Skamotec 225 varem nimega Super-Isol

[Jaanus2]

See on väga hea kuumakindel isoleerplaat ja sellisena võikski seda reklaamida. Seinte seestpoolt soojustamise võiks ära unustada, rikub muidu hea materjali mainet. See materjal on selleks lihtsalt liiga kallis ja muid vigu ei peagi olema. Samamoodi kallis, aga ikkagi vist odavam on läänes kasutusel olev Ytong Porotherm, mida samuti kasutatakse seespidiseks soojustuseks. Tegu ei ole millegi muuga kui meie Aeroci veelgi kergema ja soojapidavama variandiga. Seestpoolt saab soojustada küll, aga see on parajalt keeruline ja arvestama peab mitmeid tegureid. Materjal ei pea olema tingimata aurutihe (parem muidugi kui oleks), aga seina ei tohi koguneda aasta jooksul rohkem niiskust, kui jõuab sealt välja aurata välispinna kaudu. Paljud vanemad eramajad on nn. Nõmme seinaga, mille Arvo Veski leiutas. Väljaspool silikaat puhta vuugiga, kohe selle vastas termoliit (lubjaga segatud saepuru), karkassipostid veidi välisvoodrist eemal, seespool laudis. Üks soojemaid seinakonstruktsioone selleaegsetes tingimustes, oli odav ehitada ja oli ilus väljast. Seda saab ka lugeda seespoolt soojustatud seinaks. Veski leidis, et termoliidi niiskumist ei toimu ja see vähene niiskus, mis seal periooditi kondenseerub, jõuab välja aurata. Kui praegu asendada termoliit seal tselluvillaga, saaks tänapäeva normidele vastava seina. Samal põhimõttel saab soojustada ka paksemaid müüre, ainult natuke keerulisem. Parema tulemuse saab muidugi, kui kasutada võimalikult aurutihedat materjali, näiteks vahtklaasi või suletud pooridega polüuretaani. Kallid materjalid mõlemad. Hallitus tekib sinna, kuhu kondenseerub vesi - pole vett, pole hallitust. Kui seina sisepind on juba nii külm, et vesi juba kondenseerub, muudab lisakiht seespool selle pinna veelgi külmemaks. Et seal kihi taga hallitust ei oleks, peab tagama, et vahele mingit õhuvahet ei jääks ja selle tagamine on raske - nii korralikku tööd on teha raske ja see võimalik õhuvahe jääb koos hallitusega ikka toaõhuga ühendatuks ja elanike tervist rikkuma.

[Robi 1]

Väga hea, et neid asju ikka räägitakse...sest kahjuks näeb liiga palju seda valet soojustamist.
Mu praegusel objektil soojustavad ehitajad vana niisket laudahoonet ja seda just seest! Sein on juba praegu märjalaiguline ja sinna läheb peale veel soojustus puitsõrestikul.... Ehitaja väidab, et kui soojustus peale tuleb, siis kuivab sein välja kuivaks...mis muidugi täielik vale.
Ise ma oleks ladunud sisse lubjaseguga kergploki ( fibo) ja kahe müüri vahe täitnud saepurubetooniga, mis oleks võimaldanud hingata ja samas hoidnud seina veidi soojemana.

[t800]

Kulla mees,see saepuru ei ole sugugi hea soojustusmaterjal..

[rokikas]

Ei saa mitte tsiteerimata jätta -

Tere. Kasutada soojustusmaterjali, mille maksumus on 1240 €/m3 on ikka väga mõrvarlik tegevus. Selle raha eest saab 3 korda rohkem vahtklaasi (sama 0,06 soojapidavusega). Vahtklaas on aga absoluutselt aurutihe, mis seespidisel soojustamisel on äärmiselt oluline. Selles kontekstis on kaltsium-silikaatplaat välisseina seespidiseks soojustamiseks kõlbmatu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

viewtopic.php?f=11&t=39195#p220543

[Robi 1]

Kulla mees,see saepuru ei ole sugugi hea soojustusmaterjal..

------------------------
Märja seina soojustamiseks pole olemas üldse häid lahendusi...on valida ainult veidike paremad või üldse midagi mitte teha.
See olukord mille näitena tõin on eriti karm, sest paekivist müürid on otsapidi märja maa sees ja imavad pidevalt niiskust üles+ veel see niiskus, mis tekib sooja ja külma kokkupuutest. Sein on silmaga nähtavalt märg.
Saepurbetoniga oleks täitnud looduskivi lohukesed, sest ta on kordades soojem kui tavaline segu ja samas ta ei mädane lubjarohkes keskonnas.

