Kui palju soojustust on paras

[valaskalakene]

Rehkendasin veidi ajaviiteks.
Ühekorruseline maja, põhjaplaan 10x15 meetrine ristkülik, sisekõrgus 2,5, kolm välisust U=0,7, aknapind 15% põrandapinnast ehk 22,5m2, U=0,7.
Kusjuures sellise U-ga aknad on enamus aja väljast märjad...
Soojustuse lambda 0,042, hind 50e/m3. Soojustuse paksus seintes ja põrandas=X, laes 1,5X.
Max delta t seintel ja lael 50, põrandal 20 (põrand vastu maad ja miinusesse ei lähe).
4300 kraaditundi aastas, energia hind 0,1e/kWh


X**max W**kWh/a**soojustuse hind**viimase kihi tasuvus (a)
0,1*****6388*****13458*****2388
0,2*****3698******7769*****4775*****4,2
0,3*****2801******5782*****7068*****11,5
0,35****2545******5253*****8246*****22,3
0,4*****2353******4857******9424****25,5
0,45****2204*****4548******10602****38,2
0,5*****2084*****4301******11780 ****47,7
1,0*****1546*****3191******23560*****106

soojakadude jaotus %

X**lagi**põrand**seinad**aknad-uksed
0,1**33**20**32**16
0,2**28**17**27**27
0,3**25**15**25**36
0,35*24**14**23**40
0,4**22**13**22**43
0,45*21**13**20**46
0,5**20**12**19**48
1,0**14**8**13**65

Kuidas see passiivmaja kriteeriumile vastav 15kWh/m2/a saadakse jääb siinkohal täiesti arusaamatuks.

Pagan, viisakat tabelit ei oska teha

[OJV]

Kaasajal normaalseks peetava välispiirde soojatakistuse juures ei saa kohe kuidagi jätta arvestamata hoone soojakadusid ventilatsioonist ja infiltratsioonist. Kuigi ma pole passiivmaja fänn, siis seal on enamus soojakadudest just õhuvahetusest, mistõttu ongi seal tarvis kasutada soojatagastusega ventilatsiooni.

Lisaks - lihttasuvusaja kasutamine energiaarvutustes tekitab lihtsalt segadust.

Ehk on abiks ka värske MKM-i poolt välja töötatud "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika":
https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001

[www]

Kaasajal normaalseks peetava välispiirde soojatakistuse juures ei saa kohe kuidagi jätta arvestamata hoone soojakadusid ventilatsioonist ja infiltratsioonist. Kuigi ma pole passiivmaja fänn, siis seal on enamus soojakadudest just õhuvahetusest, mistõttu ongi seal tarvis kasutada soojatagastusega ventilatsiooni.

Lisaks - lihttasuvusaja kasutamine energiaarvutustes tekitab lihtsalt segadust.

Ehk on abiks ka värske MKM-i poolt välja töötatud "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika":
https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001

§ 8. Ahjud, kaminad ja kerised Millal muutub ahi põhikütteseadmeks, kui ma kasutan vahelduva eduga otseelektrit , õhkõhk pumpa ja ahju? Teen kaks korda nädalas puuküttega sauna ja kui välis temp on nulli ringis, siis majas ahju ega õhkõhk pumpa ei kasuta. Saun ja korsten on majas nii paigutatud, et saan seda soojust ära kasutada, samas see energiaarvutustesse kirja ei lähe, kuigi aastas tuleb selliseid päevi 30 ringis.

[valaskalakene]

Kaasajal normaalseks peetava välispiirde soojatakistuse juures ei saa kohe kuidagi jätta arvestamata hoone soojakadusid ventilatsioonist ja infiltratsioonist. Kuigi ma pole passiivmaja fänn, siis seal on enamus soojakadudest just õhuvahetusest, mistõttu ongi seal tarvis kasutada soojatagastusega ventilatsiooni.

Millist piirde soojatakistust peetakse kaasajal normaalseks?
Millest lähtuvalt just sellist soojatakistust normaalseks peetakse?
Mina ei teadnud (tegelt ei tea praegu ka) ja üritasin rehkendada.
Kui udupeeneks minna siis peaks ka külmasillad arvesse võtma ja teiselt poolt vabasoojuse ja küllap on neid asju veel ...
Sunnikunahk on detailides nagu ikka aga nägemaks et 200 mm on vähe ja meeter mõttetult palju (vähemalt minu jaoks), on sellisest näppude peal rehkendusest abi küll.

