Küttesüsteemi vahetus - maaküte või õhk-vesi soojuspump?

[Tobuvants]

Tere!

Pöörduks siinsete asjatundjate poole küsimusega, et milline oleks mõistlik küttelahendus (2000.a. renoveeritud) majale, kus hetkel toimib otse-elektriküte põrandakütte näol alumisel korrusel, koridorides ning märgades ruumides, teisel korrusel on elektriradiaatorid. Varasemat elektrikulu ei oska öelda, kuna alles ostsime selle elamu (eelnevalt oli ta erinevaid perioode välja üüritud ja vahel tühi, seega ei saanud adekvaatset infot ka eelmiselt omanikult), samuti ei oska midagi kosta tema soojapidavuse kohta kahjuks. Ainsad andmed, mida hetkel kasutada saab, on see, et kütta oleks vaja alumisel korrusel kokku 85m2 ning ülemisel 65m2 pinda, kokku seega 150m2, olemas muidu ka garaazh 20m2, aga selle pind on hetkel kütte arvestusest väljas, sest pole veel otsustanud, kas seda peaks ka natuke kütma või jääb külmaks ruumiks. Kuna ühe valikuna oleme mõelnud maakütte peale, siis ilmselt on oluline ka teadmine, et krunt kokku on 865m2, millest maja ja sissesõidutee/varjualuse alla jääb kuskil 165m2 (ilmselt on seal osas kuskil ka majja sisenevad torud, seega seda piirkonda üles kaevata ei saa), seega hinnanguliselt peaks vaba pinda olema kuskil 700m2 ulatuses.

Kui teil oleks selline maja, kas te paneksite sinna maakütte või õhk-vesi soojuspumba, mis kütaks igal pool radiaatoreid, või hoopis mingi kolmanda variandi? Vesipõrandakütet ei saa panna, sest pole mõistlik elektrikaableid üles kiskuda, neid on pool maja täis ja ilmselt mingiks tagavaravariandiks on nad mingil hetkel võibolla vajalikud (a la pump läheb katki või misiganes põhjus).

Maaküttega seotud lehtedelt olen teada saanud, et sellises suurusjärgus ruutmeetrite kütmiseks peaks vist olemasolevast maast enamvähem välja tulema (kui seal keset muru muidugi mingeid torusid kuskil allpool juba olemas pole - huvitav, kust sellist asja üldse teada saaks, linnavalitsusest kuskilt?)?

Lisaks huvitaks mind see ka, et kui ise ei oska suurt midagi ehituse vallas ja ka füüsika pole lemmikute killast, siis milliseid radiaatoreid ja kui palju peaks vaja olema ning kui tellida nende paigaldus kuskilt väljast, siis suurusjärguliselt kui kalliks see võiks minna? Siinkohal annan aru, et igal teenusepakkujal on oma hinnakiri, aga lihtsalt ehk on kellelgi mingeid isiklikke kogemusi olemas ja saab näiteid tuua, palju tal kulus sellisele asjale. Ja sama kehtib ka maakütte torude vedamise kohta (juhul, kui valituks osutub maaküte), et kui kulukaks see minna võiks, kui endal koppa pole ja kraavis torusid keerata ei oska/ei julge. Pumpade hinnad on enamvähem müüjate kodulehtedel olemas või siis saab neile mingeid kiirhindu küsida, aga kogu selle muu seonduva värgenduse kohta on palju raskem reaalset informatsiooni leida.

Nii et ma oleks väga tänulik neile, kes oskaks omi kogemusi jagada analoogse maja küttesüsteemi renoveerimisel või soovitaks pumpasid-radiaatoreid. Kui see peaks oluline olema, siis asukoht elamul on Tartus (no et kui keegi tahab mingeid firmasid soovitada, kes tegelevad taoliste asjadega).

[Veikko]

Esiteks arvestaks välja olemasoleva maja soojavajduse ja siis on näha mida edasi teha.

[Tobuvants]

Esiteks arvestaks välja olemasoleva maja soojavajduse ja siis on näha mida edasi teha.