[Andrus Schults]

Loomulikult tuleks ideaalis alati hooned soojustada väljastpoolt. Paraku ei ole see väga paljudel juhtudel võimalik.
Lisasin lingi "Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikus 1990-2010 kasutusele võetud korterelamud" uuringust. Kel huvi, siis lugegu. Kuigi see uuring hõlmab vaid alates 1990 kasutusele võetud kortereid on nii tellis- kui paneelmajade puhul hallitus Eestis probleemiks. Vanemates hoonetes on see tõenäoliselt veel suurem probleem.
Skamotec 225 hinda mõjutab suuresti maagaasi hind. Iga kuupmeetri valmistamiseks kulub üle 20-ne m3 maagaasi.

[rokikas]

Keegi ju ei vaidle et hallitus on tihti probleemiks! Lihtsalt sinu promotud plaat ei ole sobiv/toimiv lahendus! Pigem teeb olukorra hullemaks!!!
Kuhu sa selle lingi lisasid? Kas pidasid seda uuringut silmas http://www.mkm.ee/public/Uute_korterelamute_uuring_.pdf
Loe ka seda ja eriti lehekülgi 75-76. http://www.kredex.ee/public/Uuringud/Su ... _trukk.pdf Loomulikult kogu uuring tasub lugemist.

[motamees]

...Nüüd ongi küsimus Andrusele. Mismoodi hoiab see imeplaat ära selle seina niiskumise?...

"Aitäh" Andrusele, et vastas mu küsimusele. Veendusin veelkord, et müügimees on müügimees ja läheb ebameeldivatest küsimustest lihtsalt mööda.

[rokikas]

Kas oleme nüüdseks jõudnud ühisele (müüja +tarbijad) seisukohale et see plaat on ... kindlasti kasutatav küttekollete juures kuid mitte kiviseina soojustamisel?

[Andrus Schults]

Vabandan, et ei ole saanud aega vastata! Kahjuks ei õnnestu ka see nädal seda teha, sest olen tööga väga hõivatud. Esimesel võimalusel vastan kõigile asjalikele küsimustele.

[t800]

Vabandan, et ei ole saanud aega vastata! Kahjuks ei õnnestu ka see nädal seda teha, sest olen tööga väga hõivatud. Esimesel võimalusel vastan kõigile asjalikele küsimustele.

Jäta parem vahele,äkki mõni kleebibki selle omale kuhugi niiskesse seina.

[Andrus Schults]

Teema KASTEPUNKTI NIHKUMINE

Mis on kastepunkt?

Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille puhul õhk eraldab veeauru udu ehk kondensveena, „toimub kondenseerumine“. Kastepunkt oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest.
Teatud kindla temperatuuri ja õhuniiskuse korral tekib niisiis kondensniiskus. Näide: kui talvel minna prillidega väljast sooja ruumi (milles on suurem õhuniiskus; soojas õhus on rohkem niiskust kui külmas õhus), siis tekib prillidele kondensvesi.
Sama efekt tekib ka ehitiste puhul: kui välissein on suhteliselt jahe, siis sadestub ruumis olev soe õhk (nähtamatu) kondensniiskusena külmale seinale. See on optimaalne pinnas hallituse tekkeks.
Kastepunkti nihkumine sisesoojustuse korral
Muret tekitab asjaolu, et paigaldatud sisesoojustuse korral nihkub kastepunkt seinakonstruktsiooni sisemusse. Väljapoole eraldub vähem soojust (see ongi ju sisesoojustuse mõte!), seina pealispind on soojem ja kastepunkt asub alles konstruktsiooni sisemuses. See on ohtlik! Mis juhtub siis, kui seina ja soojustuse vahele tekib äkki kondensniiskus? Kui soojustus toimib aurutõkkena, s. t. et tekkinud kondensvesi ei saa enam aurustuda, siis tekib kindlasti hallitus. Krohvid muutuvad pudedaks, rabedaks, puit kõduneb, tekib hallitus.
Miks ei esine neid probleeme kaltsiumsilikaatplaatidega tehtud sisesoojustuse korral?
Kaltsiumsilikaatplaadid kleebitakse seina pinnale spetsiaalse liimiga. Nii liimil kui ka plaatidel on väga suur kapillaarsus, s. t. et tekkiv niiskus transporditakse plaadi pealispinnale. Lisaks sellele on neil väga väike veeauru difusioonitakistus (WDD). Veeaur võib niisiis suurepäraselt difundeeruda, aurutõket ei ole, niiskust ei tõkestata.
Tekkiv niiskus difundeerub plaadi pealispinnalt ruumis olevasse õhku.
Otsustavateks teguriteks on seega kapillaarsus, avatus difusioonile (väike WDD) ja plaadi võime niiskusega ümber käia (niiskuse vastuvõtmine/eraldamine). Lisaks sellele ei lase kõrge pH-tase hallitusel tekkida.
Lõpptulemus: kahtlused, mis normaaljuhul räägivad sisesoojustuse vastu, võib julgelt välja jätta!