Lisaks - lihttasuvusaja kasutamine energiaarvutustes tekitab lihtsalt segadust.

Lihttasuvusaeg on igati sobiv näitaja, et võrrelda omavahel erinevate variantide mõistlikkust. Näiteks kas panna lae peale kiht soojustust lisaks või soojapidavamad aknad või hoopis pumbata soojust või teha seda kõike.
Mis segadust see tekitab?
Milline näitaja on parem?

päikest,

[OJV]

§ 8. Ahjud, kaminad ja kerised Millal muutub ahi põhikütteseadmeks, .

Kindlasti oskab vastata keegi jurist MKM-ist kes lõpliku sõnastuse vormistas.

[OJV]

Sunnikunahk on detailides nagu ikka aga nägemaks et 200 mm on vähe ja meeter mõttetult palju (vähemalt minu jaoks), on sellisest näppude peal rehkendusest abi küll.

Ütleme siis nii, et 300 mm juures on soojakadu õhuvahetusest suurusjärgus pool kogu hoone soojakaost, mis lausa hüüab soojatagastusega ventilatsiooni järele. Puhtisiklik seisukoht on, et 300 ongi juba täielik maksimum.

Mis puutub lihttasuvusaega, siis see kõlbab võrdlema sarnaseid asju - kas teha laepealne soojustus tselluvillast või klaasvillast. Kõikidel muudel juhtudel soovitan kasutada säästetud energia hinna meetodit. Meetodi on välja pakkunud ECOFYS instituut ja seda toetab ka EURIMA. See viimane pole küll väga erapooletu aga siiski...

Näiteks selline teos, kus kirjas miks see hea on (ja miks teised halvad on) ja kuidas seda teha:
"HOW DEEP TO GO: REMARKS ON HOW TO FIND THE COSTOPTIMAL LEVEL FOR BUILDING RENOVATION ", Andreas Hermlink.
Linki kohe ei leia aga guugeldades kindlasti leiab.

[valaskalakene]

Ütleme siis nii, et 300 mm juures on soojakadu õhuvahetusest suurusjärgus pool kogu hoone soojakaost, mis lausa hüüab soojatagastusega ventilatsiooni järele. Puhtisiklik seisukoht on, et 300 ongi juba täielik maksimum.

OK. Soojatagastusega ventilatsioon on olemas/plaanis niikuinii. Muudab see asja?
300 on puhtisiklik aga ikkagi kripeldab jubedalt, et mida normaalseks peetakse ja kes peab ja miks ja mida nendega tehakse, kes normaalset mormaalseks ei pea
Ma nimelt arvan, et 300 on ka vähe uuele ehitatavale majale. Kas ma olen väga ebanormaalne nüüd?

Mis puutub lihttasuvusaega, siis see kõlbab võrdlema sarnaseid asju - kas teha laepealne soojustus tselluvillast või klaasvillast. Kõikidel muudel juhtudel soovitan kasutada säästetud energia hinna meetodit. Meetodi on välja pakkunud ECOFYS instituut ja seda toetab ka EURIMA. See viimane pole küll väga erapooletu aga siiski...

Ei ole mõtet asju keeruliseks ajada. Kui renoveerimine ja toetused ja laen tööde tegemiseks jne., siis tõesti lihttasuvusest ei piisa.
Kui on renoveerimine ja eelarve on lihtsalt piiratud, siis juba piisab tegelikult. Näiteks on X euri ja sele raha on võimalik panna soojapidavama välisukse sisse või lisada lae peale kiht soojustust. Esimesel juhul lihttasuvus näiteks 6 aastat ja teisel juhul 5. Mismoodi saab säästetud energia hinna meetodil parema tulemuse?
Uue ehitamisel piisab praktiliselt igas asendis.
Tegelikult piisab kõigi tehniliste variantide võrdlemiseks. Kui mängu tuleb küsimus KAS on mõtet raha kulutada, siis jah läheb asi keerulisemaks.

[OJV]

Näiteks on X euri ja sele raha on võimalik panna soojapidavama välisukse sisse või lisada lae peale kiht soojustust. Esimesel juhul lihttasuvus näiteks 6 aastat ja teisel juhul 5. Mismoodi saab säästetud energia hinna meetodil parema tulemuse?

Väga hea näide! Oletame, et ukse vahetuse tasuvusaeg on 3 aastat ja laepealse soojustamisel 5 aastat. Sel juhul vahetame ukse ja süda on rahul. Mis jääb tähelepanuta? - KOGU ENERGIASÄÄST! Pealegi jätab lihttasuvusaeg arvestamata kõik selle, mis toimub pärast tasuvusaja lõppemist.