Ja kuidas see täpsemalt käiks? Ma mainisin ka, et ma tean käesoleval ajal füüsikast umbes sama palju kui lehm lennukist, nii et vajan ka selleks kahjuks teiste abi

[Külaline]

Ja kuidas see täpsemalt käiks? Ma mainisin ka, et ma tean käesoleval ajal füüsikast umbes sama palju kui lehm lennukist, nii et vajan ka selleks kahjuks teiste abi

No-jaa, aga raha lugeda ehk ikka oskate!? Kui ei, siis öeldakse, et lollidelt tulebki see ära võtta.
Ilmselt kujuneb sellise küllalt väikese pinna küttesüsteemi maksumuseks 8-10 tuh euri.
Õhk-vesi ja maasoojuspumbad annavad parima (reklaamides esitatava) efekti ikkagi põrandaalusele küttetorustikule sobivatel temperatuuridel. Kõrgemate, radiaatorkütteks sobivate temperatuuride tagamisel lähevad efektiivsuse näitajad järsult alla ja võite tootjat või paigaldajat igavesti kiruma jääda. Muidugi on võimalus kõik vabad seinapinnad radiaatoritega katta, aga ....? Seega võiks oma, senisest mugavamate küttelahenduste otsimisel mõelda ka näiteks pelletküttele või selle kombineerimisele õhk-õhksoojuspumpadega.

[Külaline]

Esiteks arvestaks välja olemasoleva maja soojavajduse ja siis on näha mida edasi teha.

Ja kuidas see täpsemalt käiks? Ma mainisin ka, et ma tean käesoleval ajal füüsikast umbes sama palju kui lehm lennukist, nii et vajan ka selleks kahjuks teiste abi

Aga pane siis nädalaks olemasolev elektriküte sisse ja vaata palju kulub.
Õhk vesi pumbaga peab suuremate külmadega ikka elektriga juurde kütma. Maaküte on kulukas välja ehitada ja nüüdse elektri hinna tõusuga läks see nn odav küte hetkega 30% kallimaks. Pellet on ehk kõige mõistlikum lahendus

[Veikko]

Esiteks arvestaks välja olemasoleva maja soojavajduse ja siis on näha mida edasi teha.

Ja kuidas see täpsemalt käiks? Ma mainisin ka, et ma tean käesoleval ajal füüsikast umbes sama palju kui lehm lennukist, nii et vajan ka selleks kahjuks teiste abi

Soovitan siis aega võtta ja siit foorumitest välja leida need teemad kus käsitletakse soojakadude arvestust. Kui saad oma maja tehnilised andmed kätte siis kuulaks ja soovitaks.

[keemik]

Suhteliselt rumal on osta maja teadmisega, et ma ei tea ehitusest midagi ning ei tunne huvi ka, kas ja kuidas on soojustatud. Foorumid on inimesi täis, kellel on müts pähe tõmmatud, aga õppust ikka ei võeta. Loodan siiralt, et sul läks hästi ning sa said korraliku maja. Või siis on asukoht nii hea, et kui maja osutub jamaks, on krunt ikka seda raha väärt.

Küta nüüdsete ilmadega otse elektriga tuppa 22 kraadi sisse ja siis lase hoida 22 kraadi. Sellest hetkest, kui 22 kraadi on see olnud mõnda aega (seinad üles soojenenud), hakka vaatama, kui palju kWh elektrit läheb jooksvalt ja mis välistemperatuuriga, saad soojakulu 1/1-le teada. Kui see kulu on näiteks alla 50 W/m2 kohta -15 kraadi juures, võiks äkki isegi mõelda õhk-vesi soojuspumbale, aga tõenäolisselt on 100 w/m2, seega, soovitan kindalt pelletikatelt.

[trebla]

Tere!

...(2000.a. renoveeritud) ..hetkel ... otse-elektriküte põrandakütte näol alumisel korrusel, .... märgades ruumides, teisel korrusel on elektriradiaatorid.....85m2 ning .... 65m2 pinda, kokku seega 150m2, .....ka garaazh 20m2, ......

Kui teil oleks selline maja, kas te paneksite sinna maakütte või õhk-vesi soojuspumba, mis kütaks igal pool radiaatoreid, või hoopis mingi kolmanda variandi? Vesipõrandakütet ei saa panna, sest pole mõistlik elektrikaableid üles kiskuda, neid on pool maja täis ja ilmselt mingiks tagavaravariandiks on nad mingil hetkel võibolla vajalikud (a la pump läheb katki või misiganes põhjus).


