Arutleks pelletikatelde, põletite ja akupaakide üle

[mõtiskleme]

Tere!
Arutleks pelletikatelde, akupaakide vajalikkuse, suitsugaaside ja küttevee temperatuuride üle.
Olen foorumit jälginud ja mõtteid on siin väga erinevaid.
Kateldest – põhiväitlus käib selle üle, kas valida spetsiaalne pelletikatel või osta suvaline katel, millele lisada põleti. Palju kiidetakse varianti Viadrus katel pluss Pelltech põleti. Põhjenduseks see, et saab ka puudega kütta. Kasutusjuhendi järgi on U26 kasutegur nominaalvõimsusel 75%, samuti tuleb puiduga kütmiseks valida oluliselt suurema võimsusega katel, kui puhtalt pelletikatelt kasutades. Kindlasti vajab selline süsteem, kus soovitakse puid kasutada, ka akupaaki.
Mina isiklikult ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes on pärast Viadrusele pelletipõleti paigaldamist soovinud katelt veel puudega kütta. Asjal võib olla mõte sees, kui inimesel on oma mets, samuti tervist, tehnikat ja aega sealt ise puitu varuda, transportida, riita laduda, kuivatada, transportida ja siis katlas põletada. Arvan, et neid inimesi ei ole väga palju. Viadrusega pelletit põletades kaotame aga pelletikateldega võrreldes madalama kasuteguri tõttu igast tonnist 150 kg pelletit ja seda päevast päeva ja aastast aastasse. Nimelt on tänapäevastel pelletikateldel kasutegur üle 90%.
Akupaakidest – akupaak on kindlasti vajalik puiduga küttes, kuna me ei istu 24/7 katla kõrval, et sealt pidevalt vajalikku soojust saada, seega kütame kütmise ajal rohkem ja salvestame üleliigse soojuse akupaaki, kust me selle siis mittekütmise ajal ära kasutame. Akupaagi vajalikkus pelletikütte puhul on minu arvates väga küsitav ja sõltub eelkõige pelletipõleti valikust.
Näiteks „täielikult automatiseeritud“ Atmose põleti juhendist võib lugeda: Põletil on neli põhitöötsüklit ühe käivitamise ja väljalülimise vahel ja mille protsessi toimumise aeg ligilähedaselt on 25-30 min. Selle aja sisse ei tohi tekkida uut käivitamise käsku. Viimane töötsükkel ehk termokontrolleri STOPP – põletatakse põleti põlemisvannis põlemata pelletid ja puhastatakse vann tuha kergematest fraktsioonidest. See viimane töötsükkel kestab 15 min. Alles siis võib põletile anda taaskäivitamise käsk.
Pelltech PV20a - iga võimsusastme jaoks on eelseadistatud erinev ventilaatori pöörete kiirus (õhu tabel). Põleti valib vajaliku võimsusastme sisestatud min ja max võimsuse vahel. Kui põlemistsükkel kestab rohkem kui 30 min, siis järgmisel korral võtab põleti ühe astme kõrgemale ning kui põlemistsükkel kestab vähem kui 15 min võtab põleti järgmisel korral ühe võimsusastme madalamaks.