[Peetripoeg]

Tubli Andrus !
Aga nüüd seleta mis toimub seinaga ,kui õues on talv ja miinuskraadid.Mitu kuud ,võtame 2-3 kuud näiteks ,kolm või neli sulailma ( a 3-5 päevast )paneme kah sinna vahele.
Kuna tegemist tiheda paekivi seinaga(pealekauba veel ka muisuskaitsealusega ja paikneb kõrge miljööväärtusega piirkonnas) siis väljapoole seinamaterjal ei hõrene.
Millal ja kuidas hakkab nüüd tööle see kiidetud madal U-arv,mida muidu kasutatakse kivimajade väljastsoojustamisel ,meie siin aga üritame teda paigutada ruumi sisemusse.
Kuna Sinu sõnul on teemasse kaasatud ka Norrakad (kus miinuskraadid suuremad kui meil ) siis kindlasti on seletus olemas ja ei tohiks lihtinimese keeles olla keeruline.
Sinu korrektsest seletusest võib sõltuda nii mõnegi muinsuskaitseall oleva hoone elu.

Lugupidamisega

[kaminahi]

Kuna Sinu sõnul on teemasse kaasatud ka Norrakad (kus miinuskraadid suuremad kui meil ) siis kindlasti on seletus

Kus seal Norras need miinused suuremad kui meil ka on? Kindlasti on sul seletus.

Climate
Tromsø
Tromsø experiences a subarctic climate (Köppen climate classification Dfc) because winter temperatures are just cold enough to qualify and the summer season is short. However, the weather and precipitation amount and pattern, with maximum precipitation in autumn and early winter, as well as lack of permafrost, are atypical for subarctic areas. Tromsø has a reputation in Norway for getting a lot of snow in the winter,[25] although there is a lot of variation from year to year. The all-time record for snow depth was set on 29 April 1997, when the meteorological station on top of Tromsøya recorded 240 centimetres (94.5 in) of snow on the ground.[26] The lowest temperature ever recorded is −18.4 °C (−1.1 °F), in February 1966.[26] However, at the airport, also in the city, the lowest ever recording is −20.1 °C (−4.2 °F) in February 1985.[27] The January average daily maximum is −2.2 °C (28.0 °F).[26] Summers are rather cool, with average high and low temperature in July of 15.3 °C (59.5 °F) and 8.7 °C (47.7 °F).[26] The highest temperature ever recorded is 30.2 °C (86.4 °F), in July 1972.[26] Outside the city, large areas in the municipality are above the treeline and have an alpine tundra climate. On the west coast of Kvaløya (Sommarøy), climate data show a mean annual temperature of 3.9 °C (39.0 °F), mostly because winters here are 2C°/3.6F warmer compared to the city,[28] making this part of the municipality a subpolar oceanic climate (Cfc) zone.

Climate
Alta

Most people live in the town of Alta, stretching along the inner part of the fjord, enjoying a sheltered climate; daytime mid-summer temperatures are often comparable to southern parts of Norway, and lowland areas in Alta are mostly sheltered from the winter storms. The mean annual temperature is 1.3 °C (34.3 °F) (1961–90) and the Alta valley does not have permafrost but is dominated by closed-canopy forest of birch and pine. Precipitation is low, with a yearly average precipitation of only 420 millimetres (16.5 in).[7] The frequent clear skies are the reason why Alta early was chosen as an excellent location for studying the aurora borealis.

Climate
Oslo

Oslo has a humid continental climate (Dfb according to the Köppen climate classification system). Because of the city's northern latitude, daylight varies greatly, from more than 18 hours in midsummer, when it never gets completely dark at night, to around 6 hours in midwinter.[citation needed] Despite its northerly location, the climate is relatively mild throughout the year because of the Gulf Stream.

