Õhk-vesi soojuspump koostöös soojustagastusega vendiga

[Tihver]

Oleks vaja kahe korruselise 125m2 pinnaga ridaelamu boksi kütte ja ventilatsioonisüsteemi lahendust.

Ehitaja poolt on planeeritud mõlemale korrusele põrandaküte ja õhk-vesi küttesüsteem, mis kütab ka tarvevett.
Soojustagastusega ventilatsioon, väljatõmme köögist, wc`st ja pesuruumidest (ruumid ilma lävepakkudeta), sissepuhe tubadesse.

Enda soov oleks kasutada õhk-vesi pumpa külmemate ilmadega ka ventilatsiooni poolt sissepuhutava õhu lisa soojendamiseks ja suvel palavaga ka jahutamisest.

Mille kohta ma ei ole suutnud infot leida on see, et kas on võmalik üheaegselt suvel soojendada õhk-vesi soojuspumbaga tarbevett ja samal ajal jahutada ventilatsiooni poolt sissepuhutavat õhku?

Kas sellins süsteemide integreerimine on üldse mõttekas või tuleks kasutada mõnda muud lahendust?

[Külaline]

Teoreetiliselt saad vendile panna vesi järelkalorifeeri, mis saab oma soojuse soojuspumbast. Praktikas on asi nii, et tegemist ei ole mõistliku asjaga. Üldjuhul vent ei ole ette nähtud kütmiseks (va passiivmajade puhul) ja selle kaudu lisasoojuse andmine ei ole mõistlik, kui on olemas põrandakütte süsteem. Mõistlik võiks see teatud tingimustel olla, kui näiteks osades ruumides puudub küte aga on vendi sissepuhe - sul aga nii ei ole. Ja ka sellisel juhul tekiks probleem - vendi kaudu läbi tsentraalse kalorifeeri sooja andmine ei võimalda ruumi kaupa reguleerimist, ehk kui sissepuhe on ka ruumidesse, kus on küte, siis seal läheb liiga palavaks.

Ehk ära hakka süsteeme kombineerima. Seal on ka muid põhjuseid, miks sinu juhtumil seda mitte teha - näiteks kalorifeeri mineva vee temperatuur peab olema suurem kui põrandakontuuri mineval veel, seega on COP väiksem, kui pump peab kõrgemat temperetauuri tagama. Ja vendi kaudne küte ei suuda maja kütta, kui tegemist ei ole passiivmajaga - üle 50 kraadi ei tohiks sissepuhkesse mineva õhu temp olla ja see ei küta maja ära, kui vajalik soojusvõimsus on üle 10 W/m2.

[Külaline]

loodan, et väjatõmme köögist ei sisalda ka kubu väljatõmmat
kubu väljatõmme peab minema otse õue ja mitte tsentraalsesse ventilatsiooni

[Külaline]

Kubu väljatõmme võib minna ka seadmesse aga ainult juhul kui seal on olemas möödaviik soojusvahetist. Osadel tootjatel on täitsa olemas isegi kubu kohale paigaldatavad seadmed, nii et täitsa toimiv on ka selle heitõhu vise läbi seadme. Selline lahendus väldib ühte (päris suurt) külmasilda seinas, mis eraldi kubu väljatõmbest tekib. Kuidas toimib aga läbi seadme laskmise puhul rasvafilter ja mida teeb -20-ga soojusvaheti selle pliidilt tuleva niiskusega, on eraldi teema.

[Külaline]

ärge tahtke rasvaseid aure juhtida kuhugi kaugele või läbi seadmete
see rasv teeb hiljem palju kurja: kleebib kinni tolmu, on tuleohtlik, rikub ventilaatorit, hakkab läbi tilkuma torude jätkudest jne.
kui su kokandus on vaid pannkook ja praemuna pühapäeviti siis ehk küll
aga kui ikka keedad ja praed tihedamalt siis seda jura lendub palju - ka supiaur on rasvane kui seal on liha, puljong, õli vms.

[Tihver]

Kubu väljatõmme on vendist sõltumatu ja läheb läbi katuse välja.