Ülaltoodust nähtuvalt töötavad mõlemad põletid tsükliliselt ja igal ajahetkel vajalikku täpset ja sujuvat soojushulka ilmselt tagada ei suuda. Siin võibki olla vajalik tsükleid optimeerida akupaagiga ehk nagu foorumist võib lugeda:“ Katel saab efektiivsemalt töötada (kasutegur suurem), läheb palju vähem energijat raisku.“
Ise kasutan OPOP Woody katelt Taani NBE põletiga. Köetav pind 200 m2, all põrandaküte, üleval radikad. 200-liitrine kahesüsteemne soojaveeboiler. Akupaaki ei ole ja mingit vajadust selleks ka ei näe. Katla sertifikaat ütleb: kasutegur põleti võimsusel 4kw on 91% ja võimsusel 24kw 93%. Põleti töötab antud võimsusvahemikus sujuvalt ja muudab oma võimsust reaalajas vastavalt seadistatud katla temperatuurile. Valisin katla veetemperatuuriks 62 kraadi, milline vesi liigub otse läbi boileri. Põrandakütte ja radikate vesi segatakse eraldi sõlmedes. Ja nii ta töötab, ei mingeid tsükleid ega temperatuurikõikumisi. Temperatuuri valisin selle järgi, et: „Kui temperatuur langeb boileris alla 55C, suureneb kiiresti bakterite tekke oht“ ja „katlakivi teke sõltub temperatuurist ja intensiivistub olulisel määral 65 kraadist kõrgemal temperatuuril“.
Ülaltoodust tulenevalt ka mõned küsimused:
- Miks peaks olema efektiivsem lasta põletil kütta suure võimsusega tsükliliselt akupaaki, koos perioodiliste temperatuurikõikumistega ja andes põletile „aega puhkamiseks“, kui põletil tuleb nii ehk naa toota samal hulgal soojusenergiat? Akupaagi puhul ehk kadude arvel rohkemgi? Kõrge temperatuur põhjustab katlakivi? Süsteem on kallim? Kas auto kulub sama läbisõidu juures vähem, kui teda pideva ühtlase sõiduga võrreldes pidevalt käivitada, soojendada, kihutada ja „puhata lasta“?
- Katelde kasutegurist rääkides ei huvita siin foorumis kedagi katelde sertifikaadid? Kohe läheb jutt suitsugaaside temperatuuri peale. Tegelikult sõltub suitsugaaside temperatuur ju ka sellest, kui hõre on katel, ehk mitte ainult suitsugaaside temperatuurist vaid ka nende hulgast. Kui kõrge on näiteks lõkke suitsugaaside temperatuur?
Minu jutu taustaks: ma ei ole katlamüüja ja ma ei ole õppinud soojustehnikat. Olen kümme aastat kohalike meistrite põlve otsas tehtud leektorukatlaga puitu kütnud, puidu 3-meetrisena ostnud, saaginud, lõhkunud, kuivatanud, tassinud ja tassinud ning villased sokid jalas katelt kütnud.
Mälestused sellest ajast: 280m2, odav, töömahukas, palju puid, palju tuhka, külm.
Nüüd: 200m2, 5,5 tonni pelletit aastas, kord nädalas tuhapann tühjaks, üle kahe nädala katel harjaga läbi, soe, palju vaba aega.
Eelkirjutatut ei tohi võtta mingisuguse „püha tõena“ aga ehk on see kellelegi valikute tegemisel abiks või parimate kogemuste ja teadmiste vahetusel alustuseks.