Oslo has pleasantly mild to warm summers with average high temperatures of 20–22 °C (68–72 °F) and lows of around 12 °C (54 °F). Temperatures exceed 25 °C (77 °F) quite often, and heatwaves are common during the summer. The highest temperature ever recorded was 35 °C (95 °F) on 21 July 1901. Due to the fjord being a relatively enclosed body of water, the water temperatures can get quite high during long warm periods. Winters are cold and snowy with temperatures between −7 °C (19 °F) up to −1 °C (30 °F). The coldest temperature recorded is −27.1 °C (−16.8 °F) in January 1942.[24] Temperatures have tended to be higher in recent years.[25]

Annual precipitation is 763 millimetres (30.0 in) with moderate rainfall throughout the year. Snowfall can occur from November to April, but snow accumulation occurs mainly from January through March. Almost every winter, ice develops in the innermost parts of the Oslofjord, and during some winters the whole inner fjord freezes. As it is far from the mild Atlantic water of the west coast, this large fjord can freeze over completely, although this has become rare.[26] Oslo receives around 1,650 hours of sunshine annually and is average for the northern half of Europe.

Climate
Trondheim

Trondheim city has a predominantly hemiboreal Oceanic climate,[11] but borders on humid continental and subarctic climate. The part of the municipality further away from the fjord has colder winters (January mean at Klett 1961-90 is −5.5 °C (22 °F)). The part close to the fjord, such as the city center, has milder winters (January mean Trondheim city center 58 m amsl 1961-90 is −2.5 °C (28 °F).[12] Trondheim is mostly sheltered from the strong winds which can occur along the outer seaboard. The warmest temperature ever recorded is 35 °C (95 °F) on 22 July 1901, and the coldest is −26.1 °C (−15.0 °F) in February 1899. Trondheim experiences moderate snowfall from November to March,[13] but mixed with mild weather and rainfall. There are on average 14 days each winter with at least 25 cm snow cover on the ground and 22 days with daily minimum temperature −10 °C (14 °F) or colder. There is often more snow and later snowmelt in suburban areas at somewhat higher elevation, such as Byåsen and Heimdal, with good skiing conditions in Bymarka. Spring often sees much sunshine, but nights can be chilly or cold. The daily high temperature can exceed 20 °C (68 °F) from late April to late September, but not reliably so; on average are 34 days each summer warmer than 20 °C (68 °F). October is the most typical autumn month with cool temperatures and fall foliage, while November is considerably darker and colder. Average annual precipitation is 892 millimetres (35.1 in) fairly evenly spread out over the year, although September and October typically sees twice as much precipitation as March, April and May. Temperatures have tended to be warmer in recent years. The Trøndelag area has seen average temperatures increase by almost 2 °C (3.6 °F) in the last 25 years.[14

Karasjok has recorded the coldest official temperature ever in Norway: −51.4 °C (−60.5 °F) on 1 January 1886.

Seal küll muinsusväärtuslikke kivimaju ei näinud. Valge kirik oli ka puust. Ma ei usu, et nad hakkaksid seda millega iganes soojustama.

[kaminahi]

Väilskliimat sisekliimaga võrreldes on hea ka Alaskale ja Austriasse, Sveitsi rännata. Sellest on siin igapidi arvatud.

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Ameerik ... 47.7163889

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Eesti/R ... 24.7927778

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Austria ... 16.3666667

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Šveits/ ... 66667,8.55

Kellel raske mõista, nendele siis ka üks MTÜ õppereisi sihtpunkt

http://ilmake.www.ee/et/asukoht/Itaalia ... 12.3266667

kena asjatamist

Proovin minagi lõbusaks jääda

[Peetripoeg]