.....

Endal üsna sarnane maja, ainult kandilisem -(70+70 ruutu) ja sama probleemi üle pead murdnud. Aastal 1999 polnud elektriküttest parema asja jaoks raha ja loll, et I korruse põrandasse vähemalt toru lisaks ei taibanud ära panna.

Kuna on kunagi plaanis suurem siseviimistluse remont, siis nuputan isegi, et kuidas olemasolevale betoonpõrandale küttetoru sisse lõigata või peale valada. Samuti tahaks säilitada küttekaabli, aga kui ikka katki läheb, siis pole lõpuks väga hullu - kui veetoru juba on, siis vett saab ka elektriga soojaks ajada. Mul on suht lahtine planeering - seega II korrusega pole probleemi, kui I on korralikult soojaks köetud, siis on teine kah piisavalt soe (ja magamistubades peabki jahedam olema).

Paar aastat tagasi toimetas siin foorumis üksvahe usinasti üks veega köetava põrandaliistu müüja. Olemasoleva elektripõrandaküttega maja renoveerimiseks oleks see mugav asi aga seda meest pole enam kaua kuulda-näha olnud, tea, kas asi ei õigustanud ennast?

Õhk-vesi on kõige ebaefektiivsem just külma ilmaga - siis kui sooja kõige rohkem vaja (ja siin võib-olla on asukoht (Tartu) kah oluline - talved tiba külmemad kui mere ääres. Maaküte annab parema kütteteguri (COP-i). Seega kui on tahtmine hea asi teha ja raha selleks annab kokku kraapida, siis ikka maaküte. Mu enda maja on Tallinnas, ja krunt suur aga liivane pinnas ja valmis aeda segi keerata ka kahju. Soojuspuurkaevud?

Paari aasta pärast on meil Soomega sama elektrihind (mis mullu oli küll odavam kui Eestis aga enamasti on kallim olnud - palju vett pidada Skandinaavias kord kolme nelja aasta tagant olema). Pellet aga on samuti lihtsalt eksporditav, seega selle hind ühtlustub samuti Skandinaaviaga (transpordi jagu vaid ehk tiba madalam) ja tööd on temaga siiski rohkem kui elektriga. Kas gaasitoru ei ole läheduses?

Ise plaanin siis ükskord selle I korruse põrandaküttetoru kuidagi ära lahendada.
Kui toru olemas, siis veesoojenduseks võib esialgu igasugu asju katsetada - kas proovida mõnd odavat hiinakast õhk-vesi pumpa, või mõne osavkäpa poolt õhk-veeks ümberehitatud õhk-õhk pumpa.

Aga kindlasti tuleb I korrusele maja keskele vägev ahi.

[Kalvis]

Pika kooliraha heietamisele on soodsaim pekki valatud põranda asemel paigaldada ikkagi õhk-õhk soojuspump. Üsna odav osta, ümber ehitama ei pea midagi, paigaldamine ilmselt lihtne.
See põranda renoveerimine on kallis.... Ainus pluss oleks võimalus kasutada maasoojuspumpa.

[warlock]

Kui sellest kahju pole, et lagi ~4cm allapoole tuleb, võib põranda peale armatuurvõrgu laotada, sinna torud kinnitada ja betoon peale valada. Nii jääb praegune põrandaküte ka tööle.

[Marek 1]

Tervist asjatundjad!

Hetkel maja el. küttega ja pärast viimaseid arveid on tulnud tõsine soov küttesüsteemi välja vahetama hakata. Mul majal on küttetorustik ainult 1 korrusel ja selle pinda 90m2, II korrusel on umbes samapalju aga eks ma seda pean visr elektriga edasi kütma, sest sinna torustiku viimine läheks juba keerulisemaks. Küsimus siis, kas kellelgi on teadmine mis see lugu maksma võiks minna. Tegemist suht turbapinnaga, mis peaks andma eelise ka maaküttele ning ei sooviks eriti haljastust rikkuda. Seega sooviks vertikaalset konduuri lahendust.