[sashaobrok]

Asjalik teemaaretus. Panen "like"....

[onu41]

Päris hea arutelu!!! Siia võiksid ka teised oma arvamuse kirja panna.

[tkko]

Miks peaks olema efektiivsem lasta põletil kütta suure võimsusega tsükliliselt akupaaki, koos perioodiliste temperatuurikõikumistega ja andes põletile „aega puhkamiseks“, kui põletil tuleb nii ehk naa toota samal hulgal soojusenergiat?

Sest enamus põleteid lihtsalt ei võimalda väikese võimsusega kütmist , samuti isikliku kogemuse alusel on üsna raske stabiilset põleti tööd väikesel võimsusel tagada . Olenevalt põletist on "aeg puhkamiseks" põlemisjääkide eemaldamiseks nagunii vajalik.

Kõrge temperatuur põhjustab katlakivi?

Katlaring on suletud süsteem ja seal seda juurde ei teki . Võib-olla boileris see probleem on.

[Katlamiis]

Tere!
Kas auto kulub sama läbisõidu juures vähem, kui teda pideva ühtlase sõiduga võrreldes pidevalt käivitada, soojendada, kihutada ja „puhata lasta“?.

Kui ühe autoga törtsutada iga 3-4 tunni tagant 3-6 km ja teisega sõita ainult 300 km päevas ja mõlema autoga uhada läbi võrdselt 300 000 km siis esimene auto on ika päris pann mida ei tahe isegi omanik näha kütusekuluse ei hakka rääkimagi. Sama on ka katla juures küttekuluga, kui ikka törtsutada siis kütte kulu pea poole võrra suurem. See on minu arusaamine katlakütmisest ja kütte kulust.

[dumbuser]

Autodest ei tea sa küll midagi siis. Katla kohta ei hakka midagi oletama. Sõida/küta kuidas tahad, kasutajast oleneb enamus. Esimene auto peaks sõitma maksimaalselt 45,66 aastat ja minimaalselt 17,12 aastat, teine auto saab oma limiidi kätte 2,8 aastaga. Mõtle ise kummal on suurem koormus.

[Esimene]

Uurisin ka enne põleti ostu erinevaid põleteid, st kuidas töötavad.
Vanematel pelletikatlal Atmos D15P oli enne Erato GP20 põleti. Süsteem ilma akupaagita.
Põleti muudkui plõksis sisse ja välja. Katel on väikse veemahuga(65L), siis jätkus energiat väheseks ajaks.
Soovituslikult oli, et võiks olla akupaak. Aga väike ruum ei võimaldanud akupaaki panna.
Hakkasin otsima teist põletit, mis sobiks paremini ilma akupaagita süsteemile.

Algul olid plaanid panna Pelltech PV20a, kuna oskab valida ise 6 võimsusastme vahel.
Aga nüüdseks õnneks ei olnud mul seda ESBEst võimalik saada, valisin Taani NBE põleti ja olen sellega rahul ja töötab hästi ka ilma akupaagita süsteemis. AtmosD15P katlale panin selle põleti vaheplaadiga edukalt külge. Vaheplaat siis sellepärast, et katla põleti auk oli suurem kui NBE põletil.


Nagu soojuspumpade puhul on olemas on-off ja inverter pumpasid võib Taani NBE põletit nimetada ka sisuliselt inverterpõletiks, mis tõstab ja langetab oma võimsust sujuvalt 2,4 kuni 24KW vahel vastavalt vajadusele. Lisaks on ta targem automaatika poolest võrreldes teiste põletitega.

Teisi põleteid võiks nimetada on-off põletiteks mis jäävadki sisse ja välja lülituma. Sisse lülitades portsu pelleteid võtma, siis süütama, kuni korralikult tule üles võtab ja varsti jällegi välja lülituma mingi aeg tuld kustutama ja kõik kordub algusest peale.
Need on-off põletid, et ei peaks liiga tihti sisse ja välja lülituma sobiksid paremini akupaagiga süsteemi või katlale millel on suurem veemaht, näiteks Pelle katel.

Kuna endal katel Atmos DC32S on koos akupaagiga. Sai siis panna sellele Erato GP20 oma katlale peale. Tööle panin nii, et ei peaks ilmaasjata tervet suurt akupaaki soojas hoidma. Selleks sai ülevalt kolmandikule paagile panna anduri ja elektroonika mis juhib põletit. Praegu umbes 2 tundi kütab ja siis on pikem vahe.

[puljong]

Pelle katel, Pelltech PV20a, 150 ruutu, sellest pool põrandaküte, teisel korrusel 5 radiaatorit. 165L veereservuaar katlas mängib väikest akupaagi rolli ning 300L põrandaboiler ei nõua ka suurema koguse vee tarbimisel kohe ahju poolt kütmise alustamist. Suurema intervalli põleti töös saaks kindlasti, kui akupaak vahele pista, eriti kui tegemist pisikeste pelletikateldega, tagab soojaga varustamise ka veidi pikemate elektrikatkestuste korral... aga otseselt seda sinna süsteemi vaja pole. See kes puudega lisaks kütab, sellel loomulikult vajalik.

