Euroopa ahjutootjate ja -ehitajate mess 2013, Wels, Austria

[Leevi]

Vabandust Leevi ees, kuid tahtsin ise vastata. Kahjuks on euroopas null vuugiga potiladumine unustusehõlma vajunud ja need meistrid, kes kunagi seda tegid on kas manalateed läinud, või enam ei tegele selle tööga. Ainsana olen näinud Šveitsis veel 0 vuugiga ladumise õpetust. Märtsi alguses tuleb Martin siia pliidikoolitust tegema, hea võimalus kohtuda meistriga, kes annab veel vanu traditsioone edasi.

Koit.

Messil kohatud eestlane, kes Austrias selli paberid teinud ja meistriks saama valmistub, rääkis, et koolis raiuti potti küll (samade potinugadega, mis messilt ostsin), aga nulvuugiga ahjusid tõesti praktiliselt ei tehta. Shveitslaste kodulehtedel olen mõne sellise ahju ladumist kohanud ja ka nende õppematerjalide seas, aga eks raha pane asjad paika.Keskmise ahju ehitus Austrias vältab nädala. Hinnad jäävad enamasti vahemikku 8 000-12 000 eurot.

[Peetripoeg]

Hindadest saan ma aru......
Niiöelda.......keskmised

Lugupidamisega

[Leevi]

Hindadest saan ma aru......
Niiöelda.......keskmised

Lugupidamisega

Väga keskmise ahju väga keskmised hinnad. Niivõrd-kuivõrd seda keskmist defineerida saab. Eestlasest pottsepp rääkis, et ta meister öelnud, et väidetavalt algavat ahju hind 6 000 eurost, aga, et kõnealune meister ise ei ole nii odavat ahju ehitanud ega näinud.

[Leevi]

Messiga samaaegselt toimunud noorpottseppade meistrivõistluste tulemused kenasti teada: http://www.kachelofenverband.at/2013/02 ... terreichs/

[teadja]

Hindadest saan ma aru......
Niiöelda.......keskmised

Lugupidamisega

Väga keskmise ahju väga keskmised hinnad. Niivõrd-kuivõrd seda keskmist defineerida saab. Eestlasest pottsepp rääkis, et ta meister öelnud, et väidetavalt algavat ahju hind 6 000 eurost, aga, et kõnealune meister ise ei ole nii odavat ahju ehitanud ega näinud.

Leevi vöi Koit, ehk räägite ka austria öpiajast vähe. Kui palju aega keskmiaelt läheb
aega öpilase staatuses, kaua peab vaeva nägema sellina ja kuidas saab meistriks?
Tänud!

[rokikas]

Robi, Robi, mida niivõrd suurt kurja on sääsed sulle teinud et neid nii solvad? Vaesed "linnukesed" imevad verd vaid ellujäämiseks, erinevalt mõnest kes imeb teistelt elurõõmu, "mürki" pritsides, vaid oma lõbuks.

[rokikas]

Hinnad jäävad enamasti vahemikku 8 000-12 000 eurot.

Väga keskmise ahju väga keskmised hinnad. Niivõrd-kuivõrd seda keskmist defineerida saab. Eestlasest pottsepp rääkis, et ta meister öelnud, et väidetavalt algavat ahju hind 6 000 eurost, aga, et kõnealune meister ise ei ole nii odavat ahju ehitanud ega näinud.

Vot sellise hinnaklassiga ahjud tuleb eestiski ainulubatuks kuulutada.

[Leevi]

Messi raames peetud loengute materjalid ka vaikselt üleval:
http://www.kachelofenverband.at/messe/k ... amik_2013/

Põlemisõhku puudutav ettekanne:
http://www.kachelofenverband.at/wp-cont ... Hafner.pdf

[Leevi]

Hinnad jäävad enamasti vahemikku 8 000-12 000 eurot.

Väga keskmise ahju väga keskmised hinnad. Niivõrd-kuivõrd seda keskmist defineerida saab. Eestlasest pottsepp rääkis, et ta meister öelnud, et väidetavalt algavat ahju hind 6 000 eurost, aga, et kõnealune meister ise ei ole nii odavat ahju ehitanud ega näinud.

Vot sellise hinnaklassiga ahjud tuleb eestiski ainulubatuks kuulutada.

