Soemüüri lõõrid.
-
- Ehitusguru
- Postitusi: 802
- Liitunud: 19 Juul 2008, 04:47
- On tänanud: 64 korda
- On tänatud: 40 korda
- Kontakt:
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Leevi »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 427
- Liitunud: 10 Veebr 2011, 20:18
- On tänanud: 71 korda
- On tänatud: 70 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas meelisvaiksaar »
Ei uskunud ka mina gaasiplahvatuse võimalikkusesse. Ühel kundel ainlt oli teistsuguseid kogemusi. Esimene koldetäis puid oli ära põlenud nii,et tukid olivad veel järgi.Siis ta oli uue poolkollet puid sisse pannud ja jäänud oootama millal need põlema lähevad.Olid susisenud ja susisenud.Ja siis oligi pauk käinud ja Ahi lendas laiali.Nii laiali ,et osad kivid olid 3 m. eemal seisvasse külmikusse lennanud.
Ise ta väitis ,et küttis puudega.......
Olen kuulnud kivisöe kateldel selliseid juhtumisi...
Üldiselt peale seda olen oma arvamust selle koha pealt muutnud....Ma ei väida,et seda juhtub tihti.Kuid selliseid asju ei saa ka välistada ilmselt.
Lugupidamisega Meelis vaiksaar
Tel. 53 966 469
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2194
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 61 korda
- On tänatud: 117 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Minu arvates selle sõbra jutus puudub loogika.
Pigem arvan, et kui selline asi üldse juhtus ja see polnud pelgalt sõbra fantaasia vili, siis keegi võis soemüüri sisse paigaldada mingi lõhkekeha.
Kas niisugusel iseeneslikul gaasiplahvatusel ka mingit teaduslikku põhjendust leidub?
Leevi mitmekihilise soemüüri mõttes on iva. Seda tuleohutuse kohalt.
Aga teades meil saada olevate telliste mõõtmeid, hindasid ja inimeste rahalist seisu, näib see mõte kalduvat pigem utoopiavaldkonda.
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas motamees »
See ei ole utoopia ja ufod. Kui teie ei usu, siis see ei tähenda, et ei toimu. Mina olen näinud gaaside plahvatust sadu kordi ja tundnud paar korda.
Täpselt selle stsenaariumi alusel gaaside plahvatus toimubki, nagu Meelis kirjeldas. Kivisöega kütmisel on selle esile kutsumine väga lihtne.
Mul oli vanasti kodus pioneerpliit, millel taga soesein. Pioneerpliital olid sees küttepudelid, mille taga oli kekküte. Kütsin pidevalt kivisöega. Peale igat laadimist jäi tuli uue söe alla ja kui tuli lõpuks ennast uuest materjalist läbi murdis (siin on Vuugile teaduslik põhjendus), siis tekkinud gaasid plahvatasid. Kogu lõõristik oli gaasi ju täis. Käis PUFFF ja toas oli veidi kivisöe haisu. Naine ikke kirus seda, sest viskas tahma pliita raua vahelt välja. Ükskord õuest tulles panin pliita alla uue ämbritäie sütt ja läksin ennast sooja seina vastu soendama. Kui Puff käis, siis soe sein liikus paar cm. Tegemist oli pottidest sooja seinaga ja seinu hoidis koos potiklambrite hulk. Tänu sellele õnnestus mul hiljem ikka ise see soe sein ära lammutada.
Me ei tea inimeste kütmisharjumusi. Leevi (tema sarnased inimesed) võib praegusel perioodil teha kütmisel mida iganes valesti.
Taastaja ja ta "parteikaaslased" võivad plahvatust pliita ääres oodata. Mina aga seon sooja seina esi ja tagakülje edaspidigi omavahel. Seda nimetatakse töö KVALITEEDIKS, aga mitte lolluseks.
Samal põhjusel ka küsisin EN gaasipilu kohta. Arvasin, et mingi nipiga suudaks see ära hoida seda plahvatust. Keegi aga ei tea peale kuiva valemi midagi. Mulle aga ei meeldi pimesi valemeid järgida. Tahaks nende sisu teada, sest tihti tuleb välja, et sisu polegi.
Tel 5o9279o
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Saaremaal Neemi külas lendas ühel terve ahju lagi pealt ja 20 aastat hiljem samas külas naabrimajas virutas slepe korstna küljest põrandale ja terve korsten oleks võinud kaela tulla.
Tundub, et selliseid asju juhtub rohkem umbkoldega.
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas motamees »
Minu teadmisel peaks vaheseinad olema paksemad, kui välissein. Vahesein saab ju mõlemalt poolt kuuma ja ei saa jahtuda. Väidan, et 8,5cm välisseina puhul võiks olla vahesinaks 12cm. Siis kuumenevad nad enam vähem võrdselt. Võrdse kuumenemise puhul võib vaheseina ehitada välisseinaga seotisse.
Väide jääb siia "õhku". "Tõelised pottsepad" annavad nüüd muidugi tuld kahest rauast. Laske käia ja rahuldage ennast. Mina ootan rohkem mõtlevate inimeste kommentaare.
Tel 5o9279o
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 662
- Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
- Asukoht: harjumaa ,saku
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 8 korda
- Kontakt:
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas virgor »

