MAASOOJUSPUMBA KULU KÜTTEPERIOODIL 2006/2007

[Priit Pärn]

Kutsun kõiki foorumi kasutajaid, kellel on kodus maasoojuspum ja kellel on soojuspumbale paigaldatud eraldi voolumõtja, avaldama elektrikulu, kas aasta- või kuulõikes. Märkige kindlasti juurde hoone köetav pindala ja keskmine ruumitemperatuur.

MAASOOJUSPUMBA KULU KÜTTEPERIOODIL 2006/2007
Eramu köetav pind 150m2
Eramus hoitav keskmine temperatuur 21C
Soojuspump NIBE FIGHTER 1120-10
(see mudel hoiab praegu maasoojuspumpade soojusteguri rkordit COP>5)

Kuu ---------El.kWh --SoekWh ---COP 1 ----COP 2
september -111 ------310 --------2,79 ------4,20
oktoober ---232 ------982 --------4,23 ------5,05
november --588 ------2315 ------3,94 ------4,31
detsember -449 ------1749 ------3,90 -------4,22
jaanuar ----646 -------2318 ------3,59 ------3,86
veebruar ---1007 -----3307 ------3,28 ------3,41
märts -------492 ------1703 ------3,46 ------3,69

COP1= arvestatud kõik küttesüsteemi käigus hoidmiseks kuluv elektrienergia (kasutada otseelektriküttega võrdlemisel)

COP2= arvestatud ainult kompressori ja maakollektori tsirkulatsioonipumba elekter (kasutada kateldega võrdlemisel)

Aastas kokku kulutati 3525kWh elektrienergiat ning saadi vastu 12684kWh soojusenergiat. Seega on aasta keskmine COP 1 18.03.2007 seisuga 3,6.

Eesti Energia küttepaketiga on 3525kwh elektri maksumus 2992EEK. See teeb 1kWh soojusenergia hinnaks 24 senti.


Kui keegi antud valdkonnast peaks tööd otsima, siis olen läbirääkimisteks avatud.

[mel777]

Tere

Olen ise ka piilunud seda isendit.
Kas abckliimas on hinna sees ka paigaldus ?
Mul on nimelt situatsioon selline, et põrandaküttetorud on paigas ja oleks vaja pumpa.

[Priit Pärn]

Maasoojuspumpade hinnad on meie kodulehel ilma paigaldusmaksumuseta.

[Chewie]

üldpildi saamiseks võiks panna kirja ka konkreetse süsteemi rajamiskulud ja tasuvusperioodi arvestades hetke energiahindasid.

[mel777]

kahtlane värk ..
huvitav on see, et enamik hinnapakkumisi, mis ma olen saanud, pakutakse aastaseks energiakuluks ca 9000KW 140m2-sel majal ..
see NIBE võib hea olla aga vaevalt, et ta kolm KORDA parem on, kui teised pumbad ..

[warlock]

kahtlane värk ..
huvitav on see, et enamik hinnapakkumisi, mis ma olen saanud, pakutakse aastaseks energiakuluks ca 9000KW 140m2-sel majal ..
see NIBE võib hea olla aga vaevalt, et ta kolm KORDA parem on, kui teised pumbad ..

Kui küsida, et palju sp-ga küttele elektrit läheb, siis vastuseks tulevad pisikesed tulemused.
Aga kui mainida, et väikese soojavajaduse korral ei tasu maasoojuspump kunagi enda ostmiseks ja paigaldamiseks tehtud investeeringuid ära, siis saad vastuseks mitu korda suuremaid elektrikulu numbreid. omapärane värk...

[Kalvis]

Nii otse öelda ei või, et ei tasu ära. Selleks tehakse majandusarvutus (väga lihtne, kui andmed teada). Võtad soojuspumba maksumuse ja jagad eeldatava tööeale ära (20 aastat). Leiad aasta kohta summa. Summale tuleb juurde liita pangaprotsent (sest muidu oleksid sa sama rahaga ju selle igal juhul teeninud). Ja nüüd liidad summale juurde hoolduskulud (elekter, võimalikud varuosad). niimoodi teed kõigi vajalike kütteseadmetega (elekter, gaas, õli jne.). Mille number väikseim aasta kohta tuleb, selle seadme valid.
Mitme aasta tagust sellist arvutust olen näinud siis oli soojuspump kuldselt keskel.

[Priit Pärn]

kahtlane värk ..
huvitav on see, et enamik hinnapakkumisi, mis ma olen saanud, pakutakse aastaseks energiakuluks ca 9000KW 140m2-sel majal ..
see NIBE võib hea olla aga vaevalt, et ta kolm KORDA parem on, kui teised pumbad ..

Energiakulu on igal hoonel erinev ja seda ei saa täpselt keegi välja arvutada. Hinnapakkumistel näidatakse arvutuslik energiakulu. Siin välja toodud kulud on täpselt mõõdetud ja midagi peast võetud ei ole.

SEE PALJU MAJA AASTAS SOOJUST TARBIB EI SÕLTU SOOJUSPUMBAST.

Ma ei tea, kas teiste maasoojuspumpadega on võimalik aasta keskmist COP-d kõrgemat saavutada, kuid 3-e ringis on need kõikidel Rootsi pumpadel küll. Nii et kolm KORDA parema seadmega siiski tegemist ei ole. Hea on see seade aga küll.

[Priit Pärn]

kahtlane värk ..
huvitav on see, et enamik hinnapakkumisi, mis ma olen saanud, pakutakse aastaseks energiakuluks ca 9000KW 140m2-sel majal ..
see NIBE võib hea olla aga vaevalt, et ta kolm KORDA parem on, kui teised pumbad ..