Projektis on õhu eelsoojendamiseks eraldiseisev elektriline kalorifeer. Projektis ette nähtud ventseade on aga omaette tükki ja tõenäoliselt ei oma sptes väljundit kalorifeeri lülitamiseks. Kuidas sellisel juhul kahendatakse kalorifeeri sisse-välja lülitamine? Kas soojusvaheti juurde pannakse andur või tehakse seda välisõhu järgi. Kumbki varjant ei tundu väga säästlik olevat.

[Külaline]

Tavaliselt on soojustagastusega ventseadmel väike elektri tenn sees, mida saab reguleerida. Minul on reguleeritud niimoodi,et kui sissepuhke õhk langeb alla 15.5C lülitub tenn sisse ja soojendab sissepuhke õhku. Jaanuaris võttis see tenn 120kw. Kalorifeer pannakse tavaliselt soojendama välisõhku, aga majanduslikult pole see mõtekas va passiivmajad.

[Kalvis]

Sai samal teemal räägitud tõsiste vendi tegijatega, nemad küll ei soovitanud sellisel juhtumil õhku ette soojendada, ammugi mitte elektriga (kütteks on soojuspump, mitte vent seadme elekter). Kui soojustagastusega ventseadmel üldse on küttekeha sees siis teisel põhjusel, et õhk ei kondenseeruks ega ei jäätuks vesi vent. torudes.
Miks nii, et õhku ei soojendata - kui õhk on ette soojendatud siis värske õhk on lae all ja "saastunud" põrandal. Väljatõmme tõmbab su raske rahaga köetud puhta õhu laealt otse väljatõmbesse, ise aga elad saastunud õhus. Kui aga jahe siis vajub ilusasti otse põrandale ja väljatõmme tõmbab saastunut õhku lae alt ära. Õige küttesüsteem saab edukalt jaheda õhu soojendamisega hakkama ja eks vent sissepuhke avad paigutatakse ikka küttekehade lähedusse.

[õhk]

Sai samal teemal räägitud tõsiste vendi tegijatega, nemad küll ei soovitanud sellisel juhtumil õhku ette soojendada, ammugi mitte elektriga (kütteks on soojuspump, mitte vent seadme elekter). Kui soojustagastusega ventseadmel üldse on küttekeha sees siis teisel põhjusel, et õhk ei kondenseeruks ega ei jäätuks vesi vent. torudes.
Miks nii, et õhku ei soojendata - kui õhk on ette soojendatud siis värske õhk on lae all ja "saastunud" põrandal. Väljatõmme tõmbab su raske rahaga köetud puhta õhu laealt otse väljatõmbesse, ise aga elad saastunud õhus. Kui aga jahe siis vajub ilusasti otse põrandale ja väljatõmme tõmbab saastunut õhku lae alt ära. Õige küttesüsteem saab edukalt jaheda õhu soojendamisega hakkama ja eks vent sissepuhke avad paigutatakse ikka küttekehade lähedusse.

Esiteks. Kõigil vähegi parematel soojustagastusega agregaatidel on just elektri tenn sees, mis soojendab vajadusel ainult soojusvahetist tulevat värsket õhku mis läheb elamisse. Jah, selle võib ka välja lülitada, aga reeglina on see kulu väike ja kui on õieti projekteeritud, siis sellist saastunud õhu tekkimist nagu Kalvis kirjeldas ei esine.
Teiseks. Soovitatakse võimalusel tubade sissepuhke rest panna seina peale, nii saab restis olevate ribidega õhku kasvõi põrandale suunata, või siis vajadusel paremale, vasakule, see lööb kogu toa õhu liikuma.
Kolmandaks. Väljatõmme on reeglina köögis, wc, vannitoas, koridoris, sellisel juhul liigub õhk uksealt, või ukse sees oleva resti kaudu, mis asub ukse alumise osas, seega õhk seguneb piisavalt.

[Külaline]

kõvad vendi mehed koos

jutt oli ju eelkütte kalorifeerist ja see on kasutuses paljudel masinatel
just soojusvaheti kiireks sulatamiseks - ja see energia ei läehe ju kaotsi !

[Coolhouse]

Enda soov oleks kasutada õhk-vesi pumpa külmemate ilmadega ka ventilatsiooni poolt sissepuhutava õhu lisa soojendamiseks ja suvel palavaga ka jahutamisest.