Näitena toodud hinnavahemik ei ole ainulubatud isegi Austrias. Ka ei saa jätta arvesse võtmata, et Austrias, kui ma nüüd ei eksi, on võimalik saada kütteseadme renoveerimiseks või ehituseks 1500 - 2500 eurot riigipoolset toetust. Pottsepa palk on seal meie omast kõrgem. Kui veel võtta arvesse uste, kivide, segude jne kvaliteedi- ja hinnavahe, täheldada, et Austrias kuulub ehitatava ahju juurde pea eranditult ka põlemisõhku reguleeriv automaatika (kuni 1000 eurot), siis tundub kallina pigem see meil levinud PTT ja vene samoti hunnik, mida müütatakse 1EUR/kg nii, et silm ka ei pilgu.

Messil oli esindatud firmasid, mis esitlesid kauni käsitööna valminud glasuurpotist kunstilise väärtusega ahjukestasid ilma sisuta, millede hinnad küündisid 20 000 euro piirimaile, nende puhul oli tõesti ilmselge, et see kaup ei ole igaõhe jaoks. Ka ORTNERI, RATHI, Wolfshöher Tonwerke ja paljude teiste tootjate valmiskoldeid ei saa endale mitte igaüks lubada. Pottsepa poolt ehitatud kolle on suurusjärgu võrra odavam. Tehasekolletelt võetakse aga shnitti küll.

[Leevi]

Leevi vöi Koit, ehk räägite ka austria öpiajast vähe. Kui palju aega keskmiaelt läheb
aega öpilase staatuses, kaua peab vaeva nägema sellina ja kuidas saab meistriks?
Tänud!

Austrias peaks olema võimalik saada selli staatus kahe-kolme aastaga, meistri oma kuuega. Selli paberid peaks saama koolist, meistrikursused läbitakse vist erialaorganisatsiooni juures. Ühel austerlaste koolitusel Eestis seletati need asjad päris põhjalikult lahti, aga täpselt ei mäleta. Koit Koppel või Annes Andresson oskavad sellele küsimusele ilmselt paremini vastata. Kuskil on mul ka võrdlev tabel VEUKOs riigiti erinevate pottsepastaatuste saamiseks nõutava õppe vormide ja kestuse kohta. Ilmselt saaks üsna täpset teavet ka messil kohatud "meie mehelt Viinis", kes seda asja Welsiski põgusalt selgitas, aga kirjutan talle, äkki ta nõustub ülevaadet kordama.

[Andrus Schults]

Paraku seab täna klientide ahjueelistustele omad piirid eestlaste madal sissetulek võrreldes näiteks Austriaga. Pottseppade jaoks on positiivne Soome kui n-ö ahjumaa lähedus. Hakkajal pottsepal on alati võimalik kõrgema töötasu eest ehitada ahjusid Soomes, mis siis omakorda ka tööde maksumust siinpool lahte kergitab. See asjaolu võimaldab ka koju jäänud meistritel enda töö eest suuremat tasu saada.

[teadja]

Leevi vöi Koit, ehk räägite ka austria öpiajast vähe. Kui palju aega keskmiaelt läheb
aega öpilase staatuses, kaua peab vaeva nägema sellina ja kuidas saab meistriks?
Tänud!

Austrias peaks olema võimalik saada selli staatus kahe-kolme aastaga, meistri oma kuuega. Selli paberid peaks saama koolist, meistrikursused läbitakse vist erialaorganisatsiooni juures. Ühel austerlaste koolitusel Eestis seletati need asjad päris põhjalikult lahti, aga täpselt ei mäleta. Koit Koppel või Annes Andresson oskavad sellele küsimusele ilmselt paremini vastata. Kuskil on mul ka võrdlev tabel VEUKOs riigiti erinevate pottsepastaatuste saamiseks nõutava õppe vormide ja kestuse kohta. Ilmselt saaks üsna täpset teavet ka messil kohatud "meie mehelt Viinis", kes seda asja Welsiski põgusalt selgitas, aga kirjutan talle, äkki ta nõustub ülevaadet kordama.

No öelge veel, et eestlased pole imerahvas, siin on mehepojad juba paari ahju yleslöömise jarel suurmeistrid valmis. Mis krd. euroopa!

[Robi 1]

See messi materjal siin on muidugi huvitav korra läbi vaadata ja tänud kõigile,kes viitsisid osaleda ja jagada...aga olgem ausad, tavalisele eestlasele hetkel sellest vähe kasu.Veski raamat on ka põnevam .

[Leevi]

No öelge veel, et eestlased pole imerahvas, siin on mehepojad juba paari ahju yleslöömise jarel suurmeistrid valmis. Mis krd. euroopa!

