moodulahjud

[randolfe]

mida arvata moodul ahjudest.kas tasuks neid vähe uurida ja soetada.

näiteks selline

erkeri_klassik.jpg (7.51 KiB) Vaadatud 8448 korda

[kahjur]

tasub uurida ja vähe soetada

[Peetripoeg]

Vähemalt 6 aastaks on ahjuga mureta.
Ei sobi suurte pindade kütmiseks.Võivad olla väga kõrge välispinna temperatuuriga.
Tavaliselt mõeldud 6 - 24 tunni kütteks.Kõik sõltub ruumi soojustusest.Sobivad max umbes 50-60 m2 ruumi kütteks.( max 1 ruum või 1 suur ja 1 väike ruumi )Kuigi müüjad kipuvad ruutmeetrite numbreid suuremaks ajama.Tõenäoliselt pinna ärakütmisvõime arvutatud tootjamaa (Soome ,Norras ,Saksamaa ) hoonete kõrgeid soojapidavust näitajaid arvestades.
Kiiresti paigaldatavad.
Hinnaklass 2000 - 7000 €. + paigaldus
Ahju kaalud algavad 400 kg kuni 2000 kg . Kergemate ahjude puhul võimalik paigaldada sinna kus muidu tellisahju ei ole võimalik panna.Kui toimiv suitsukorsten olemas sobib korrusmajadesse ehitamiseks väga hästi.
Kõrge kasuteguriga.
Suhteliselt lollikindel valik.
Moodulahjudeks võime laias laastus lugeda ka Tulikivi ja Nunnauuni
Kaasaegsetele uut tüüpi (pööriskolded ,lisaõhukanalid ,kergsamotist kolded ,thermotte kolded )moodulahjudele ennustan suurt tulevikku ja näen ohtu käsitöönduslikule pottsepandusele ...........paraku on see nii.
See on minu isiklik arvamus hetkel meie käsitöönduslikku pottsepanduse arenguid nähes.( Ei taheta kasutada lisaõhu kanaleid,ei soovita kollete ehituses kasutada HBO+ ,- ( moodulahjudes enamasti on need esindatud )
Võite ju minu kallal närida kuid vaadakem tõele näkku - Eesti vajab 36 000 küttekollet aastas. Paberitega pottseppasid on 200 . Ja iga pottsepa poolt perssekeeratud ahi suurendab vaid moodulahjude läbimüüki.

Lugupidamisega

[virgor]

Need on väikese kaalulised ,see tähendab ,et salvestavad vähe.Pead ikka teadma mida ja mille jaoks vajad.Kui on ikka võimalik massiivsemat sinna ehitada siis soovitan korralikku ahju.

[motamees]

Vähemalt 6 aastaks on ahjuga mureta...

...nelja aastasel moodulahjul oli kolle läbi. Ehk veab jah kuus aastat kuidagi välja.

[raga]

arvatavasti kütja süü!

[Peetripoeg]

Jah õigust räägid Motamees.
Moodulahjul ja moodulahjul on tõesti vahe.Nagu on vahe zigulil ja wolkswagenil.
Olen ka Tulikivi ahjul kolde pärast 8.ndat aastat ära pidanud vahetama.Praegusel ajal on uutel Tulikiviahjudel juba šamottkolle ja mitte vene šamotist vaid ikka saksa omast.Samas tean isiklikult ka koldeid eestis mis pidanud juba vähemalt 10 aastat .Soomlaste kunagine lipulaev Kermansavi ahjud olid ka moodulsisudega.
Kui moodulahju kaal on juba 1,5-2 tonni(norra ahjud ) siis on ta juba kõva konkurent kõigile ahjudele.
Ärgem unustagem et tehismuudulsisud on Soome turul juba üle 50 aasta ( seda on kauem kui tulikivi või nunnauuni )

ja nagu juba mainiti.
Loomulikult on kõik jälle kinni kütjas ja kütmisjuhistest kinnipidamises.

Lugupidamisega

[Leevi]

No Tulikivi võyyis kvaliteetsamoti koldesse, et saaks CE-märgistuse ja võiks ahju müüa ka arenenud Euroopas. Ja loomulikult kestavad nüüd kolded kauem.