Õhk-vesi soojuspump ja põrandaküte , kuid lisaks paralleelne võimalus anda soojuspumba soojus läbi vesi/õhk soojusvaheti sissepuhuvasse õhukanalisse. Suvel tuleks põrandaküte kinni keerata ja jahutuse mode-ga jahutada kanali patareid.
Ainult et kanalis peaks suvel lisaava kaudu ringlema ka toaõhk, siis on efektiivsus suurem.

Mille kohta ma ei ole suutnud infot leida on see, et kas on võmalik üheaegselt suvel soojendada õhk-vesi soojuspumbaga tarbevett ja samal ajal jahutada ventilatsiooni poolt sissepuhutavat õhku?

On ,kuid kõik maksab, ja arvatavalt on sellise asja tasuvusaeg arvestades kuumade päevade arvu ja pere poolt tarbitava vee kogust ikka mega pikk.

Kas sellins süsteemide integreerimine on üldse mõttekas või tuleks kasutada mõnda muud lahendust?

Mõttekas on kasutada standardtooteid.
-õhk-vesi soojuspump
-väike väljuva vent õhu soojuspump (nt õhk-õhk)
jne.

[Külaline]

Sai samal teemal räägitud tõsiste vendi tegijatega, nemad küll ei soovitanud sellisel juhtumil õhku ette soojendada, ammugi mitte elektriga (kütteks on soojuspump, mitte vent seadme elekter).

Jutt käib sissepuhkeõhu lisasoojendamisest (õhk on juba soojusvaheti läbinud), mitte välisõhu eelsoojendamisest (õhk pole veel soojusvahetini jõudnud).

Kui soojustagastusega ventseadmel üldse on küttekeha sees siis teisel põhjusel, et õhk ei kondenseeruks ega ei jäätuks vesi vent. torudes.

Loe nüüd see lause uuesti läbi. Kas sa ise ka aru saad mida sa siia kirja panid ?

Miks nii, et õhku ei soojendata - kui õhk on ette soojendatud siis värske õhk on lae all ja "saastunud" põrandal. Väljatõmme tõmbab su raske rahaga köetud puhta õhu laealt otse väljatõmbesse, ise aga elad saastunud õhus.

loe see lõik uuesti läbi

väljatõmme köögist, wc`st ja pesuruumidest (ruumid ilma lävepakkudeta), sissepuhe tubadesse

Kui aga jahe siis vajub ilusasti otse põrandale ja väljatõmme tõmbab saastunut õhku lae alt ära.

Toas hoitakse 22-23 kraadi sooja, mis kraadist hakkab jahe, et lae alt õhk kenasti alla põrandale kukuks?

Õige küttesüsteem saab edukalt jaheda õhu soojendamisega hakkama ja eks vent sissepuhke avad paigutatakse ikka küttekehade lähedusse.

Tuba köetakse põrandaküttega, kas siis peaks sissepuhke põrandale tooma ?

Teemasse. Vent.seadme sissepuhkele (supply air) saad panna välise veekalorifeeri vahele. Kast ise on umbes 30x30x30cm. Kuna põrandakütte vee temp ei ole teab mis suur, siis selle veekalorifeeri küttevõimsus saab olema pigem tagasihoidlik. Kas põrandakütte kollektor jääb vent.seadme lähedusse? Kui jah, siis lase kollektor paigaldada ühe võrra suurem, kui on põrandakütte kontuure, saad sinna kalorifeeri külge ühendada. Jahutamisega on keerulisemad lood. Võib-olla piisab suvel suuremast öisest ventileerimisest.

[Coolhouse]

Jahutamisega on keerulisemad lood. Võib-olla piisab suvel suuremast öisest ventileerimisest.

Ei ole. Sama, vesi-õhk patarei , mis kütteks, on suurem nt ca 1400 x 700 x 410 mm ja oma ventilaatoriga.

[Külaline]

Kes pakub ja palju väline veekalorifeer maksab?

[Külaline]

pisikesele vent masinale mille eesmärk on olnud ainult ventilleeerimine lisades veel veeküttekalorifeeri kaotab see masin palju õhukoguses.
lisades kaorifeeri mis annaks efekti madala veetemperatuuriga kaotab veel rohkem s.t. on vaja tunduvalt suuremat agregaati