Motamehe jutus tundub rohkem kõhugaaside moodi jutt.Neid gaase olen ma ka tundnud

Kuhu poole või mis suunas see rakett (soemüür) mitu sentimeetrit sul liikus ??Kaks sentimeetrit oleks ikka selle laiali küll ajanud. See rohkem utoopia.
www.hot.ee/kaminad
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2194
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 61 korda
- On tänatud: 117 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Gaasid hakkavad eralduma puidust 150*C juures, aga süttimistemperatuur on kusagil 250*C juures.
Samas gaas ei saa plahvatada, kui seda pole piisavas kontsentratsioonis.
Ja plahvatusel pole purustavat jõudu, kui pole piisavalt tugev.
Kütmisel on ju siiber avatud ja gaasi tekkimisel ja mittesüttimisel peaks see väljuma.
Muidugi võib olla teoreetiliselt niisugust olukorda, kus pannakse peale kütmist puud ahju eelkuivama, et järgmisel kütmiskorral need paremini süttiksid. Kui niisugusel juhul on koldetemperatuur tugevalt üle 150*C siis võib küll hakkata puudest ahjus tekkima gaas.
Seega ahju koldesse kütust eelkuivama ei maksaks panna.
Tegelikult ma arvan kogemuslikult, et korralikult kiviseotisesse laotud 85mm seinapaksusega ühekihiline soemüür on märksa konstruktsioonilt tugevam, kui vana, praguline, läbiroostetanud potiklambritega, kohakuti asetsevate vuugivahedega, liga-loga pottsoemüür.
Aga see on mu kogemuslik arvamus. Et seda kindlalt väita, peaks tegelikult teostama tugevusarvutuse või määrama katseliselt.
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2194
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 61 korda
- On tänatud: 117 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Mina olen tegelikult seda põhimõtet püüdnud järgida, Tuleb ju arvestada, et vaheseinal on suitsugaas kahel pool ja välisseinal ühel pool. Järelikult kuumeneb väliseinaga samapaksune vahesein kiiremini. Selle vältimiseks tuleks vaheseinte paksustega varieerida analoogselt välisseinte paksustega.motamees kirjutas:Veel tuleks selgeks rääkida vaheseina paksus. Mitme korra küsimise peale ikka vaikus. Tehakse tuima näoga servi kivist edasi, sest vanasti ju oli ka nii. Samas aga on muudetud välisseina paksust.
Minu teadmisel peaks vaheseinad olema paksemad, kui välissein. Vahesein saab ju mõlemalt poolt kuuma ja ei saa jahtuda. Väidan, et 8,5cm välisseina puhul võiks olla vahesinaks 12cm. Siis kuumenevad nad enam vähem võrdselt. Võrdse kuumenemise puhul võib vaheseina ehitada välisseinaga seotisse.
Väide jääb siia "õhku". "Tõelised pottsepad" annavad nüüd muidugi tuld kahest rauast. Laske käia ja rahuldage ennast. Mina ootan rohkem mõtlevate inimeste kommentaare.
Muidugi samamoodi peavad lõõride ristlõiked vastavalt temperatuuri vähenemisele korstna suunas vähenema.
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas motamees »
Kui ei tea, tuleks õppida või teisi usaldada, muidu jäädki lolliks.virgor kirjutas:Ei tea mina ka midagi sellest ahjude ja müüride õhku lendamisest.Nende paljude aastate jooksul oleks pidanud ikka midagi kuulma.![]()
Motamehe jutus tundub rohkem kõhugaaside moodi jutt.Neid gaase olen ma ka tundnud![]()
Kuhu poole või mis suunas see rakett (soemüür) mitu sentimeetrit sul liikus ??Kaks sentimeetrit oleks ikka selle laiali küll ajanud. See rohkem utoopia.
Lendamisest ei rääkinud ma midagi. Gaaside plahvatusest oli jutt. Muide puugaasiga sõitsid vanasti (ka tänapäeval mõned) autod. Auto mootorit käitab gaaside plahvatuslik põlemine. Ja ka sinu mainitud kõhutuul põleb. Piisab ainult tikuga süüdata.
Seljaga vastu soemüüri toetudes tundsin, et ta läks paksemaks. Tähendab lõi seina kummi plahvatuse ajal. Kas just 2cm, ei saanud ju mõõta. Liikumine oli aga selgelt tuntav ja seda mitmeid kordi.
Aga mis seal imelikku on. Seina pind on mitu ruutmeetrit. Isegi väga väike ülerõhk annab suure koormuse, mis on võimeline sidumata seinapooli liigutama..
Tel 5o9279o
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 662
- Liitunud: 10 Okt 2007, 09:59
- Asukoht: harjumaa ,saku
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 8 korda
- Kontakt:
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas virgor »