Ok!
Laiuskraad peaks nagu lubama rohkem...aga golfi hoovus kotib tõesti selle ära.
No Tromses peaks miinuskraadide aeg olema oma 5 kuud.Nii et Eestiga ikkagi võrreldav.(Kuigi saared ja sisemaa .....vahe tuntav suvel ühele poole ....talvel teisele poole)Kui just meeldib tähte närida siin kellelgi....kuigi ta peaks nagu rohkem restkolletele pühenduma
Aga see polnud ju oluline....
Oluline pikaajaline miinuskraadide olemasolu ,mis võib põhjustada konstruktsiooni läbikülmumist. Sellele tahan ma vastust saada.
Sillad ja muud raudbetoonkonstruktsioonid on arvutatud selliste tingimuste jaoks, paekivihooned aga mitte......
Nii et siis massiivsed kandekonstruktsioonid ,läbikülmumumisoht ja Skamotec 225 -ga kandvate välisseinte seestpoolt soojustamine - on nagu põhiküsimus minu poolt siis Andrusele.
Andrus teab , et see on ka minu enda elamise jaoks oluline küsimus .Eks ma seepärast põhjalikumat infot soovingi

Lugupidamisega

[kaminahi]

Ok!
Kui just meeldib tähte närida siin kellelgi....kuigi ta peaks nagu rohkem restkolletele pühenduma

Lugupidamisega

Tromso
The lowest temperature ever recorded is −18.4 °C (−1.1 °F), in February 1966.

Mis mõtet on võrrelda kui ligilähedaseltki asjale pihta ei saa.
Austriaga meil siis soojem kliima
Peetrilaps sai esimest välismaalaste kursust nuusutada ja juba ei mäleta oma restkoldeid ka enam. Kohe selline vahva partisan.

PS Oleks saanud ju viisakalt pakutud info ka viisakalt teadmiseks võtta, miks oli vaja teemat solkima hakata?

[Peetripoeg]

Sorry
Ma pole veel IV levelile jõudnud.
Loodan et oled ikka pihta saanud et maja peab sooja pidama mitte ahi meeletult salvestama.
Ütle nüüd otse : mitu ahju oled sa jätnud ehitamatta ,kuna maja ei pea sooja......

[Peetripoeg]

Loodan et oled ikka aru saanud et 5 kuud -5 on kordades hullem kui 5 päeva -18

[kaminahi]

Sorry
Ma pole veel IV levelile jõudnud.
Loodan et oled ikka pihta saanud et maja peab sooja pidama mitte ahi meeletult salvestama.
Ütle nüüd otse : mitu ahju oled sa jätnud ehitamatta ,kuna maja ei pea sooja......

Miks siis nüüd selline kannakas? Ma ütlen alati otse ja see ei ole see, mis sulle sobiks seedida. Ühtegi ahju ei ole ehitamata jätnud. See ei tähenda, et maja ei saaks hiljem soojustada. Hea ahi ei salvesta "meeletult" vaid suudab tagada eluväärse elukeskonna 24h, kus temperatuuri kõikumine ei ületaks 3 celsiusekraadi ühe kütmise korral 24h jooksul välistemperatuuriga -25 C ja ka rohkema korral. Ahju vajalik salvestusmass oleneb eelkõige kõetava pinna suurusest ehk ahju võimsuse vajadusest ööpäeva jooksul.
Ahjude salvestamisest on minul nii head kogemused ja need pärinevad ehitatud ahjude klientidelt, mida sina ei murra ühegi teooriaga. Pehmeltväljendudes. Ja need kogemused on teooriatega kinnitatud. Igale oma.

[kaminahi]

Loodan et oled ikka aru saanud et 5 kuud -5 on kordades hullem kui 5 päeva -18

Ise ikka mõistad, mida kirjutad, mida targutad

[kaminahi]

See on väga hea kuumakindel isoleerplaat ja sellisena võikski seda reklaamida. Seinte seestpoolt soojustamise võiks ära unustada, rikub muidu hea materjali mainet. See materjal on selleks lihtsalt liiga kallis ja muid vigu ei peagi olema.

[rokikas]

Teema KASTEPUNKTI NIHKUMINE

Mis on kastepunkt?

Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille puhul õhk eraldab veeauru udu ehk kondensveena, „toimub kondenseerumine“. Kastepunkt oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest.
Teatud kindla temperatuuri ja õhuniiskuse korral tekib niisiis kondensniiskus. Näide: kui talvel minna prillidega väljast sooja ruumi (milles on suurem õhuniiskus; soojas õhus on rohkem niiskust kui külmas õhus), siis tekib prillidele kondensvesi.
Sama efekt tekib ka ehitiste puhul: kui välissein on suhteliselt jahe, siis sadestub ruumis olev soe õhk (nähtamatu) kondensniiskusena külmale seinale. See on optimaalne pinnas hallituse tekkeks.
Kastepunkti nihkumine sisesoojustuse korral
Muret tekitab asjaolu, et paigaldatud sisesoojustuse korral nihkub kastepunkt seinakonstruktsiooni sisemusse. Väljapoole eraldub vähem soojust (see ongi ju sisesoojustuse mõte!), seina pealispind on soojem ja kastepunkt asub alles konstruktsiooni sisemuses. See on ohtlik! Mis juhtub siis, kui seina ja soojustuse vahele tekib äkki kondensniiskus? Kui soojustus toimib aurutõkkena, s. t. et tekkinud kondensvesi ei saa enam aurustuda, siis tekib kindlasti hallitus. Krohvid muutuvad pudedaks, rabedaks, puit kõduneb, tekib hallitus.
Miks ei esine neid probleeme kaltsiumsilikaatplaatidega tehtud sisesoojustuse korral?
Kaltsiumsilikaatplaadid kleebitakse seina pinnale spetsiaalse liimiga. Nii liimil kui ka plaatidel on väga suur kapillaarsus, s. t. et tekkiv niiskus transporditakse plaadi pealispinnale. Lisaks sellele on neil väga väike veeauru difusioonitakistus (WDD). Veeaur võib niisiis suurepäraselt difundeeruda, aurutõket ei ole, niiskust ei tõkestata.
Tekkiv niiskus difundeerub plaadi pealispinnalt ruumis olevasse õhku.
Otsustavateks teguriteks on seega kapillaarsus, avatus difusioonile (väike WDD) ja plaadi võime niiskusega ümber käia (niiskuse vastuvõtmine/eraldamine). Lisaks sellele ei lase kõrge pH-tase hallitusel tekkida.
Lõpptulemus: kahtlused, mis normaaljuhul räägivad sisesoojustuse vastu, võib julgelt välja jätta!

Soojustusvilladel on veelgi väiksem difusioonitakistus nii et selle loogika järgi suurepärane materjal kiviseina sisemiseks soojustamiseks?
http://www.termo.ee/Infomaterjal/kastep ... tamine.htm

[Imelik]

Järgneb kõigest mõni "targutus" nagu siin foorumis põlglikult kõneldakse.
1. Hallituse tekkeks ei ole tingimata vajalik kondensvee olemasolu. Vajalik on püsivalt
kõrge niiskustase(RH suurem kui 70%), edasine oleneb selle ajalisest kestusest.
2. Materjali omadustel ei ole otsest seost hallituse tekkega. Hallitus tekkeks on vajalik
toitaine. Selleks sobib isegi "bioloogiline saaste" (seda leidub ka õhus).
3. Temperatuurigradiendi (piirde temperatuuride läbilõige) nihkumine piirde sisepinna poole,tõstab piirde niiskustaset.

[Teinekülaline]

Lugeja haarab kivi
Pole seda alafoorumit juba kaua kaua lugenud ja nüüdki sattusin siia teisest osast viite kaudu. Kunagi, kui üritasin lugeda tüütas ära, kuidas pottsepad ikka tõsiselt vastastikku ahjupottidega lahmisid Nüüd ei pidanud vastu ja äsan ise. Klaviatuuri sundis haarama see uskumatu jama, mida üks müügimees siin 09 Mär 2013, 16:13 kirjutab.
Puudub elementaarne arusaam välispiirde niiskusreziimist,

miks liigub õhuniiskus välispiirdes seespoolt väljaspoole

ilmselt pole kirjutaja midagi kuulnud absoluutsest ja relatiivsest niiskusest (kondents ei teki "teatud" õhuniiskusel vaid ainult ja ainult 100% relatiivse niiskuse korral)

"...ja kastepunkt asub alles konstruktsiooni sisemuses... "-no kus ta siis veel saab asuda,

"...Kui soojustus toimib aurutõkkena, s. t. et tekkinud kondensvesi ei saa enam aurustuda..."-miks peaks konstruktsiooni samas punktis toimuma üheaegselt kondenseerumine ja aurustumine,

".....Nii liimil kui ka plaatidel on väga suur kapillaarsus, s. t. et tekkiv niiskus transporditakse plaadi pealispinnale...Tekkiv niiskus difundeerub plaadi pealispinnalt ruumis olevasse õhku....."-hurraa, nüüd on olemas perpetum mobile ja termodünaamika II seadus ka ühtlasi kummutatud.

Kurat, ma ei ole oma arvates kuri inimene aga sellised jutud....Mõelge sellele, et mõni laps võib lugeda ja uskuda