Plokksein + EPS + tuulutusvahe + tellisvooder

[waithboy]

[/quote]
Arvesta, et ladumisel jäävad välisvoodri müüritise vuugid õhuvahes paratamatult mingilmääral nii nagu ma pildil kujunduslikult visualiseerisin:
Keegi ei suuda seest poolt neid vuuke päris siledaks siluda. Seda enam, kui see vahe seal väga kitsas projekteerida.. Lisaks kipuvad alati mõningased vead sisse eelnevatel töödel, mistõttu õhkvahed võivad kohati väga olematud jääda.
Nii, et las see eelplaneeritud 40mm vahe pigem jääb.[/quote]


Aga kui jätta(kui üldse tohib) 20mm kivi soklist üle? Siis jääks 30mm tulutus vahet.

Kuna soojustamise paksus viimasel ajal väga aktuaalseks muutunud(buumi ajal oli 100mm küll ja küll) siis praegu tahaks oma võimalusi maksimaalselt kasutada. Hiljem juurde lisamine võimatu suuremate kulutusteta.
Millegi pärast seal,kus õhk liikuda ei tohiks, siis liigub ta väga "magusasti"isegi 3mm praost.

[Roger10]

minumeelest on tähtis, et fassaadikivi tootja poolt ettenähtud toetusping oleks enamvähem täidetud. Vastasel juhul tuleks kasutada rohkem peno ja krohvimist või siis vundamendile kivirea juurde ladumist. Viimane on muidugi lisakulu.

[vuuk]

nulltsükkel3.jpg (177.57 KiB) Vaadatud 3970 korda

nulltsükkel4.jpg (166.55 KiB) Vaadatud 3970 korda

[rokikas]

Kas see on piisav hüdroisoleerimine? Kas nüüd võiks tagasitäite tegemise juurde asuda?

[Roger10]

ei tea kas tagasitäidet saab just lugeda vundamendi konstruktsiooniliseks osaks. See pigem juba osa mis seotud põrandasõlme rajamisega.

Aga noh mida mina tead, mul pole vastavat eriharidust. Aga joonised on suht kenad ja näitlukustavad oma detailsuselt.

[rokikas]

Ega ta päris vundamendi osa ei ole jah aga tera siiski. Samuti näitab tagasitäite lubamine et kõik muu vajalik on vundamendiga teostatud.

[vuuk]

Pildil on tegu madalvundamendi variandga, nagu Roger 10, seda eelpool soovis.
Sellepärast peaks ümber perimeetri paigaldama külma kaitseks kindlasti horisontaalse soojustuse.

Horisontaalseks hüdroisolatsaiooniks joonistasin Bitutheme 8000.
Mis arvate, kas see on paras sinna või üle dimensioneeritud?
Asendaksime Bituthene 4000-ga?
Või paigaldame hoopis midagi muud?

Osades projektides on näidatud ka vertikaalne hüdroisolatsioon välisküljel. Mis Te sellest arvate?
Või püüame püsida teemas ja ei peatuks üldse nii pikalt hüdroisolatsioonil?

[rokikas]

Või püüame püsida teemas ja ei peatuks üldse nii pikalt hüdroisolatsioonil?

Kui sa leiad et see ei ole oluline näidisvundamenti "joonistades" siis loomulikult ei pea sellest rääkima/"joonistama".

[vuuk]

Jääb mulje, et Rokikas Sa soovid Hüdroisolatsiooni kohalt midagi öelda või täiendada.
Et Sa reklaamid end vundamentide ehitajana ja oled ka Soomes palju kogemusi saanud, oled järelikult sobiv nõuandja sõna sekka ütlema.
Lase aga tulla siis - mida ja kuhu me veel võiksime lisada. Püüame ühiselt teha nii, et tuleks parem projekt, kui need eelprojektid, mille järgi me siin Eestis peame tihti ehitama.

[Külaline]

Tere. Liiga vara sai nõustutud käesoleva "projektiga". Madalvundament on juba selline teema, kus "optimaatorid" on insenerimõistuse odavusega ja "ehitustavaga" seljatanud. Madalvundament ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[rokikas]

Jääb mulje, et Rokikas Sa soovid Hüdroisolatsiooni kohalt midagi öelda või täiendada.

Ei soovi. Tegemist siiski ju sinu projektiga ning küllap sa kui ehitusjuht tead mida õigeks pead. Mina vaid õpilane siin.
Aga muidugi oleks tore näha kui siinne vundamendi läbilõige lõpuni joonistataks (väga kenasti tehtud siiani ) koos kõige vajalikuks peetavaga.

[vuuk]

Tere. Liiga vara sai nõustutud käesoleva "projektiga". Madalvundament on juba selline teema, kus "optimaatorid" on insenerimõistuse odavusega ja "ehitustavaga" seljatanud. Madalvundament ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei saa siin muud kui ainult takka kiita.
Suhtun madalvundamendi headusesse suure umbusuga ja see ei kuulu ka minu soovitusnimekirja.
Palkmajale ehk jah, aga kivimajale võiks ikka vundamendi talla külmumispiirist allapoole viia.

[Külaline]

Mis sügavuseni loetakse, et on madalvundament?

[Külaline]

Eks need ole kõik madalad, mis külmumis piiri sisse on ehitatud.

Tahtsin ka kiita. Tore on lugeda teemat, kus tasakaalukalt ja sõbralikult asi edasi areneb.

taastaja

[Roger10]

Tere. Liiga vara sai nõustutud käesoleva "projektiga". Madalvundament on juba selline teema, kus "optimaatorid" on insenerimõistuse odavusega ja "ehitustavaga" seljatanud. Madalvundament ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei saa siin muud kui ainult takka kiita.
Suhtun madalvundamendi headusesse suure umbusuga ja see ei kuulu ka minu soovitusnimekirja.
Palkmajale ehk jah, aga kivimajale võiks ikka vundamendi talla külmumispiirist allapoole viia.