Ise kirjutasid selge sõnaga (paar senti ).Paar on ju kaks.
www.hot.ee/kaminad
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 94
- Liitunud: 09 Nov 2012, 13:03
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Aivard »
soovitatud nii teha,et pidavat alt soojaks küll minema.Mida arvate?
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Soome tüüpi pliital veab ka suitsu pliita alla...ja neid on palju tehtud...
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 94
- Liitunud: 09 Nov 2012, 13:03
- On tänanud: 2 korda
- On tänatud: 4 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Aivard »
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 405
- Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
- Asukoht: paikne
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 20 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas taastaja »
Paraku algul kõike lihtsalt ei hooma, näed ainult seda soemüüri ja tahad omastarust kaval olla

Aga kes seda teab? Tänasel päeval on võimalused kiiremaks arenemiseks meeletult paremad, kui meil vanasti. Mul näiteks oli ainult A.Veski raamat ja Kellukoolis käiv sugulane, kes oskas juba viimases raamatus parandusi teha

Aga, mis ma siin ikka pajatan. Kõige parema väljaõppe saab siis, kui oled mingi asja valmis saanud ja see ei hakka nii tööle kuda ise mõtlesid

-
- Ehitusspets
- Postitusi: 405
- Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
- Asukoht: paikne
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 20 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas taastaja »

- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas motamees »
Väga lihtne arvutus näitab - Võtame gaasi plahvatussurveks 0,1 atmosfääri (sellise surve suudab ka suuga kinnisesse anumasse puhuda). Kindlasti on plahvatuse surve suurem, aga osa lekib erinevatest kohtadest välja. Aga edasi... 0,1 atti on 0,1kg/ruutsentimeetri kohta. See teeb ruutdetsimeetri kohta 10kg ja ruutmeetri kohta 1000kg. Kui sooja seina ühe poole pindala on umbes 2ruutmeetrit, siis saab see seinapool ...
Algul arvutasin peast seda ja arvasin surve olevat 100kg ruutmeetrile. Arvutusmasin aga andis mullegi üllatava tulemuse. Asi see seinal siis liikuda pole.
Ütlesingi sellepärast paar senti, et täpselt mõõta pole saanud. Ega see täpne cm arv nii tähtis polegi. Tähtis oli hoopis teema teadvustamine.
...aga ega polegi loota, et vanakooli mehed nüüd ütleks, et need löögi jõud võivad olla ikka suured küll. Palju mõnusam on ju Motamehele "taha keerata".
Virgor, sinu näidet tuues mõtlesin laulule ...
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina.
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina,
lollina, sureb ikka lollina.
Nii laulis Eesti kadunud rokikuningas.
...mina aga seon seina pooli ikka kokku.
Taastaja, pole ju raske mõista ... Kui uue küttekogusega lämmatada koldes olev tuli, hakkab tekkima põlemata gaas, mis liigub koldest korstna poole. Lõpuks on kõik kohad seda täis. Seni tekib gaasi, kuni tuli läbi pealiskihi tungib ja siis... buff...
Tel 5o9279o
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Põhimõtteliselt selliseid plahvatusi olen korduvalt kogenud. Nii võimsaid küll mitte ahjuga vaid katlaga. Kuumust on, kütet on, leeki mingil põhjusel (õhu pealevool kinni/piiratud) ei ole ja leegi tekkides käib pauk. Paar korda on katla uks lahti olnud ja leek on ~2 m. välja käinud ning mu tukast tiba kaasa viinudmeelisvaiksaar kirjutas: Ühel kundel ainlt oli teistsuguseid kogemusi. Esimene koldetäis puid oli ära põlenud nii,et tukid olivad veel järgi.Siis ta oli uue poolkollet puid sisse pannud ja jäänud oootama millal need põlema lähevad.Olid susisenud ja susisenud.Ja siis oligi pauk käinud ja Ahi lendas laiali.