Meil Eestis on lihtsalt pikka aega olnud õpetamises pommiauk. Valdav osa kohalikke pottseppasid siiski ilmselt hindab oma õpetajaid kõrgelt ja on näinud aastaid vaeva, et ennast teadmiste ja oskuste osas harida. Need 120h koolituste tunnistused olid muidugi pottsepapaberitena nonsenss, kuid nende aeg nüüd läbi.

Vaatasin vahepeal selle VEUKO riikide tabeli ka üle, Enamikes riikides saab viie-kuue aastaga paberid, mis annavad õiguse nt oma pottsepafirma loomiseks. Käsitöölise kõrgema järgu tarvis läheb 9-10 aastat. Sealt saab muidugi veel palju-palju edasi minna, doktorikraadini jms välja.

[madis64]

..aga olgem ausad, tavalisele eestlasele hetkel sellest vähe kasu.Veski raamat on ka põnevam .

Emotikon nagu näitab midagi, samas aga ei näita teps mette üheselt

Sa mõtlesid seda musta huumorina - jah?

[teadja]

See messi materjal siin on muidugi huvitav korra läbi vaadata ja tänud kõigile,kes viitsisid osaleda ja jagada...aga olgem ausad, tavalisele eestlasele hetkel sellest vähe kasu.Veski raamat on ka põnevam .

Ja jah Robi. Igayhele oma. Käin vähemalt iga suvi korra eestis ja minu tuttavad
köik tavalised eestlased. No ei ole mina näinud kellelgi köögis ymaratest maakividest
ja väljapoole pliidiraami laotud pliiti. Aga sellest hea, et sinna mahub lappikivi kolle.
Veski raamatu suhtes on sul öigus, kusagilt peab ju alustama. Edu!

[madis64]

Vuugid täidetakse spetsiaalse vuugiseguga. Võistlustel kasutati vist igas faasis ORTNERi toodangut.

Kas see vuugisegu ahju paisumisele/kahanemisele ka vastu peab ega vuukidest välja pudene?

Või on "nende" pottahjud nii ehitatud, et väliskülgedel mingit "ülaotsa kergitavat" jõudu ei teki?

[Peetripoeg]

tere
Tänud Leevi.
Kuidas kellegile aga minule on arengusuunad rohkemgi veel kui selged, ei aita siin vist enam ei püssirohi ega ussirohi.
Veski raamatust saab tõesti varsti vaid põnevusjutt.muutub bestselleriks ja tagatipuks aastate pärast veel keelatakse selle järgi ehitamine ära kah......kahjuks paistab seda moodi.
Üks kõik kui lamedaks "hauatagune" mu juttu ei pea,pääsu pole ka üpsilonkolletel ja lugupeetud tellisetehas satub tänu sellele PTT seisukohalt tagatipuks ka pankrottiohtu ......vai kurja... mida kõik ei tee see kõrge kasuteguri nõue ,mida me usinasti ahjupassidesse (hetkel veel kontrollimatult) saame-peame kirjutama
Ja parafraseerides ühte tuntud telefilmi : Kõik see tabab meid tunduvalt varem kui me arvatagi oskame......
Kas see ka nii läheb.eks seda näitab tulevik....
Kuniks elu veel ilus üritan mõne pildi oma töödest kuhugi teemasse sokutada

Ikka
Lugupidamisega

[teadja]

No öelge veel, et eestlased pole imerahvas, siin on mehepojad juba paari ahju yleslöömise jarel suurmeistrid valmis. Mis krd. euroopa!

Meil Eestis on lihtsalt pikka aega olnud õpetamises pommiauk. Valdav osa kohalikke pottseppasid siiski ilmselt hindab oma õpetajaid kõrgelt ja on näinud aastaid vaeva, et ennast teadmiste ja oskuste osas harida. Need 120h koolituste tunnistused olid muidugi pottsepapaberitena nonsenss, kuid nende aeg nüüd läbi.

Vaatasin vahepeal selle VEUKO riikide tabeli ka üle, Enamikes riikides saab viie-kuue aastaga paberid, mis annavad õiguse nt oma pottsepafirma loomiseks. Käsitöölise kõrgema järgu tarvis läheb 9-10 aastat. Sealt saab muidugi veel palju-palju edasi minna, doktorikraadini jms välja.

