Plaadi omadused viewtopic.php?f=1&t=39138&start=25#p219925
Palun nüüd targemate kommentaari kõige selle kohta.

Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas Kaarel12 »
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas Jaanus2 »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas Jaanus2 »
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Andrus Schults kirjutas:Teema KASTEPUNKTI NIHKUMINE
Mis on kastepunkt?
Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille puhul õhk eraldab veeauru udu ehk kondensveena, „toimub kondenseerumine“. Kastepunkt oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest.
Teatud kindla temperatuuri ja õhuniiskuse korral tekib niisiis kondensniiskus. Näide: kui talvel minna prillidega väljast sooja ruumi (milles on suurem õhuniiskus; soojas õhus on rohkem niiskust kui külmas õhus), siis tekib prillidele kondensvesi.
Sama efekt tekib ka ehitiste puhul: kui välissein on suhteliselt jahe, siis sadestub ruumis olev soe õhk (nähtamatu) kondensniiskusena külmale seinale. See on optimaalne pinnas hallituse tekkeks.
Kastepunkti nihkumine sisesoojustuse korral
Muret tekitab asjaolu, et paigaldatud sisesoojustuse korral nihkub kastepunkt seinakonstruktsiooni sisemusse. Väljapoole eraldub vähem soojust (see ongi ju sisesoojustuse mõte!), seina pealispind on soojem ja kastepunkt asub alles konstruktsiooni sisemuses. See on ohtlik! Mis juhtub siis, kui seina ja soojustuse vahele tekib äkki kondensniiskus? Kui soojustus toimib aurutõkkena, s. t. et tekkinud kondensvesi ei saa enam aurustuda, siis tekib kindlasti hallitus. Krohvid muutuvad pudedaks, rabedaks, puit kõduneb, tekib hallitus.
Miks ei esine neid probleeme kaltsiumsilikaatplaatidega tehtud sisesoojustuse korral?
Kaltsiumsilikaatplaadid kleebitakse seina pinnale spetsiaalse liimiga. Nii liimil kui ka plaatidel on väga suur kapillaarsus, s. t. et tekkiv niiskus transporditakse plaadi pealispinnale. Lisaks sellele on neil väga väike veeauru difusioonitakistus (WDD). Veeaur võib niisiis suurepäraselt difundeeruda, aurutõket ei ole, niiskust ei tõkestata.
Tekkiv niiskus difundeerub plaadi pealispinnalt ruumis olevasse õhku.
Otsustavateks teguriteks on seega kapillaarsus, avatus difusioonile (väike WDD) ja plaadi võime niiskusega ümber käia (niiskuse vastuvõtmine/eraldamine). Lisaks sellele ei lase kõrge pH-tase hallitusel tekkida.
Lõpptulemus: kahtlused, mis normaaljuhul räägivad sisesoojustuse vastu, võib julgelt välja jätta!
Lugemata postitus Postitas valter2 »
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas valter2 »
Lugemata postitus Postitas Veikko »
Kõige targem oleks seinad seest ära krohvida ja viimistlus peale - värv, tapeet. Väljast aga soojustad nii nagu raatsid sinna kulutada.valter2 kirjutas:Tere jälle,nimelt aasta möödas,nüüd need vene vatt ja reikad tuhablokk seintelt seest kõik eemaldatud!Kas minu mõttekäik on õige kui:vastu tuha plokki panna tuuletõkke plaat 13 mm,siis metall karkass 45mm,siis soojustus-k.vill 5 cm,siis cyproc ,siis pahteldus ja juba lõppviimistlus/kas tapeet või värv/.!? Või teine mõttekäik:panna ikka vastu tuhaplokki tuuletõke 13 mm,siis metall karkass 16 mm,siis cuproc +viimistlus!?Nimelt teisel variandil ära jäetud 5 cm soojustust,just selle mõttega,et tuhaplokk ise ju suur soojuse salvesti,maja küttes läheb plokk nagunii soojaks.Et selle 5cm paksuse villa ruut-meetrite raha suunaks juba väljast soojustamisse.Andge palun mulle nõu,kuidas õigem oleks,kuidas teadlik ehitusmees teeks!![]()
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kas krohvi seinad või siis see lahendus. Tuuletõkkel ma küll seal suurt vajadust ei näe kui plokksein terve. 42 mm. karkassi sees saad kõik juhtmed, jne. mõistlikult vedada.valter2 kirjutas:metall karkass 45mm,siis soojustus-k.vill 5 cm,siis cyproc ,siis pahteldus ja juba lõppviimistlus/kas tapeet või värv/.!?
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2025