Kuna hetkel teen siseviimistlustöid ning ei ela seal veel, siis pidevalt vajalikku 20-21 kraadi ei hoia, vaid käib 15-16-17 kanti. Sooja tarbevett ka ei tooda, boiler sisetemperatuuril. Umbes kott kraanuleid läheb ööpäevas (16kg).

Põrandasse läheb hetkel automaatikaga 25 kraadine vesi ning radikasse 30-35. Põleti tsükkel on hetkel 40 min tööd, 2h puhkust. Töörežiim 14kW peal, 60 kraadi peal lülitab siise ja kütab 90-95ni.

Ehituse käigus tundus kõik ulmekallis, nüüd, kus on tihedalt muid toimetamisi antud nädala sees õhtu hiljani välja ja pole maja peale jõudnudki, ei kujutaks küll ette, kui peaks sinna iga päev minema ja puid koldesse loopima... akupaagiga isegi kasvõi ülepäeviti. Viimati ladusin kubusse pühapäeval 7 kotti ja unustan selle kuni tuleva laupäeva hommikuks, kui ehk tekib võimalus taas edasi nokitseda. Elektritenn valvab ka 30 kraadi juures, et kui põleti peakski saba andma, siis vähemalt ei külmu miskit lõhki.

Nii et kes tahab mugavat ja mõistlikku süsteemi, siis soovitaks küll pelletit. Jah - elekter on veelgi kompaktsem ja gaas, aga hind tuleb kindlasti krõbedam. Maakütte võimalus sõltub krundist, endale seda panna ei saa imbkaevu tõttu ning ka tulenevalt naise soovist aias miskit peenral kasvatada. Mingist puuriidast meie peres ka enam und ei nähta... oma metsaga oleks ehk teine lugu, aga halud kahjuks ikkagi ise koldesse ei roni, kui Egiptuses päikest võtad, seega pelletiga kütmine on raudselt automaatikaga. Võibolla on mõni briketilaadur analoogselt pelletile, aga see katel vast on ikka tunduvalt võimsam ja sobilik alates ridaelamust vmt.

[www]

Mis on täna hea, efektiivne(parim, mitte odavaim) pelletikatel ja pelletipõleti ilma akupaagita 160m2 majale? Palju voolutarve kuus on? Kuidas suvel põleti soojavee tegemise reziim välja näeb? Või on suvel sooja vett elektriga odavam teha? Kui tehruum on elutoa kõrval, siis kuidas on reaalselt müra kostvusega? Kas peab tehruumi isoleerima?

[puljong]

suvel pigem las küttesüsteem puhkab. ikkagi suhteliselt väga lühikeseks ajaks sisse lülituda ja boileris vett soojendada, on pigem põleti ja ahju kurnamine. samuti on korstnalõõri temperatuur eelnevalt madal, seega kisub pigitama kindlasti. elektriga tuleks ma usun odavam suveperioodil... eks mõni pikemalt pelletiga kütnud kodanik oskab sõna võtta.

voolutarve on neil väike enamjaolt. süütamisel kulutab 300-500W, sedagi ainult minuti-paari jooksul. stabiilne voolutarve on 30-40w ringis tööreziimil.

helide ja müraga on jah endalgi pisut mõtlemist, aga plaanin mingitest dekoratiiv-summutus-matejali tükkidest (tehtud kivi või klaasvillast) pisikese kasuka või kasti ümber teha põletile. fooliumteibiga lased veel igalt poolt üle kui vaja, siis kaob ka selline spetsiifiline "mobla-vibra" pirin ära, kui tiguajam põletis kütet sinna põlemisresti peale tõukab. katlaruumil kindlasti on vajalik tulekindel uks ja kui kindlustus majal ning miskit kunagi juhtubki, siis selle puudumisel ei hakata asja üldse edasi uurimagi, kui sul seal suvaline jeldwen ees... paraku paraku. põleti reegline kuumaks ei lähe, võibolla ainult selline käesoe, seega pole karta ka, et seal vati sees üle kuumeneks. pumbad müra ei tee ning tigutransportöör on suhteliselt vaikne. võimalik, et pelleti krõbin kukkumisel mingi kerge on, aga eks sellele kõrile võib ka miskit ümber mähkida, kui peaks vajadus olema.

