täiskeldriga vundamendi ehitamisest

[samunegiet]

Niih, olen siis ka niikaugele jõudnud, et otsustasin ehitama hakata aga esimene probleem, mis mind tabas seisneb selles, et kui tahta täiskeldrit maja alla siis millest seda oleks kõige otstarbekam teha?
Eelinfiks veel seda et paekiht kusagil kahe meetri sügavusel ja pae peal moreen... ja muidugist kõikse peal ka mingi kiht mulda
Ahjaa seda et kelder tuleb tavaline külm kelder st. ei kavatse sinna mingit elamist korraldama hakata jääb niiöelda kolikambriks ...
küsimust aga ajendas püstitama see, et olles eelnevalt igasugu foorumeid uurinud konkreetset vastust ma ei leidnud kus asi ka korralikult põhjendatud oleks...
muidugist oleks tore ka teada ligikaudset maksumust kui mõõdud oleks 11,5x8 m

[Külaline]

mõistlikum eraldi kuur/ait maapeale ehitada, koli säilib ka paremini. usun,et rahanumber põhjendab asja põhjalikult ära.
Taastaja.

[kotermann]

Kelder, eriti kui selle otstarbeks ainult kolikamber, on tõepoolest mõttetult suur lisakulu.

[samunegiet]

OK Ok ega ta nüüd päris kolikambriks ka mõeldud ole tegelt ikka plaan sinna katlaruum ja muud kommunikatsioonid paigutada ja kunagi hiljem vbla ka miskine töötoa moodi värk luua aga see alles väga kauges tulevikus tulemas...

[Kalvis]

Kelder on igati asjalik asi ja võimaldab tihti saada odavalt ruumi. Keldris on hea teha veevarustussõlmi, keskküttekatlaid (või soojuspumpi), vajadusel hoida kütet, jahedat vajavaid asju (juurikad, hoidised), kolikambri asju. Muidugi saab keldrisse tulevikus teha ka töökodasid jne.

Seni nähtud eraldi kelder maapinnal on inetu, kuigi võimalik laste kelgumägi. Igatahes on see tükk aeda kadunud sinu jaoks.

Ehituslikult on sul raskeim osa augu kaevamine (paas). Enne kaevamist uuri pinnasevee olukorda, sest takkajärgi on kahetseda hilja kui keldris tiik. Paepinnasel reeglina seda probleemi ei ole. Kui on pinnasevee oht siis vaata võimalust dreenida vesi mujale.
Keldrile soovitan väliseintele kindlasti tõmmata hüdroisolatsioon, see kaitseb veidi ajutiste vihmahoogude vee eest. Kindlasti tasub kohe soojustus teha vahtplastiga. Keldri peale paneelid või betoonvalulagi, maitseasi. Hoolitse, et keldri seintesse saaks ehitamise ajal õhuaugud pluss võimalikesse kohtadesse läbiviigud veele, kanalisatsioonile, elektri ja sidekaablitele ning akendele. Keldri ehitamise ajal tasuks kohe maja kordusmaandus teostada.

[Külaline]

Kalvis
Külaline





Postitatud: Kolm Veeb 15, 2006 13:11 Teema:

--------------------------------------------------------------------------------

Kelder on igati asjalik asi ja võimaldab tihti saada odavalt ruumi.....




Kas ikka esimesest korrusest alla ja ülespoole ole ikka tunduvalt kallim ehitada?Loomulikult on hüva keldris kõiksugu asju korraldada, aga mis see maksma läheb, kui veel vesine kant. Linnaoludes ehk veel,maad vähe,aga maakohas ole ehk mõistlikum kõik need asjandused maapeale ehitada. Isease ole mõni väiksem auk, ületalvekartuli jaoks.
Taastaja.