Ma parandan ennast veidi, tundub, et said valesti aru. Minul pole etteheiteid ameti
öpetajatele, sest arvan, et köik öpilased on neile tänulikud. Mulle isiklikult ei meeldi
öptuse metoodika. Selline klassi ja labori öpe saab minumeelest olla ainult täiendus
kursustel, kus meistritel köva pöhi ja kogemus taga, veel peaks öptajal olema iga
mehe kohta eelteavet. Kust seda saada, ikka meistri käest,kes mehe välja öpetas.
Nii,et igale öpipoisile oma meister pottsepp. Siis on meitril aega poisiga tegeleda,
läheb sinna pool aastat vöi aasta vöi veelgi rohkem, kyll meister teb,millal poiss valmis on. Ja sealt edasi, eksamid, teooria eksamitöö jne.

[Leevi]

Ma parandan ennast veidi, tundub, et said valesti aru. Minul pole etteheiteid ameti
öpetajatele, sest arvan, et köik öpilased on neile tänulikud. Mulle isiklikult ei meeldi
öptuse metoodika. Selline klassi ja labori öpe saab minumeelest olla ainult täiendus
kursustel, kus meistritel köva pöhi ja kogemus taga, veel peaks öptajal olema iga
mehe kohta eelteavet. Kust seda saada, ikka meistri käest,kes mehe välja öpetas.
Nii,et igale öpipoisile oma meister pottsepp. Siis on meitril aega poisiga tegeleda,
läheb sinna pool aastat vöi aasta vöi veelgi rohkem, kyll meister teb,millal poiss valmis on. Ja sealt edasi, eksamid, teooria eksamitöö jne.

Mis puudutab Austriat, siis seal on praktilise töö osakaal väga suur. Kas ei olnud mitte kolm neljandikku isegi.

Eesti pottseppade puhul tundub, et suur osa on õppinud pea täies ulatuses töö kaudu, st, et käeliste oskuste osas ei ole meil häbeneda midagi, mistõttu ei näe selles osas ka erilist probleemi. Kui viimaste aastate peale tagasi vaadata, siis n.ö. kabinettides ongi toimunud peaasjalikult erinevad täiendkoolitused, kuid enamasti on ka nendega olnud lisaks mingi praktikumi osa.

Küllap meil see pottsepaõpe lähiaastatel vaikselt paika loksub. Sisetunne ütleb, et rakendub mingi suures osas EU-d hõlmav ühtne süsteem, mille jäikusest või pehmusest sõltuvalt saavad liikmesriigid lisaks kindlaksmääratud metoodikale lisada õppesse ka kohalikke tavasid ja omapära. Standardite ja seadusandluse ühtlustamise ajastul on väga raske uskuda, et meil päris oma asja luua lasttakse. Kui aus olla, siis selleks ei ole Eestis ressurssigi.

[teadja]

Eks kindlasti loksub asi pikapeale paikka! Mina muidugi vaikselt loodan, et eesti jääks
nagu väikseks lipulaevaks just nullvuugiga glasuurpott ahjude alal. Oma potitööstus
eestis nagu hakkab vaikselt jalgu alla ajama. Oled kindlasti vaadanud kasutaja Tuhatjatuline postitusi, väga korralikud asjad, juba! Mis siis, et vasongiga, kui välja
lööjaid, kyll siis hakkab ka ilma vasongita tulema. Et ei tekiks olukorda nagu austrias,
noad myygil, aga väljalööjaid pole. Vot selline möttelend minul! Edu!

[Leevi]

Eks kindlasti loksub asi pikapeale paikka! Mina muidugi vaikselt loodan, et eesti jääks
nagu väikseks lipulaevaks just nullvuugiga glasuurpott ahjude alal. Oma potitööstus
eestis nagu hakkab vaikselt jalgu alla ajama. Oled kindlasti vaadanud kasutaja Tuhatjatuline postitusi, väga korralikud asjad, juba! Mis siis, et vasongiga, kui välja
lööjaid, kyll siis hakkab ka ilma vasongita tulema. Et ei tekiks olukorda nagu austrias,
noad myygil, aga väljalööjaid pole. Vot selline möttelend minul! Edu!

