palkmaja seestpoolt soojustamine...............

[marju121]

Mul on vaja soojustada seestpoolt ahjuküttega tuba. Ma tean, et õige soojustamine käib ikkagi väljast, kuid sinna ma ei saa ligi.
Praegu on seal püstpalk (teine korrus) ja krohvsein. Krohvsein on katki, kas peab selle parandama krohviga ära. Talvel on seal 10 kraadi sees ja seega ma ei saa nii jätta. Kui oleks ma meesterahvas, siis ma aimaks, mida teha. Tahan panna karkasi ja villa, kuid mida panna palkide ja villa vahele( mingi aurukate või mida). Mõistke ja aidake, ärge hakkake kohe sõimlema, see ei aita mind.

[Andres.Ta]

Täna räägivad targemad, et kui kivimaja ei tohi seest soojustada, siis palkmaja ei soovitata seest soojustada, kuna see toimib mingil määral sarnaselt kivimajale. Kondensaat tekib palgi ja soojustuse vahele ning puudub võimalus niiskuse välja kuivatamiseks.

Vastavate keskkonnatingimuste juures veeauru tegelik sisaldus hakkab võrduma küllastussisaldusega ning suhteline veeaurusisaldus on 100% ja tekib kondensaat palgi ning soojustuse vahele. (seest soojustades). "Vana maja käsiraamat" ütleb, et seest võib soojustada max 50 mm villaga sest see ei isoleeri nii hästi soojust, et palgi sisepinna temperatuur langeks liiga madalale.

Soovitan kaaluda maja väljast soojustamist või soojustamist seest poolt max 50 mm villaga, kui rohkemaga, laske mõnel pädeval inseneril arvutus läbi teha.

[pikk88]

Pole küll insener ega spetsialist, kuid tean korterit, mis on soojustatud ristpalkmajas seestpoolt 15 cm villaga. Villa ja palkide vahele pandud tuuletõkkeplaat ja seinas kaks kihti kipsi. Asi olnud seinas 8 aastat ja siiani pole mingeid probleeme esinenud (niiskust ega palkide mädanemist).

[Külaline]

Pole küll insener ega spetsialist, kuid tean korterit, mis on soojustatud ristpalkmajas seestpoolt 15 cm villaga. Villa ja palkide vahele pandud tuuletõkkeplaat ja seinas kaks kihti kipsi. Asi olnud seinas 8 aastat ja siiani pole mingeid probleeme esinenud (niiskust ega palkide mädanemist).

ja kust otsast see tuvastatav on, et midagi pole juhtunud?
Ei välista muidugi olukorda, kus antud palksein on piisavalt hõre, et tekiks õhuringlus, mida saaks nimetada tuulutuseks.

[marju121]

Nüüd räägiti mulle sellist variant.... lõhu krohv maha, topi kõik palkidevahelised praod vahuga kinni, siis pane aurutõke, edasi kroovmatt peale, siis savikrohv lõpuks. Pidi piisavalt sooja pidama (siis jääb krohvi lappimine ära). Mida arvata sellisest lahendist, ja kas ta tuleb lihtsam ja odavam............
Mitmekesisusest koorub tõde, tänan eelnevaid vastajaid ja ootan ikka veel Teie tarkust.

[rokikas]

http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... palkseinad
http://www.paroc.ee/lahendused-ja-toote ... oveerimine
Nagu tohiks ikka ka seest palkseina soojustada.

[An-Neljas]

Kroovmatist võib vist k ja v ära jätta, oletan.

Ja vahu osas olen kõrv koos teemaalgatajaga. Mis juhtudel see on palkidele vastunäidustatud, millistel mitte? Oleneb vahust, kasutusviisist, -kohast?

[Andres.Ta]

Kui keegi viitsib lugeda, olen selle raamatu autorile kirjutanud ja küsinud, mis värk on. Viimasele kirjale vastust ei saand paraku. Asja peaks lugema tagant poolt ette poole.

Aitäh vastuse eest. Saatsin kirja edasi ka kolleegile. Ta ilmselt rõhub
sellele, et Soome suurimad palkmajade tootjad soojustavad maju küll seest
100-150 mm villaga ja teinud seda juba aastaid ilma probleemideta.
Kolleegi huvitab see teema eriti, sest toodab samuti freespalkmaju.

Kui soojustada palki seest 100-150 mm villaga, siis peaks ehk tarind
aurutõkkega kaitstud olema ning tagatud hea ventilatsioon? Aurutõke hoiab
niiskuse sattumist tarindisse ning vent. tõmbab ruumis oleva niiskuse
välja.

Ometi Soome seest soojustatud freespalkmajadel pole küll kuskil
aurutõket. Kirjeldusest võis lugeda, et sein on nö hingav, auru
läbilaskev...

Veelkord, tänud vastuse eest!

Lugupidamisega,
Andres Talk
56185119

> Hei!
>
> Artikli autor Targo Kalamees on TTÜs teinud vastava sisulisi uuringuid:
> puitseina seest lisasoojustamine ei anna alati häid tulemusi. Palgile
> kondenseerunud veeauruga ei pruugi kaasneda koheseid kahjustusi, kindlasti
> aga pikemas perspektiivis. Seetõttu on soovitatav pigem soojustada väljast
> poolt (miinus: kannatada võib hoone välis-esteetika).
>
> Seest lisasoojustamisel ei tohi tarindis olla tuulutust, ilmselt peate
> silmas ruumide ventilatsiooni?
>
> Soome palkmajade tootjaid ei oska kommenteerida.
>
> Targo artiklite üks sõnum on et puithooneid pigem ei tasu seest
> lisasoojustada, kivihooneid ei tohi seest lisasoojustada.
>
> Isiklikult väldiksin seest lisasoojustamist enam kui 50 mm. Nt
> miljööaladel on üsna tavaline välisseinte osas sees 50 mm roomati seinale
> kinnitamine ja üle krohvimine.
>
> Raamatu üks eesmärk oli kirjeldada taastamise probleeme, riske ja
> võimalusi. Loodame et eri autorite tööst on olnud abi?
>
> Parimat,
>
> Joosep Metslang
> Eesti Vabaõhumuuseum
> Maa-arhitektuuri keskus
> Teadur
>
> joosep@evm.ee
> +372 5161 463
>
>
> Tervist, tekkis arutlus kolleegiga Vana maamaja käsiraamatus toodud
> väitega, et palkmaja on keeruline seest soojustada üle 50 mm villaga.
>
> Lk 138 on kirjas "100 mm paksuse seespoolse soojustuse korral langeb palgi
> sisepinna temperatuur alla küllastustemperatuuri ja veeaur kondenseerub
> palgi sisepinnale." Sama on näidatud joonise peal.
>
> Saan aru, et kui seal tuulutus puudub, siis asi läheb hapuks. Kolleeg
> väitis, et Soome suuremad palkmajade tootjad on juba aastaid tootnud
> sääraseid maju, mis soojustatakse seest 100-150 mm isolatsiooniga.
>
> Samuti on viiteid palkmaja soojustamise kohta seest poolt teistes
> erialastes raamatutes.
> Võibolla täiendaksite või selgitaksite oma seisukohta?
>
>
> Lugupidamisega,
> Andres
> 56185119
>