Seina soojustuse paksuse võib täitsa vabalt valida. Saksa standardi Passivhaus´il kipub see meie kliimas olema isegi 500 mm. Seega - osa inimesi peab seda täitsa normaalseks. Ja nii palju kui mina olen märganud, siis selle eest saab lausa tihedat meediakajastust. http://www.youtube.com/watch?v=j6nb6M6yVrA

[vuuk]

Vaadates tagasi lähiajalukku ja siis olevikku ning edasi tulevikku, kas seda õiget paksust üldse olemaski on.
Paras paksus võiks olla niisugune, et tagantjärele tarkusena see poleks liialt õhuke.
Nii, et 0,5 meetrit võiks ikka olla vist see paras mõõt. Aga ega ju ainult soojustuse paksus pole oluline tegur. Vaadates arvutusvalemitesse on ju ka teisi tegureid, "mille kallale" oleks võimalik minna.

[valaskalakene]

Väga hea näide! Oletame, et ukse vahetuse tasuvusaeg on 3 aastat ja laepealse soojustamisel 5 aastat. Sel juhul vahetame ukse ja süda on rahul. Mis jääb tähelepanuta? - KOGU ENERGIASÄÄST! Pealegi jätab lihttasuvusaeg arvestamata kõik selle, mis toimub pärast tasuvusaja lõppemist.

Odoot. Selle ukse ja laepealse puhul - mismoodi see keeruliisem tasuvusarvutus erineva/parema tulemuse annab ikkagi?
Kogu energiasäästu tähelepanuta jäämine või tähelepanu saamine ei sõltub ainult ja ainult sellest kas sellele tähelepanu pööratakse või mitte. Mitte kasutatavast tasuvusarvutuse meetodist. Mõlema meetodi puhul võib vaadata ainult uks <-> lagi või siis suuremat pilti.
Mis peale tasuvusaja möödumist muutub? Variant, mis enne oli tasuvam/mõistlikum muutub järsku vähem tasuvaks/mõistlikuks?

[www]

Täna on energiatõhususe arvutamiseks üks peenemaid programme PHPP.

[sashaobrok]

OK. Soojatagastusega ventilatsioon on olemas/plaanis niikuinii. Muudab see asja?
300 on puhtisiklik aga ikkagi kripeldab jubedalt, et mida normaalseks peetakse ja kes peab ja miks ja mida nendega tehakse, kes normaalset mormaalseks ei pea
Ma nimelt arvan, et 300 on ka vähe uuele ehitatavale majale. Kas ma olen väga ebanormaalne nüüd?

5 aastat tagasi projekti tehes mõtlesin, et 300 on hea. (Arhitekt vaatas nagu lolli..) Ehitamisel panin 350. Arvatavasti kui kütteperiood nüüd läbi saab, siis arvan, et 400 oleks hea olnud. 5 aasta pärast arvan vast et 500 pannuks iga mõistlik inimene kohe...

[Imelik]

... aga 1m? Mille alusel "on hea"?

[vuuk]

Soojustusmaterjalide alal on näha edasiarengut.
Tuleb uue põlvkonna materjal - vaakumisolatsioon.
SPU, Finfoam, Isover Vacupad
http://www.isover.ee/tooted/ehitusisola ... aterjalid-
Kui siiani kasutatavate soojustusmaterjalide soojusjuhtivustegur oli 0,033...0,04 piires, siis näiteks
Isover Vacupad soojusjuhtivusteguriks deklareerib tootja 0,007W(mK). See tähendab et uute materjalide kasutamisel saab sama soojapidavusega seinad ehitada tunduvalt õhema soojustusekihiga.
Nii, et ei pea muutma seina soojapidavamaks saamiseks seina paksust. Võib muuta materjali.

[rokikas]

See materjali muutus tähendab aga hinna kordades tõusu. Nii et milleks see lisakulutus kui just mingi erijuhtumiga pole tegemist?

[valaskalakene]

... aga 1m? Mille alusel "on hea"?

Sellise maja puhul nagu esimeses postis, soojusvahetiga vendiga ja ilma oluliste külmasildadeta maksab soojustuse lisamine 0,5m -> 1m suurusjärk 12000 euri (ainult materjal). Aastas säästad soojusenergiat suurusjärk 100 euri.