mis sinu majale sobivaim oleks, ei tea. palju sõltub kütteruumi mõõtmetest, korstnalõõri ava asukohast jne. iga väike nurk või asi läheb tööd ja aega ja raha maksma. kiirustada ka ei maksa, pigem mõtle ja mõõda 9 korda ja siis tee ära. isegi selle 9 korra järel on pisut rohkem raha ehk kogunenud, et saad endale mugavust või automaatikat rohkem lubada, kvaliteeti jne. tasub ennast kindlasti ära kui kohe suvaline jupp poest võtta ja siis pärast kiruda.... aga 160m2 ei ütle eriti palju alustuseks... kui et ainult põleti võimsuse saaks öelda.

[Külaline]

ootaks kasutaja kütja arvamust

[Katlamiis]

Autodest ei tea sa küll midagi.....kummal on suurem koormus.

Esimesel autol oled sa vahetanud selle aja jooksul vähemalt 22 korda õli, päris palju kordi piduriklottse, mitu korda sidurit ja kütet valanud meeletult. Kui teine auto läbis päevas ühtlasel kiirusel 300km siis sellel kogu 300 000 km läbisõidu peale pole vaja vahetada vast isegi piduriklottse ja kütusekulust ei hakka rääkimagi.

[rtol]

Kuidas uue elektrihinna valguses maakütte ja pelleti kütte hinna vahekord on? Pole vist enam vahet?

[JyriPaike]

Akupaak on kindlasti ka üks võimalus alternatiivse kütteallika nimelt päikesekütte
rakendamiseks tuleb vaid paagile paigaldada soojusvaheti millest hakkab läbi käima
antifriis ja kui päike paistab ja paneelid seina peal või katusel pole vaja pelletipõletil
tööd teha www.akromex.com

[Esimene]

suvel pigem las küttesüsteem puhkab. ikkagi suhteliselt väga lühikeseks ajaks sisse lülituda ja boileris vett soojendada.

Ma olen ka mõelnud, kuidas suvel sooja vee saamisega on mõtekam. Kas pelletiga või elektriga. Eks katsetab suvel ära.

Suvel, et tarbeveeboilerit soojendada, peab üles kütma ka katla.
Siin on oluline ka, kas katel on suure või võikese veemahuga.
Suur vahe on kas kütad 65L katla või 165L Pelle katla, mis omakorda kütab boilerit.
200l boileri kütmiseks tuleb kütta üles 265L või 365L. Sedasi on ilma akupaagita süsteemis. Siin sobiks paremini väikese veemahuga katel.

Kui süsteemis ka akupaak, siis selle külge on tavaliselt veeboiler pandud. Kui boilerit ei ole, siis on pandud soojaveespiraal akupaaki.
Siin kütab katlaga korra akupaagi üles ja akupaagist soojendatakse boilerit või soojaveespiraali pikema aja jooksul. Katla veemaht siin vast suurt rolli enam ei mängi.

[Veikko]

Akupaak on kindlasti ka üks võimalus alternatiivse kütteallika nimelt päikesekütte
rakendamiseks tuleb vaid paagile paigaldada soojusvaheti millest hakkab läbi käima
antifriis ja kui päike paistab ja paneelid seina peal või katusel pole vaja pelletipõletil
tööd teha http://www.akromex.com

Odavama sooja vee saad ikka elektriga, aga mitte päikeseenergiasüsteemidest.

[M metsast]

Tegelikult sõltub suitsugaaside temperatuur ju ka sellest, kui hõre on katel, ehk mitte ainult suitsugaaside temperatuurist vaid ka nende hulgast.