Ma ka nõustun. Sisuliselt viskasin ettepaneku õhku kuna seda on vähem joonistada. Millegi pärast oma maamehe mõistusega eelistaksin alati täisvundamenti. Aga minumeelest ta sisuliselt sellest joonisest erineks vaid sügavusega ja vast kannaks ka hüdro välisele müürile. Siin oleks vist her Piirfeldil sõna.

[Külaline]

Tere. Soovitaks juurelda 7.klassis õpitud "Ühendatud anumate seadus" üle kontekstis vertikaalne hydro. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[t800]

Tere. Liiga vara sai nõustutud käesoleva "projektiga". Madalvundament on juba selline teema, kus "optimaatorid" on insenerimõistuse odavusega ja "ehitustavaga" seljatanud. Madalvundament ei kuulu minu soovitusnimekirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Las iga asi jääb omale kohale,madalvundament on näiteks paepinnal (15-30cm mulda) ok.

[Külaline]

Tere. Kas ikka on selline vundament madal? Minu arust on antud vundament põhiliselt juba olemas - no nii 10-20 meetrit maa sees. Maja ehitajal jääb sellele tohutule vundamendile ainult pisike jupp juurde ehitada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Ja ometi võib paekivi alusega kergesti alt minna.
Pealt näha kõva paekivi "põrand", aga all mõne sentimeetsi sügavusel kohati savi kihid.
Ja siis üllatus-üllatus - seintel pärast suuremaid külmasid praod sees.

[Külaline]

Tere. See savikiht peaks geoloogidel teada olema. Kui aga kindel pole võib ju selle kihi ka läbi raiuda. Mis puutub aga potentsiaalsetesse külmakergetesse, siis paarikümne aastatuhandega peaks olema see kiht nii läbi kerkinud, et pudi taga. Ei ta enam täiendavalt kerki kuhugi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Roger10]

Alar mul on mingitest varasematest teemadest jäänud mulje, et sa ei soovita ilma keldrita vundamendis kasutada soojustust, või mäletan ma midagi valesti? Sellisel juhul kas on üldse mõistlik sellisel kujul kahe plokkireaga vundament kus on EPS vahelepandud? Samas nägin sellist lahendust ka kusagil Nurgakivi saates ja seda kasutati Tulbi tee arendusel (Bluesky oli vist arendaja).

[Külaline]

Tere. Mult paluti kommentaari seina kohta... märkusi pole. Kui jutt läks vundamendi peale, siis ei hakka üldse analüüsima lisaprobleeme juba niigi minu poolt mittesoovitataval (madalvundament) konstruktsioonil. Nendest on risti-põiki jahutud vastava alajaotuse all. Juba nässu keeratud konstruktsioonist ei saa niikuinii enam perfektset lahendit. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Korraks tagasi paekivi juurde....
Insener Tiit Masso kirjutab oma 1990 a väljalastud raamatus"Väikemajad":
Paekivi on väga hea kandevõimega (kaugelt üle 10kg/cm2) Ja hoone all praktiliselt ei vaju.
Kuid paekivi pealmised kihid sisaldavad sageli savikaid vahekihte, mis tekitavad suuri külmakerkeid - kuni mitme sentimeetrini.

Olen maa sisemust näinud seoses vundamentide rajamisega väga mitmeis eri paigus: Keilas, Vasalemmas, Rummus, Sauel, Kiisal, Laagris, Murastes, Laulasmaal, Keila-Joal, Veskimõisas, Hiiul, Viimsis ja mitmes kohas Kesk-Eestis.
Maa sisemus on väga "kirju".
Näiteks võib hoonealuses asukohas eri nurkade all paikneda väga ebaühtlane paekiht (0...50cm) ja selle all erinevad pinnasekihid: liiv, liivsavi, saviliiv, puhas savi, kruus, moreen, paeklibu või kõige selle segu ja lisaks veesooned. Kihid võivad olla paksuselt väga erinevad ja muutlikud.
Kõige problemaatilisemaks on olukord, kus pinnas vundamendi talla all on eri pinnaseliikidest tulenevalt ebaühtlase kandevõimega. Ehitades sinna peale segakonstruktsioonis hooned, kus koormuste mõju alusele on ebaühtlane, võivad olla nii vajumised kui külmakerked eri hoone piirkondades ettearvamatud.

Kuiv savi on tegelikult hea alus, leondunult aga kandevõimetu. Külmudes leondunud savi paisub olenevalt veesisaldusest tekitades suuri külmakerkeid.
Seda kõike arvestamata on kivimajade seintes praod kindlustatud.

[rokikas]

Ja ometi võib paekivi alusega kergesti alt minna.
Pealt näha kõva paekivi "põrand", aga all mõne sentimeetsi sügavusel kohati savi kihid.
Ja siis üllatus-üllatus - seintel pärast suuremaid külmasid praod sees.

Ehk siis sisuliselt tegemist madalvundamendiga ja tuleb ilmselt ka soojustades (horisontaalne soojustus vundamendi välisperimeetril) seda silmas pidada.

[vuuk]

Jah, soojustus ümber perimeetri kuulub kindlasti madalvundamendi juurde.
Kuid meie kliimas ei saa välistada ilma lumeta ja mitmekümne kraadise pakasega talvesid.
Kui külm peaks kestma paar kuud, kas võib sellises olukorras olla kindel, et ka läbi soojustusekihi külm vundamendi alla ei poe?