Tehniliselt oleks muidugi korrektsem rääkida piirde soojatakistusest aga soojustuse paksus on justkui käegakatsutavam.

[rokikas]

Sellise maja puhul nagu esimeses postis, soojusvahetiga vendiga ja ilma oluliste külmasildadeta maksab soojustuse lisamine 0,5m -> 1m suurusjärk 12000 euri (ainult materjal). Aastas säästad soojusenergiat suurusjärk 100 euri.

Ega sul ei juhtu olema 0,25 - 0,5 vahemiku "tulusid/kulusid käepärast?

[valaskalakene]

Sellise maja puhul nagu esimeses postis, soojusvahetiga vendiga ja ilma oluliste külmasildadeta maksab soojustuse lisamine 0,5m -> 1m suurusjärk 12000 euri (ainult materjal). Aastas säästad soojusenergiat suurusjärk 100 euri.

Ega sul ei juhtu olema 0,25 - 0,5 vahemiku "tulusid/kulusid käepärast?

Seal esimeses postis on nad olemas tegelikult aga see "tabel" on väga kehvasti loetav.
Proovime siis nii

soojustuse paksus mm____200__300___350___400___450___500
soojustuse hind eur______4775__7068__8246_9424__10602_11780
energiakadu kWh/a______7769__5782__5253__4857__4548__4301

viimase kihi hind________--____2293__1178___1178__1178__1178
sääst viimasest kihist eur/a____198____53_____40___31_____25
viimase kihi tasuvus aastat _____12____22_____29____38____47

energia on arvestatud 0,1eur/kWh

[sõber itimees]

Väike abi vaprale valaskalakesele tabeliga

Soojustuse paksus (mm)	200	300	350	400	450	500
soojustuse hind eur	4775	7068	8246	9424	10602	11780
energiakadu kWh/a	7769	5782	5253	4857	4548	4301
viimase kihi hind	X	2293	1178	1178	1178	1178
sääst viimasest kihist eur/a	X	198	53	40	31	25
viimase kihi tasuvus aastat	X	12	22	29	38	47

[Veikko]

Nii et siis 300 mm on optimaale, suurem paksus on juba ülekulu suurem kui tulu pikas perspektiivis.

[rokikas]

See mis on optimaalne on selline päris keeruline küsimus. Ühest küljest võib läheneda ratsionaalselt nagu siin tabelis. Teisest küljest peaks "täna" paigaldatav soojustus "töötama" järgnevad ~50 aastat ilma suurema ümberehitamiseta. Vähemalt eramute eluiga (enne kui oleks tarvis suuremaid/olulisi renoveerimisi teha) sinna kanti vist tänapäeval arvestatakse. Kas keegi julgeb prognoosida mida energiahinnad selle aja jooksul teevad? Või siis ka vaid lähima 20 aasta jooksul?

[fanatic]

Ärme ela ainult tänases päevas. Täna saame soojustuse hinna ära fikseerida ja seina kruvida, aga tänase hinnaga energiat ei saa 50 aasta pärast kuskilt osta.
Teeme parem tabeli nii, et iga aasta tõuseb energia hind 3% ja nii 50 aastat järjest

[rokikas]

Pigem midagi sellist jah. Huvitav palju eelneva 50 aastaga on energiakandjate maailmaturu hind liikunud ja kuhu suunas?

[valaskalakene]

Seal on teine nüanss veel - see rehkendus on tehtud tänase päeva arusaamise järgi VÄGA soojapidavate U=0,7 uste-akendega.
Aga ikkagi läheb juba 30 cm soojustuse puhul kolmandik kogu piiretest kaduvast soojusest läbi akende ja uste. 40 cm puhul 43% ehk väikese liialdusega peaaegu pool.

[vuuk]

... maja seintele lisatakse aina soojustuse paksust juurde, aga esiisade poolt ammu talupojatarkusega välja mõeldud tuulekoda ja aknaluugid visatakse millegipärast "ajalooprügikasti".
Huvitav miks?
Kas on keegi rehkendanud, kui-palju sellega annaks energiat kokku hoida?
Olen vaadanud välismaa filmides aknad varustatud luukidega, mida saab vajadusel sulgeda ja avada.
Seda lahendust olen kohanud ka Eestis vanadel majadel.
Tänapäeval oleksid võimalikud puldiga või autamaatrežiimil avanevad-sulguvad aknaluugid. Lisaks saaks neil olla hoone kujunduslik ja turva otstarve.