Samas tasub teada sedagi, et mida suurem on gaaside temperatuur, seda suurem on ka maht (gaasid paisuvad päris palju temperauutri tõustes). Kuna suitsugaaside mahtu (kogust) keegi reaalsuses ei mõõda, siis ma arvan, et korrektne on öelda, et kasutegur oleneb suitsugaaside temperatuurist ja hapnikuprotsendist kui rääkida nö. korstnakaost. Mida madalam hapnikuprotsent, seda parem kasutegur. Loomulikult oleneb kasutegur ka näit. sellest, kui palju CO-d suitsugaas sisaldab, sel juhul on jutt juba keemilisest kaost. Kui hapnikuprotsent kõrge kasuteguri eesmärgil liiga madalaks viia, siis hakkab tekkima palju CO-d...

[Katlamiis]

Odavama sooja vee saad ikka elektriga, aga mitte päikeseenergiasüsteemidest.

Päike paistab taevast tasuta või on see maksustatud mingi maksuga

[rokikas]

Kas päikesepaneele jagatakse juba tasuta ja eluiga on neil .....?

[Katlamiis]

Milleks neid päikesekuttesüsteeme paigaldatakse kui elektriga soojavee tootmine on odavam

[rokikas]

Hobi, "roheline", "öku", jne.

[Külaline]

Milleks neid päikesekuttesüsteeme paigaldatakse kui elektriga soojavee tootmine on odavam

Ei ole meil veel mitte üks paneeli kaupmees suutnud arvutuslikult ära tõestada, et paneelidega on sooja vett kasulikum tööta, kui otse elektriga. 20 aasta tasuvuse jutt pole tõsiseltvõetav

[Katlamiis]

Milleks neid päikesekuttesüsteeme paigaldatakse kui elektriga soojavee tootmine on odavam

Ei ole meil veel mitte üks paneeli kaupmees suutnud arvutuslikult ära tõestada, et paneelidega on sooja vett kasulikum tööta, kui otse elektriga. 20 aasta tasuvuse jutt pole tõsiseltvõetav

Loomulikult 20 aastat pole tõsiselt võetav jutt. 5 aastat tasuvusaeg ja soe vesi on edaspidi tasuta.

[Külaline]

Milleks neid päikesekuttesüsteeme paigaldatakse kui elektriga soojavee tootmine on odavam

Ei ole meil veel mitte üks paneeli kaupmees suutnud arvutuslikult ära tõestada, et paneelidega on sooja vett kasulikum tööta, kui otse elektriga. 20 aasta tasuvuse jutt pole tõsiseltvõetav

Loomulikult 20 aastat pole tõsiselt võetav jutt. 5 aastat tasuvusaeg ja soe vesi on edaspidi tasuta.

Paluks konkreetset arvutust või viidet, selle 5 aasta kohta.

[arvutaja]

1 ruutmeetrile langev päikeseenergia on Eesti laiuskraadil 980 kWh/aastas.
5 aastat*980 kWh/a=4900 kWh
0,12 senti/kWh*4900 kWh= 588 EUR/m2
Eeldame optimistlikult, et 40% energiast läheb tõesti vee soojendamiseks (tsitaat Sunheati kodulehelt "Kui hinnata päikeseküttesse tehtud investeeringu mõttekust, on oluline näitaja ka
päikeseküttesüsteemi efektiivsus, mille all mõtleme energiahulka, mida süsteem suudab
soojusenergiaks muuta e kui palju kinnipüütud soojuskiirgusest jõuab tarbimisse. Siin on
näitaja 30% hea, 35% väga hea ja 40% suurepärane tulemus.")
588*0,4=235,2 EUR/m2 peaks saama ostetud ja paigaldatud päikesekütte süsteem.

Ei tea selle hinnaklassiga seadmeid, 20 aastase tasuvuse mööndustega veab välja.