ehitusremont@gmail.com
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 405
- Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
- Asukoht: paikne
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 20 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas taastaja »
See ei tee ju sugugi paha, kui pooli kokku seod...seda pole ju ka keegi vaidlustanud.motamees kirjutas:
...mina aga seon seina pooli ikka kokku.
Taastaja, pole ju raske mõista ... Kui uue küttekogusega lämmatada koldes olev tuli, hakkab tekkima põlemata gaas, mis liigub koldest korstna poole. Lõpuks on kõik kohad seda täis. Seni tekib gaasi, kuni tuli läbi pealiskihi tungib ja siis... buff...
Sellist Sinu kirjeldatud pahvakut(KOLDES) on kindlasti kogenud kõik kive kuumutavad fännid. ...et siis süttimata põlemisgaasid on kurja juureks soemüüris? Sellele tahad rõhuda?
- motamees
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2700
- Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
- Asukoht: Saar
- On tänanud: 209 korda
- On tänatud: 191 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas motamees »
Jep. Kogu gaasid süttivad ju korraga, ka soemüüris.taastaja kirjutas: ...et siis süttimata põlemisgaasid on kurja juureks soemüüris? Sellele tahad rõhuda?
Tel 5o9279o
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Väga lihtne arvutus näitab - Võtame gaasi plahvatussurveks 0,1 atmosfääri (sellise surve suudab ka suuga kinnisesse anumasse puhuda). Kindlasti on plahvatuse surve suurem, aga osa lekib erinevatest kohtadest välja. Aga edasi... 0,1 atti on 0,1kg/ruutsentimeetri kohta. See teeb ruutdetsimeetri kohta 10kg ja ruutmeetri kohta 1000kg. Kui sooja seina ühe poole pindala on umbes 2ruutmeetrit, siis saab see seinapool ...
Algul arvutasin peast seda ja arvasin surve olevat 100kg ruutmeetrile. Arvutusmasin aga andis mullegi üllatava tulemuse. Asi see seinal siis liikuda pole.
Ütlesingi sellepärast paar senti, et täpselt mõõta pole saanud. Ega see täpne cm arv nii tähtis polegi. Tähtis oli hoopis teema teadvustamine.
...aga ega polegi loota, et vanakooli mehed nüüd ütleks, et need löögi jõud võivad olla ikka suured küll. Palju mõnusam on ju Motamehele "taha keerata".
Virgor, sinu näidet tuues mõtlesin laulule ...
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina.
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina,
lollina, sureb ikka lollina.
Nii laulis Eesti kadunud rokikuningas.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Mota: Ma arvan, et need puupead oskavad ahjusid teha küll...aga peaasi, et nad põleva ahju ligi ei satu...sest on õeldud: Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni ( Terry Pratcett)

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 2194
- Liitunud: 15 Jaan 2008, 09:34
- On tänanud: 61 korda
- On tänatud: 117 korda
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas vuuk »
Eks puupeadega kipub ikka ja alati igasuguseid jamasid juhtuma.Robi 1 kirjutas:...puupead...
Üks võimalus mõnede jamade ära hoidmiseks on muidugi traatidega kõikvõimalikud asjad kinni siduda.
Kuna üldehitajana tegelen fassaadide ladumisega, siis tean, et fassaadi puhul peab olema vähemalt 4 sidet 4mm läbimõõduga ja olenevalt seina kõrgusest tsingitud või roostevabast terasest ühe ruutmeetri kohta, kui projektis pole määratud teisiti.
Siis ma küsiksin pottsepp-meistritelt sama normi kohta ahjude ja soemüüride korral. Kui palju ja millises mõõdus, ning mis materjalist peaks olema. Ja tere-tulnud oleks ka viide või link, kust selle kohta enese harimise eesmärgil lugeda saaksin.
Või on pottsepandus mingi eriline ehitusvaldkond, kus reguleerivaid norme iga olulise asja kohta (näiteks meetmed plahvatuse tagajärgede vältimiseks) pole ja jäetud meistri otsustada?
-
- külaline
Re: Soemüüri lõõrid.
Lugemata postitus Postitas teadja »
mees,kas sa oled pottsepp? Kus said väljaöppe? Kas tunned,et oled pädev?
Vanad ahjud ja kyttekolded räägivad kyll, aga kahjuks neile,kes asjast jagavad.
Karjaköökide aeg ammu läbi,aga minupoolest vöid oma mammutpliite rahulikult
edasi vorpida, kui koha leiad. Ja pane see koldekivi lappi,keegi ei virise. Ja minupärast tee ka soemyyr pöllukivist, kyll sa ta pikapeale soojaks saad. Ainult
seda määramisöigust pottsepafoorumis kus ja millal ametimehed söna vöivad vötta, sina endale ei saa!
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring