miks korsten väljast tahmane?

[liberty]

Kas oskab keegi öelda miks korsten väljast tahmaseks läheb ja kas see on ohtlik?

[Robi 1]

Hämmastavalt palju on seal ühes küljes seda tahma küll. Ohtlik otseselt ei saa olla...aga seda ei tea mis korstna sees toimub. Väga võimalik, et lõõre tasuks tihemini puhastada ja kütta ahjusid suurema õhuga ja kindlasti avatud siibriga kui sedasi tahmab.
Millal korstent viimati puhastatud on? Ma mõtlen sees?

[virgor]

Oleks katus peal siis nii ei juhtu.
Korsten on ju must sellepärast,et mööda seda jookseb vesi (vihm,sulalumi ) mille kölge jääb tahm.Muidugi on ohtlik.Sellest tahmast tekib seal pigi,tänu niiskusele ja talvel hakkab mängima sooja ja külmaga .Varsti hakkab korsten lagunema.
Veel ,musta tekib siis kui korstnast väljub must suits.Õige puuga ja õige kütmisviisiga tuleb korstnast valge suits

[motamees]

Sul on selle lõõri taga eeldatavasti keskkütte katel. Äärmisel juhul pika lõõriga pliit-soojamüüriga.
Igatahes on korstnagaasid liiga jahedad ja korstnalõõris tekib pigi. Nüüdseks on see läbi kivide välja imbunud.
Ohtlik on ta sellepärst, et pigi võib korstnas põlema minna.
Pead muutma oma kütmisharjumusi.

[virgor]

Ei usu ,et see tahm on seest poolt välja tulnud.Pildi järgi vaadates peaks siis olema rohkem vuugid mustad mitte kivid ühtlased. On ju korsten ülevalt alla ühtlaselt must.See ikka tulnud ülevalt üle ääre.Kui ma nüüd õigesti seletasin.

[liberty]

Puhastamise kohta ei oska öelda. See on maja millest võiks sobivuse korral saada uus kodu. Lihtsalt jäi silma, et korsten tahmane. Sees kaks plekkahju ja pliit soojamüüriga. Kas on ka selliseid pottseppi, kes aitaks kinnisvara ostu korral (Harjumaa) küttekoldeid ja korstent üle vaadata? Või saaks ise kuidagi nende olukorda kontollida? Hetkel kohe veel ei osta, aga suvehakul peab elamist vahetama. Otsin sobivat kohta, kus ei peaks kohe suuri ehitustöid tegema.

[toomas]

Tere.

Sul on selle lõõri taga eeldatavasti keskkütte katel. Äärmisel juhul pika lõõriga pliit-soojamüüriga

Või õhkkütte kamin.

Toomas

[virgor]

Küttekoldeid kontrollida oleks kõige kavalam praegu külmadega nii.Lähed vaatama maja hommikul u.siis kui veel arvatavasti ei ole jõutud kütta.see tähendab ,et ahjud on eelmisel päeval köetud,saad aru kas töötavad (seetähendab kas saab ikka kütta)ja kas hoiavad ka sooja.Seest poolt peab muidugi spetsialist vaatama.

Auto ostul ju küll juhuseid,et tegelikult ei lähe külmaga käima.Lähed vaatama on mootor soe,ehk auto juba käima tõmmatud.

[virgor]

Tere.

Sul on selle lõõri taga eeldatavasti keskkütte katel. Äärmisel juhul pika lõõriga pliit-soojamüüriga

Või õhkkütte kamin.

Toomas

Õhkkütte kamin küll ei ole süüdi.Süüdi ikka kütmiseharjumus nagu motamees mainis .

[Robi 1]

Seda nüüd selle pildi põhjal küll raske õelda, et kas niiskus ja tahm juba läbi kivi on imbunud. Nii on see muidugi juhtund paljude korstendega,kus puudub sisevooder ja kõetakse liiga ahnelt. Arvan,et siin lihtsalt tahm ülevalt vihmaga alla tulnud ja kivi ära määrinud.

[keemik]

Endal sama jama. Ladusiv VAT-st ilusa pitsi ja valasin talle siis betoonist krae peale. Paraku, kui lumi sajab sinna peale ja kütan mina enda kaminat ja naaber enda ahju, siis natukene tuleb ikka tahma, mis koos lumesulamisveega jookseb korstnapitsile. Suht kole on. Lahenduseks siis müts pähe istutada või tekitada tilganina. betooni korral aitab ehk, kui rellaka krae küljele lõigata soon või tõmmata silikooni triip, siis vesi jookseb sealt maha, mitte ei liigu tänu pindpinevusele tellisteni.

[Peetripoeg]

Tere
See korstna pits pildi järgi tundub olevat liiga madal ja kütmisperioodi ajal valdavad tuuled teiseltpoolt harja korstna suunas harjaga risti.
Kas teiselpool maja asub mingi hoone või puu mis on kõrgem kui korsten?
Või on teiselpool maja kõrge vinskapp.Mingi tuuletakistus peab olema ,mis sunnib suitsu pärast korstnast väljumist kohe alla suunas liikuma või siis tõesti väljuvad korstnast liiga madalad temperatuurid mis siis tuul omakorda alla lööb.Lisaks muidugi vihm ,mis omakorda
Tundub et püütakse või on püütud ehteestlaslikult kogu soojus kätte saada ,koldes vaegpõlemist korraldades ( kivisöekatel,puidukatel ,jne )
Mida teha : :Korsten ehitada kõrgemaks vastavalt normidele ja muuta kütmisharjumusi (korstnasse sisenevate suitsugaaside temperatuuri peab töstma ,stabiilne kütmisreziim eesmärgiga mitte lasta korstnal maha jahtuda .
Minu nägemus asjast :

Lugupidamisega

[Andrus Schults]

Gravitatsioon!
Väljavõte vikipeediast;
Aastal 2000 tegi NASA kindlaks, et leegi moodustumisel ja põlemisel on gravitatsioonil küll kaudne, aga tähtis roll. Hariliku gravitatsiooni tingimustes sõltub leegi kuju konvektsioonist. Tahm kipub kerkima leegi tippu (nii on näiteks põleva küünlaga), muutes selle kollaseks. Seevastu mikrogravitatsiooni või kaalutuse tingimustes konventsioon lakkab ega kanna enam põlemise jääke leegi juurest ära. Leek muutub kerakujuliseks, sinakaks ja tõhusamaks. Sellele nähtusele on mitu võimalikku selgitust. Kõige tõenäolisem on nendest hüpotees, et kaalutuses jaotub temperatuur leegi sisemuses ühtlasemalt, nii et põlemine on täielik ja tahma ei tekigi. NASA katsed on näidanud, et kaalutuses toimuvad mõned põlemise protsessid teistmoodi kui normaalgravitatsioonis, mistõttu rohkem kütuseosakesi oksüdeerub täielikult ega muutu tahmaks. Need avastused on rakendusteaduste ja tööstuse jaoks potentsiaalselt olulised, sest võimaldavad välja töötada meetodeid kütuse tõhusamaks põletamiseks.

Kui tõsiselt rääkida, siis eks selline olukord on tingitud mitmest asjaolust. Nagu teate siis kütuse põlemisel eralduvad tahked osakesed koosnevad tahmast (mittetäielikult põlenud kütuse osakesed) ja tuha osakestest (metallide oksiidid). Tahkete osakeste teke on mõjutatud kasutatavast kütusest ja põlemise tingimustest. Suurimad tahkete osakeste eriheited tekivad märgade tahkete kütuste põletamisel ning õigete kütmisvõtete eiramisel ja ka siis kui küttesüsteem on valesti projekteeritud. Kogemustega korstnapühkija osab kindlasti parimat nõu anda ja kohapeale tulles teile häid soovitusi jagada ning ettepaneku vormistada.

Parimate soovidega
Andrus Schults
e-post andrus@raidkivi.ee
tel + 372 56 479 515

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

[taastaja]

Korstna külje tahmumine võib tingitud olla ka liiga lahtisest korstna ääreplekist, kui palju suitsu sinna alla pääseb. Seal siis see tahmane suits kondenseerub ja voolab vastavalt kaldele ka üle korstna ääre alla.
Siin oli juttu ka korstna betoonist katteplaadist mil puudus ääre all veesoon. Tuli meelde seik, kui tuli ootamatult endil säärane katteplaat valad aga saalungisse veesoone tegemiseks parajat puuliistu ei leidnud. Terve kliendi elamise tuulasime läbi ja peale kasutatud TV kaabli muud sobilikku ei leidnud. Siis see läkski mängu
Pildid ka

TV kaabel valu sisse.JPG (81.53 KiB) Vaadatud 5068 korda

midagi oli kasu.JPG (94.05 KiB) Vaadatud 5068 korda

Viimane tagasivaade.JPG (40.04 KiB) Vaadatud 5068 korda

[Robi 1]

Plekksepa töö ei oleks üldse neid plaate valada aga paraku teen ise ka seda igal aatal palju kordi. Kui juba teemaks tuli, siis rõhutan jälle seda segu vibramise tähtsust. Selleks võib kasutada puidu vibra, mille külge traadiga puu pakk siduda või lõõktrelli, mille otsa ise suurema poldi panen ja lasen vastu saalungit, nii, et omal hambad lagisevad .

[taastaja]

Plekksepa töö ei oleks üldse neid plaate valada aga paraku teen ise ka seda igal aatal palju kordi. Kui juba teemaks tuli, siis rõhutan jälle seda segu vibramise tähtsust. Selleks võib kasutada puidu vibra, mille külge traadiga puu pakk siduda või lõõktrelli, mille otsa ise suurema poldi panen ja lasen vastu saalungit, nii, et omal hambad lagisevad .