[Külaline]

Kas keegi hea inimene võiks selgitada miks ei sobi õhk-vesi soojuspump hästi radiaatorküttega majadele ja sobib majadele, kus küttekeha on paigaldatud põrandasse? Kui selgitada ei viitsi, siis äkki oskab keegi suunata mõne artikli peale...

[Veikko]

Kas keegi hea inimene võiks selgitada miks ei sobi õhk-vesi soojuspump hästi radiaatorküttega majadele ja sobib majadele, kus küttekeha on paigaldatud põrandasse? Kui selgitada ei viitsi, siis äkki oskab keegi suunata mõne artikli peale...

Tavaliselt on valmis majade radiaatorid projekteeritud kuumemale kütteveele kuni 75 c, õhk-vesi pump töötab effektiivselt ca 40-45 kraadini siis hakkab juba elektrit juurde sööma. Põrandates aga saab 27-35 kraadi hoida siis pumba effektiivsus ja tootlikus veel parem. Et toas radiaatoritega asja lahendada läheb ca 1,5 x rohkem rauda vaja.

[Hilfer]

Puhtaelektri küttelt üleminna,on tulevikule mõeldes,parim variant olemasolevale põrandale kinnitada kütte voolikud/torud ja ülevalada betooniga.
Kihi paksus tuleks 3-4sm.(eelnevalt keegi juba andis nõu.)
Kui see ei sobi,riputada vastavalt rohkem radikaid seina,et saaks küttevee temperatuuriga 30-45°C läbi lasta.
Võimalus on ka riputada seina või paigutada akna alla puhurid,millistest lastakse läbi soojuspumbast tulev vesi,sedasi saab ka maja kütta 26-40°C veega ja puhurite omavahelised ühendustorud on ka peened.
Iga puhur on puldist juhitav ja programmeeritav,suuruselt on need võreldavad õhk/õhk soojuspumba siseosaga.

On võimalik ka soojuspumbasttulev gaas lasta läbi mitme puhuri (siseosa),kuid see on kallim variant ja tulevikus probleeme rohkem,kui näiteks on vaja mõni puhur ümberpaigutatda.

Ja lihtsaim,kasulikum variant (soojuspumba kasuteguri poolest) on lasta soojuspumbast läbi puurkaevu vesi,võttes sellelt endale vajaliku soojuse ära.
Kui on küsimusi www.climatecet.com

[M&M]

Siiski on ju õhk-vesi paigaldamine soodsam ning kui eeldatavasti peaks mõlemaid süsteeme u. 20a. pärast remontima, siis ju majanduslikus mõttes ei tasu kallima investeeringuga maaküte ära ju või mis?

[aero]

Kui põrandad on sellised, et niiehknaa tahaksid uuendamist, lihvimist, parandamist lähiaastatel, siis ma mõtleks esmajoones vesipõrandaküttele ja maasoojusele (need käivad koos). Kui põrandad on ok, siis õhk-õhk. Ülemine korrus (magamistoad?) võiks alumisest paar kraadi jahedam olla - esiteks on see ökonoomne (katuse kaudu lahkub suur osa soojuskadudest) ja teiseks on jahedamas toas parem uni. Nüüd oleneb, kui avatud on trepihall, mis planeering, kui korralik katusesoojustus, palju katuseaknaid jne - võibolla teine korrus ei vajagi väga palju lisakütet ja saab õhk-õhk pumba ja väikese otseelektri toetusega hakkama. Aga miks ka mitte põranda (ja maa-)küte sinnagi? Ma ei ole küttepaigaldaja, aga miks peaks 2. korrusele küttetorude panemine oluliselt keerulisem olema, kui esimesele?

[Cristella]

Tundmatu Tobuvants aka Cristella leidis oma probleemile hetkel juba lahenduse, tänud kõigile (minu poolest võib selle teema siin sulgeda või kustutada ka, ise ma seda kahjuks teha ei saa, kuna teema sai algatatud külalisena).

[M&M]

No las olla ikaa avatud see teema

Pealegi oleks ma väga huvitatud maakütte ja õhk-vesi tasuvuse erinevustest nii paigalduse kui kasutuse poolest.