[samunegiet]

paasi ma ei karda sest see piisavalt sügaval, ja see mis sügavuses vajaka jääb eks selle kergitab maapeale ja täidab hiljem ära pinnase lisamisega ümber maja. Aga küsimuse ajendas esitama see et millest need seinad keldrile tefa sest olen kuulnud väiteid et fibo just see kõikse parem asi pole seega siis jääbki küsimus et mis materjal sellise asja jaoks kõikse sobivam oleks nii hinna kui kvaliteedi suhtes...

[Külaline]

Võtan teist aastat hoogu majaehitamiseks - eelmisel aastal ei saanud asjaajamisi kevadeks korda.
Soov on tehe täiskelder-vundament, mis umbes pooles osas jääb maa peale (soklikorrus?-> midagi taolist -> http://www.kodutalu.ee/Pildid/M16.jpg
Pinnase uuringut pole veel teinud (kuigi on kilnldalt kavas), aga kas kellelgi on kogemust endise merealuse liivapinnasega (Lohusalu)? Kas sellele on põhimõtteliselt võimalik täiskelder-vundamenti ehitada?
Juhul kui niiskusprobleemi pole ja keldriruume eluruumideks kasutada ei soovi, siis millised peaks olema keldripõranda kihid enne pealmist tasanduskihti?
Vabandan ette, kui küsimus liiga asjatundmatu sai - pole varem ehitustegevusega kokku puutunud, aga hea on ise ka midagi teada saada:)

[Kalvis]

Nagu ma juba kirjutasin siis keldrit ei rajata põhjaveest allapoole. Kui vesi on ikka labida sügavusel siis keldrit ehitada ei saa välja arvatud erijuhtum, kui sul õnnestub vesi ära dreenida. Algne küsija pole avaldanud, kui sügaval vesi on või mis tasemest alates saab vett ära dreenida.
Täiesti piisav on, kui kelder on kõigest 1-1,5 m maapinnast allpool. Maja võib täiesti vabalt jääda 1-1,5 meetrit kõrgemale maapinnast. Ehitusprahi ja august väljavõetud pinnase kuhjad maja ümber siis jääb eemalt kerge mäe tunne. Sel juhul pole ka sadevete kõrvalejuhtimisega probleeme.
Keldri rajamine ei ole eriti kallim. Muidu pead vundamendi ehitama nagunii 1,5 meetrit maasisse, nagu ennist ütlesin 1 lisameeter on maja hinna juures üsna tühine summa.

Minu mõeldud lahendus oligi umbes nii nagu pildil.
Kaeva kevadel pinnasesse ruttu 1-1,5 meetri sügavune auk. Kuna on liivapinnas siis näed kohe, kui sügaval on pinnasevesi kevadel.

[paun]

Kalvis aga kas sa oskad ka nõu anda selle kohta millised seinad teha ning mis järjekorras peaks soojustust , hydrot jne kasutama.

[Kalvis]

Mina valaksin keldriseinad betoonist. Saalungite jaoks läks vähemalt 2-4 päeva, valamine 1-2 päeva. Betooni tegin kohapeal, tellides läheb ta kordades kallimaks (kulus koorem kildu ja teine koorem liiva). aga viimane valamine oli 3 aastat tagasi, nüüd on teised hinnad. Keldri lagi oleks mugavaim kasutada laepaneele, kuid ka isevalades saab hakkama. Saalungiteks kasutasin vana mööblit.
Teine variant on kasutada valmis betoonplokke. Igatahes tuttaval tuli nendest odavam ehitada, kui valubetoon tellida. Üsna popp on fibo plokk, ega sel meetodil midagi peale ladumise ebamugavuse halba ei ole.
Betooni käid pärast valu eemaldamist hüdrotõkkega üle. sobib klassikaline pigi või moodsamad pintsliga kantavad tõkked (mugav kanda). Edasi vahtplast ja selle vastu liivane pinnas. Väljapoole seinu sai drenaaz tehtud (+kogumiskaev).
Üsna huvitav lahendus on vahtplastist saalungid. Ideeliselt peaks see meetod kõige mugavam olema (jääb ära saalungite ehitamine), praktiline kogemus puudub.