Sain Su vihjest juba ennem aru , kui pilte vaatasin. Paraku polnud sellist fibrat kaasas...aga Soome kliendile kodumaal ei tohiks mingil juhul unustada "TV kaablit" korstna otsa lisamast

[Robi 1]

Tegelikult vist parim lahendus on teha alumise saalungi külg üles suunaga kaldu,siis vesi ei saa kuidagi korstna ligi tungida.
Aaaa...ja tähtis on ka meeles pidada, et armatuuri ei pane välispinnale liiga ligidale,kus ta hiljem roostetada saab kergemini. Mina olen igatahes jätnud 2,5-3 cm ja kasutada väga kanget segu ja killustiku valu sees.

[vuuk]

Huvitav oleks teada, kas tegu voodriga (kahekihilise) või ilma voodrita (ühekihilise) pitsiga? Ja mitu aastat tagasi see ehitati?
Ma arvan, et see pits on ilma voodrita. Tumedas kohas asetsevad suitsulõõrid, heledas kohas ventilatsioonilõõrid.
Olen tähele pannud, et ilma voodrita variandil hakkab see "must" silikaatkivist läbi imbuma vaikselt juba mõne aastaga.
Voodriga variandil, eriti kui sees serviti keraamiline tellis kulub selleks aega märksa rohkem.
See on ka lihtsasti seletatav.
Esiteks on voodriga variandil välissein paksem ja läbi imbumine võtab seeläbi kauem aega. Teiseks on sees serviti kivi ja väljas lapiti, mistõttu vuugid ei kattu. Muidugi ladumisest ka oleneb.
Olen vaadanud, et mõnemehe töö on selline, et uuel korstnal juba aastapärast mõni vuuk keset korstent tume. No see on ju ilmselgelt lohakalt tehtud töö tunnus.

Meie majal on muide korsten üle 50 aasta vanune ja ei ole kusagilt nii tume.

[Robi 1]

See vuugi tumedus oleneb väga palju sellest,et kuidas ahju kõetakse ja millega. Vuugid peavad olema muidugi seest siledad ja täidetud. Välispinna muster ei tohiks mõjuda sisepinda. Vooder või toru lõõris on igati õige lahendus, mis kestab.
Kivi järgi on näha, et Taastaja pilt on tehtud Soomes ja seal on sellel ajal kasutaud lõõrides spets torusid. Kivivoodriga pitsid jäävad selgelt laiemad kui pildil.

[vuuk]

See vuugi tumedus oleneb väga palju sellest,et kuidas ahju kõetakse ja millega. Vuugid peavad olema muidugi seest siledad ja täidetud. Välispinna muster ei tohiks mõjuda sisepinda. Vooder või toru lõõris on igati õige lahendus, mis kestab.

Kui mõni üksik vuuk keset suhteliselt uut korstent on lühikese aja pärast tume, siis see viitab sellele, et vuugid on ebatihedad. Korstnate ladumisel on see üks elementaarsetest reeglitest, et vuugid peavad olema korralikult täidetud.
Kuna olen palju korstnaid pidanud ka lammutama ja ümber laduma, siis tean vägagi hästi, kuidas nende vuukidega päriselt lood on.
Üks põhjus, miks vuuke korralikult täis ei saada parimagi tahtmise juures on see, et ei osata segu teha.

[Robi 1]

Seest vuukide ületäitmises küll midagi keerulist ei saa olla. Kui ikka 4-5...rida laotud,siis märja seguse käsnaga üle ja vuugid täis ja ülearune siledaks. Segu peab muidugi olema vastavalt kivile sobilik.

[vuuk]

Seest vuukide ületäitmises küll midagi keerulist ei saa olla. Kui ikka 4-5...rida laotud,siis märja seguse käsnaga üle ja vuugid täis ja ülearune siledaks. Segu peab muidugi olema vastavalt kivile sobilik.

See on muidugi tubli, kui vähemalt käsnagagi seest vuugid ära maskeeritakse.

Aga, kes on korstent lammutanud ja näinud vuukides läbivaid tahmaseid kanaleid, milles keldrikakandid ja muud putukad mõnusasti sees armastavad elada, need saavad aru millest räägin.

[raga]

Tegelt on asi lihtne. Tuleb ikka korralikult teha, paras ports segu (padi peab olema õige kuju ja suurusega) et kivi paigaldades saaks vuuk täis ja üle ääre ka ei töllaks, mis on kivi määrimise algus. Seguse lapi ja veega tuleb sellegipoolest hoolikalt hõõruda, nii et varrukat räbalais

[vuuk]

Tegelt on asi lihtne.

Ma parandaksin: lihtne on sellele, kes tööd oskab.
Olen küllalt näinud, kuidas kõrvaltvaatajale näib see töö lihtne. Aga võttes kätte kellu, enam pole nii lihtne sugugi.
Isegi kellu ei taha õigesti käes püsida, kuidas siis mõrdi "padi" õigesti ja ühtlane saab.
Mina arvan, et enne suitsukorstna kallale asumist oleks hea kui mees harjutaks tavalist mustvuuk müüri ladudes päris mitu kuud. Või parem isegi kui aastaid, et käe sisse juba vilumus tuleks.
Eks puterdada ja pusida võib igat tööd, et näe pole siin keerulist midagi.