Nullvuugi jätkusuutlikkusse laiemalt on raske uskuda. Praegune olukord, kus inimene on nõus maksma põhiliselt klaasukse ja nullvuugi eest, ei püsi ilmselt kaua. Üha olulisemaks muutub investeering ahju sisemusse ning kindlasti saavutab pottsepatöö nullvuugi osas vähehaaval õiglasema hinna. Ei ole ju mingi saladus, et nii plekkahju kui ka tellisahju ehitamine on teenistuse poolest tunduvalt tulusamad kui nullvuugiga pottahju ehitamine. Ei taha öelda, et seda nullvuuki nüüd päris entusiasmist tehakse, kuid äriideena ei ole see kindlasti parim. Mu ebatervislikud eluviisid ei võimalda pakkuda, et usun, et mu eluajal jääb nullvuuk kindlasti valdavaks. Enda meelest juba boonusaastaid veetes pakun siiski, et nii kümmekond aastat saab klassikalist potitööd vabalt teha. Messilt kaasa ostetud puust kiilude pakendi avan aga kindlasti oluliselt varem.

Teadja, ära saa valesti aru, ma tõesti ei näe vuugitud ahjudes mingit imelist pääsemist. Kasutades täiesti klassikalisi töövõtteid, raiun, viimistlen ja paigaldan potid nullvuugiga osavusega, mis nii kiiruse kui ka kvaliteedi poolest vastab kahtlusteta vähemalt "kuidas-iganes-seda-mõõdame" -keskmisele. Ja ma tõesti naudin nii protsessi kui tulemit. Kõlab ehk ülbelt, aga usun koguni, et soovi korral võiksin kuni töövõime säilimise lõpuni ehitadagi ainult nullvuugiga glasuurpottahjusid ehk siis tellijaid jaguks. Ometi arvan, et lisaks mõnele senisele krohvitud ahjule tuleb kindlasti lisa ja niisama kindlasti saan teha ka omajagu vuugitud pottahjusid. Austan mehi, kes kunagi oma sõnu ei söö ja siingi foorumis avalikult välja hõiganud, et nemad ühtegi vuugitud ahju iialgi ei ehita, sest mina nii vägev ei ole.

[Leevi]

Teadja, Priit Aun on/oli mu lapse ema kasuisa, Arvo Veski, ta töö ja pereelu kohta liigagi palju teavet nii mu oma Õpetajalt kui ühelt konkreetselt kliendilt Rahumäel... Mõlemi mehe raamatud mu jaoks antikvaarse väärtusega, sry, tõesti.

[teadja]

Teadja, Priit Aun on/oli mu lapse ema kasuisa, Arvo Veski, ta töö ja pereelu kohta liigagi palju teavet nii mu oma Õpetajalt kui ühelt konkreetselt kliendilt Rahumäel... Mõlemi mehe raamatud mu jaoks antikvaarse väärtusega, sry, tõesti.

Aunast ei tea mina midagi, ta raamatugi lappasin pölve otsas läbi ja selle raamatu
tulemit saavad eestlased imetleda siiamaale. A. Veskiga minul hoopis lähedasemad
kokkupuutumised ja yks jagu naljagi saanud. Kahju, et vanameistri pojal raamatu
vigade parandus pooleli jäi, siis oleks asjast saanud minuarust ysna korralik klassikaline
pöhi pottseppadele. Aeg muidugi lendab hullupööra ja arengud kiired, nii,et pidevalt
pead ninapidi järge ajama,et kus me nyyd siislöpuks oleme.
Mina önneks ei viitsi palju lubadusi jagada, sellepärast teen just seda mida tegema
peab.Loomulikult minu lemmikut sa tead, vasongiga glasuur ei istu millegipärast,
mänguruumi vähe ja need vuugitäited, no ei tea. Eks hambaid kah plommitakse aga...
Edu!

[Robi 1]

See messi materjal siin on muidugi huvitav korra läbi vaadata ja tänud kõigile,kes viitsisid osaleda ja jagada...aga olgem ausad, tavalisele eestlasele hetkel sellest vähe kasu.Veski raamat on ka põnevam .

Ja jah Robi. Igayhele oma. Käin vähemalt iga suvi korra eestis ja minu tuttavad
köik tavalised eestlased. No ei ole mina näinud kellelgi köögis ymaratest maakividest
ja väljapoole pliidiraami laotud pliiti. Aga sellest hea, et sinna mahub lappikivi kolle.
Veski raamatu suhtes on sul öigus, kusagilt peab ju alustama. Edu!

----------------------------------------------------
Lihtsalt ausa tööga elatist teenivatel inimestel siin pole ealeski võimalust soetada endale ahi,mille hind algab 6-est tonnist. Sellised hinnad on üle igasugu mõistuse piiri,mida siin pakuti...ja jääb isegi arusaamatuks,kas tegu üldse põhikütte lahendusega või lihtsalt uhkustamise asi...?