks ka sedatüüpi soojuspump http://www.abckliima.ee/erakliendile/to ... delid/koik http://www.kliimakeskus.ee/?p=29&folder=16
Torud laiali ja saaks kõik toad soojaks.

[Cristella]

Kas need lae- ja kanalimudelid mitte ripplage ei eelda ja seda, et nende peal mingit vaba õhku liiguks, mida siis soojendatakse?

[madis64]

Kas need lae- ja kanalimudelid mitte ripplage ei eelda ja seda, et nende peal mingit vaba õhku liiguks, mida siis soojendatakse?

Laemudelil peab süvistamisvõimalus paigalduse jaoks loomulikult olemas olema, õhku võtab ta keskosas nähaoleva resti kaudu ikka samast ruumist, kuhu seda tagasi puhub. Kui ripplage pole (ega ei soovi lisada), võib talle ju kasvõi kasti ümber ehitada - kõige ilusam see just välja ei näe ...