Kui küsida, et palju sp-ga küttele elektrit läheb, siis vastuseks tulevad pisikesed tulemused.
Aga kui mainida, et väikese soojavajaduse korral ei tasu maasoojuspump kunagi enda ostmiseks ja paigaldamiseks tehtud investeeringuid ära, siis saad vastuseks mitu korda suuremaid elektrikulu numbreid. omapärane värk...

No aga kuidas teisiti see olla saaks?
Kui soojuspump võtab elektriküttega võrreldes aasta keskmiselt üle kolme korra vähem elektrit, siis saabki vastuseks mitu korda suuremaid elektrikulu numbreid. Kui kütta maasoojuspumbaga, kulub aastas 1000kWh elektrienergiat ja kui kütta otseelektriküttega, siis kulub täpselt sama hoone kütmiseks 3600kWh elektrienergiat.

[warlock]

Nii otse öelda ei või, et ei tasu ära. Selleks tehakse majandusarvutus (väga lihtne, kui andmed teada). Võtad soojuspumba maksumuse ja jagad eeldatava tööeale ära (20 aastat). Leiad aasta kohta summa. Summale tuleb juurde liita pangaprotsent (sest muidu oleksid sa sama rahaga ju selle igal juhul teeninud). Ja nüüd liidad summale juurde hoolduskulud (elekter, võimalikud varuosad). niimoodi teed kõigi vajalike kütteseadmetega (elekter, gaas, õli jne.). Mille number väikseim aasta kohta tuleb, selle seadme valid.
Mitme aasta tagust sellist arvutust olen näinud siis oli soojuspump kuldselt keskel.

Täpselt nii. Võtad maasoojuspumba hinna + radikate, torude, paigalduse jne hinna, lahutad alternatiivse küttevõimaluse (elektriradikate) hinna ja kui tööeaks lugeda optimistlikult 20 a, siis vaatad laenukalkulaatorist, kui palju sa aastas pangale pead maksma, kui selle summa ulatuses pangalt 20 aastaks laenu võtad. Väikeste või hästi soojustatud umbsete majade puhul tuleb aastane pangale tagasimakstav summa suurem, kui maasoojuspumbalt saadud rahaline kokkuhoid võrreldes otseelektriküttega. Ehk siis maasoojuspump ei tasu ennast kunagi antud juhul ära. Suurte majade puhul oled tõesti plussis - suurte majade puhul on maasoojuspumba soetamine mõtekas.

[mel777]

kas warlock ehitab väikseid, hästisoojustatud ja umbseid majasid ?

[warlock]

Warlock ehitas ühe väikese (135m2 köetavat pinda) kekmiselt soojustatud maja, mille kütteks Warlocki puhul tasub ära soojuspump, mille hind ei ületaks 50 000 krooni.

[jal]

Natuke küll teemast mööda aga, kas keegi oskab näiteks öelda kui palju maksab 150m2 majale maasoojuspumba paigaldamine (koos saba ja karvadega) ja palju maksab sama suurele majale katlaga kütte paigaldamine(koos saba ja karvadega + katlaruumi ehitus + korsten) ? Lihtsalt, nii öelda võrdluseks.
Radiaatorid ja põrandakütte võib välja jätta.

[Priit Pärn]

Maasoojuspump koos paigalduse ja km-ga maksab umbes 145000.-

500m toru
8kW pump
160L boiler

[Raulka]

Mul ka samasuur maja ehitamisjärgus.
Odavam pakkumine oli katlaosale koos metallmoodul korstnaga 93000kr (haluküte) ja kui graanuliga seda kütta(graanulpõleti, punker ja paigaldus), siis 45000kr juurde. Kokku 138000kr (katlaruumi ehituseta).
Maasoojuspumbaga küttepakkumised olid 124000-176000kr olenevalt,kas on näiteks ventilatsiooniagregaadiga ja tarbeveesoojendusega jne tiluliluga.
(Ilma Radiaatorite ja põrandakütteta)

[warlock]

Näiteks juppide hinnad:
Stropuva katel 17000.-
Metallmoodulkorsten 1000.- per m, kokku ütleme 12000.-
Boiler 5000.-
Muud väiksemad vidinad kokku 10000.-
----
Kokku 44000.-

Paigaldamisele kulub ehk 5 inimpäeva eeldusel, et maja ülejäänud küttesüsteem olemas ja toruotsad katlaruumis.

Ja palju selle eest raha küsitakse?

[varbad külmad]

Maasoojuspumbaga küttepakkumised olid 124000-176000kr olenevalt,kas on näiteks ventilatsiooniagregaadiga ja tarbeveesoojendusega jne tiluliluga.
(Ilma Radiaatorite ja põrandakütteta)[/quote]

Sain pakkumise 180 000.- No tule taevas appi!!! Kas keegi pakub üle:))

[jal]

Postide põhjal võib siis öelda, et hinnas ei ole maasoojuspumbal ja tavalisel katlal eriti vahet. Vahe tuleb nagu eelpool öeldud - tilulilust.

Kuid siiski: Milline pump? Olen endiselt kahe tootja vahel NIBE ja CTC.
Messil rääkisin CTC'ga ja ausalt öeldes sellist lammast ei olnud ammu näinud. Samas tuttaval on NIBE ja ta on sellega küll rahul.
Kas keegi oskab plusse ja miinuseid rääkida?
Kuidas Nibel tarbevett soojendatakse?

[Priit Pärn]

Nibe maasoojuspump töötab muutuva kondenseerumise põhimõttel, ehk ühel-samal ajal ei toodeta tarbevet ja küttevett.

See annab fikseeritud kondenseerumisega soojuspumbaga võrrelduna aastas korraliku säästu. Rootsi suured tootjad kasutavad muutuvat kondenseerumist. Ka Nibe.