[Jelp mig]

No las olla ikaa avatud see teema

Pealegi oleks ma väga huvitatud maakütte ja õhk-vesi tasuvuse erinevustest nii paigalduse kui kasutuse poolest.

Õhk/vesi soojuspump on kasulik pluss välistemperatuuride juures ja ka suhteliselt.
Õhk/vesi soojuspumba kasutegur langeb,kui võtad sooja vee üle +35°c,iga 1far.kraadi temp. tõstmisega kaob kasutegur 0,36%.
Välistemperatuur ,mille puhul on kauba müüjad määranud oma kasuteguri 4-ja ringis(cop) on +7°C,kui aga on märgitud kasutegur 5-iie ringis on võetud välistemperatuuril +10°C.
Ärge laske ennast petta selle nii nimetatud kasuteguriga,kõik on suhteline.

Maa kontuurist soojust võttes soojuspumbale on aga alati,maa sees +7,kevadeks kukub +6-ele,kasutegur on alati 3,5 kuni 4,siis kui õhk/vesi soojuspumbal on väljas -15°C kasutegur,heal juhul(seda ainult kõrgsurve gaasi puhul,ehk EVI soojuspumpadel) ainult 1,4 kuni 1,9.

Kasulikuim ja odavaim variant suure kasuteguriga (4,5 kuni 5,5) on paigaldada vesi/vesi soojuspump,kas puurkaevu veele,või linna trassi veele,linna trassi vesi on talve läbi +8°C kuni +12°C,seda juttu ei maksa arvustama hakata,selgitusi saad tel.53018605

[Külaline]

...
Kasulikuim ja odavaim variant suure kasuteguriga (4,5 kuni 5,5) on paigaldada vesi/vesi soojuspump,kas puurkaevu veele,või linna trassi veele,linna trassi vesi on talve läbi +8°C kuni +12°C,seda juttu ei maksa arvustama hakata,selgitusi saad tel.53018605

Sul vist äri-elu üsna nigel, et väiksemat õ-õ bluffi suurema (maasoojuspumpade) bluffiga enda kasuks pöörata püüad. COP 5,5 saavutavad jube väikese võimsusega kompressorid (< mis ka maasoojuspumpade põhilised komponendid) vaid lühiajalistes ideaaltingimustes. Kui midagi müüa tahad, siis peaksid tunnistama hoopis teisi maapinna-aluseid temperatuure ja arvestama trassi soojuse ülekandetegureid.

[kah külaline]

No las olla ikaa avatud see teema

Pealegi oleks ma väga huvitatud maakütte ja õhk-vesi tasuvuse erinevustest nii paigalduse kui kasutuse poolest.

Õhk/vesi soojuspump on kasulik pluss välistemperatuuride juures ja ka suhteliselt.
Õhk/vesi soojuspumba kasutegur langeb,kui võtad sooja vee üle +35°c,iga 1far.kraadi temp. tõstmisega kaob kasutegur 0,36%.
Välistemperatuur ,mille puhul on kauba müüjad määranud oma kasuteguri 4-ja ringis(cop) on +7°C,kui aga on märgitud kasutegur 5-iie ringis on võetud välistemperatuuril +10°C.
Ärge laske ennast petta selle nii nimetatud kasuteguriga,kõik on suhteline.

Maa kontuurist soojust võttes soojuspumbale on aga alati,maa sees +7,kevadeks kukub +6-ele,kasutegur on alati 3,5 kuni 4,siis kui õhk/vesi soojuspumbal on väljas -15°C kasutegur,heal juhul(seda ainult kõrgsurve gaasi puhul,ehk EVI soojuspumpadel) ainult 1,4 kuni 1,9.

Mis väliskontuur see nüüd küll siis on, kus terve talve lõpuks temperatuur vaid 1 kraad Celsiust kukub ?! Ja mingit +7 kraadi ka naljalt maast kätte ei saa - kui, siis vaid sügisel kütteperioodi alustades. Kevadeks on maakütte standardpildiks pigem see, et maast soojuse ammutanud glükool on miinuskraadidesse langenud ja maaküttepump töötab ainult nn. temperatuuride vahe tõttu. Täiesti ok on see, kui maasse tagasimineva ja maast tuleva glükooli temp. vahe on 3-4 kraadi Celsiust.