IPottsepana hoian ikka käsitsi laotud ahjude poole, kuid ei pea õigeks seisukohta, et käsitsi laotud ahi on ainus, mis kestab ja ainsana kõikjale sobib. Kui kvaliteeti ei ole, lagunevad nii ühed kui teised. Ja kiireminigi kui nelja aasta jook.sul

[madis64]

Kaasaegsetele uut tüüpi (pööriskolded ,lisaõhukanalid ,kergsamotist kolded ,thermotte kolded )

Vabandan ette rumala märkuse pärast, kuid olles poodides neid koldeid vaadelnud - sinna ei mahu ju midagi sisse?

("midagi" selles mõistes, mis oleks võrreldav traditiooonilise ahju koldega).

Või ma eksin

moodulahjudele ennustan suurt tulevikku ja näen ohtu käsitöönduslikule pottsepandusele.

Ma näeksin siin pigem võimalust (pottseppade eraldamiseks ahjupaigaldajatest näiteks) - alati jätkub maksevõimalist nõudlust kvaliteetse käsitöö jaoks - mis kõige suurema hoobi saab, on ilmselt madalakvaliteediline ja aegaviitev käsitöö.

Eesti vajab 36 000 küttekollet aastas.

Arvestades ahju elueaks (enne ümberladumist) näiteks 30 aastat teeks see eestimaiste kollete koguhulgaks 1080000 - kas sa suurusjärguga ei eksi?

[motamees]

arvatavasti kütja süü!

Kelle süü siis veel? Ega ometi tehas süüdi pole.

[Peetripoeg]

Jah !
Seda et
36 000 ahju(küttekollet ) igal aastal on 7 aasta perspektiiv.
Mäletan aega kui tuntud firma reklaamis et ehitab aastas 365 küttekollet.

Sest aastast 2020 läheb uus trall lahti,sest energiatõhusus läheb siis täesti teisele tasemele.Katsuks sinnamaale ehitada ahjusid ,mis kestaksid.Muidu teeme lihtsalt inimestele karuteene.
või kuidas võtta ..........jääme äkki hoopis tööta.
Tuleviku ahjuomanikul peab olema oma mets.Sest 20 - 36 kg kolded nõuavad aastas arvestatava koguse küttepuid
Juba praegu tean majaehitajaid kes välistavad majal suitsukorstna.Ei mingit korstnaga kaminat ,ei mingit ahju.Kogu rehnung maaküttel.Ja soojusvahetiga kontrollitud ventilatsioonisüsteemil.
Vaid saunakerise korsten on majas.Kuigi ka see oleks mõistlik ehitada põhihoonest eraldi.
Kui keegi viitsiks arvutada ,siis kui palju läheb korstna kaudu sooja kaduma.Mida pikemalt me kütame mingit küttekollet seda rohkem läheb sooja kaduma.Energeetilisest seisukohast :kütmisprotsess peab olema võimalikult lühike ja maximaalselt tõhus.
Norra moodulahjude ahjust väljuvate gaaside temp on viidud 110 *C- 136 *C ( vist oli ,komakohad pole olulised,suurusjärk pigem)

Me võime eristada pottsepad pottseppadest või ahjumüürsepad pottseppadest see ei muuda tegelikku olukorda.Reaalsusele tuleb näkku vaadata.Ja EN 15544 ja EN 15250 on meile selle juures suureks abiks.
Kui antakse head nõu(soovituslikud standardid ) siis on patt seda mitte arvesse võtta.Loomulikult jääb klassikasse ka Motamehe ütlus et normid ei ole kohustuslikud ,alati võib ka paremini teha.
Ja õnneks Eestimaal on selliseid mehi kes püüavad paremini teha , mitte massi toota.


Lugupidamisega

[Peetripoeg]

Suurusjärguga kindlasti ei eksi.
See ju sul 30 aasta peale

[madis64]

36 000 ahju(küttekollet ) igal aastal on 7 aasta perspektiiv.

Oskad sa selle perspektiivi autorit osundada?

Tuleviku ahjuomanikul peab olema oma mets.Sest 20 - 36 kg kolded nõuavad aastas arvestatava koguse küttepuid

Küttepuid ehk kilovatt-tunde ei nõua mitte kolle, vaid maja.

Juba praegu tean majaehitajaid kes välistavad majal suitsukorstna.Ei mingit korstnaga kaminat ,ei mingit ahju.

Moehulluseid on igasuguseid - soomlased aga arutasid mõni aeg tagasi majandusministri tasemel koldega küttekeha kohustuslikuks tegemist kõigis riigi toetusega ehitatavates eramutes.

Kui keegi viitsiks arvutada ,siis kui palju läheb korstna kaudu sooja kaduma.

Ahju kasuteguri jagu - igiliikurit ei ole olemas

Energeetilisest seisukohast :kütmisprotsess peab olema võimalikult lühike ja maximaalselt tõhus.

Nõus - "cold fusion" on märksõna, kuid sinnani on vist natuke aega

Norra moodulahjude ahjust väljuvate gaaside temp on viidud 110 *C- 136 *C ( vist oli ,komakohad pole olulised,suurusjärk pigem)

Milline korsten sellisele ahjule sobib?

[Peetripoeg]

Kolde mahtuvus(mahutavus ) on muidugi hea teema .
Kadunud Hr.Kaminahi sellest siin pikalt ja tuliselt pajatanud.Ka lugupeetud und soliidne härrasmees Annes.
Kindel on üks .Koldest algab või õigemini koldes toimuvast täielikust puidu põlemisest algab ahi.
Millegipärast mõõdetakse Eestis ahju headust kolde suurusega.Teoreetiliselt mida rohkem meil puid ahju mahub seda rohkem peaksime me sooja saama ,praktiliselt aga võib see kõik ka korstnasse minna (pole siibrit või ei sulgu ,koldes vaegpõlemine ja ahju väliskest ehitatud samas väga massiivne,liiga lühikesed lõõrid,)
Reaalselt tunnetavad inimesed ahju juures 2 asja asja : milline temperatuur on ahju välispinnal ja kui kaua ta suudab sellisena stabiilselt püsida.(3-ndaks loomulikult ka seda palju ahi puid võtab)Välispinna temperatuur annab hetkevõimsuse ja kui võttes selle const .(mida kunagi ei toimu)siis sõltub ta ahju pinna suurusest.
Konkreetseks kütjaks ruumis ahju puhul ongi ahju pinna suurus ja selle temperatuur ning aeg( ehk kestvus ).Pinna suurust võib kompenseerida pinnatemperatuuriga.See tähendab et mida väiksem pind seda kõrgem temperatuur kui võtame eralduva soojushulga const.
Ideaalne ahi on max suure pinnaga ,max kõrge pinnatemperatuuriga ja max pika soojaandvusega.Sellele ligilähedane ja meile reaalselt tunnetatav "ahi " on päike.
Kahjuks või õnneks ei ole ka tema soojaandvus meile const.Või kuidas...........
Päike ei ole meile pidevatoimeline kütteseade ja ka ahi ei ole pidevatoimeline kütteseade .
Miks on arenenud muu maailma küttekolded väiksemad :
1.Hoonete soojapidavus parem( nad lihtsalöt ei vaja massiivsemaid kütteseadmeid )
2.Kütteseadmete effektiivsus kõvasti kõrgem (ega siis muidu pole ÖNormis küttekolde miinimum laius ära näidatud,sellest kitsama kolde juures ei tagata enam küttekolde normis lubatavat min kasutegurit)
3.Hoonete põhiküte ei ole biomassile rajatud (muu energia odavam,metsa pole- olenevalt riigist- mida iganes )
....Rusikareegel:Maksimaalne soojapidavus = minimaalne küttekulu ......ja elame edasi ka pärast 2020 aastat.

Ja alati tuleb mängu ka see tundmatu suurus : ruumi välispiirete soojapidavus

Lugupidamisega

[Peetripoeg]

Tere Madis64
Oma küsimustele leitud vastused võid siingi avaldada,kui oled need leidnud.
Ja ära palun unusta siinset foorumirahvast teavitamast kui oled oma küsimustele vastused leidnud und vihjamast sellele kui ma milleski eksinud olen.
Selle 36 000 osas ma ikkagi sooviksin sulle viite leida aga pean tiba tuhnima.'
See 2-3 aasta tagune teema oli
Siiralt tänulik ja ikka

Lugupidamisega

[Peetripoeg]

to Madis64
ei leidnud lubatavat vihjet ja peast pole ma seda võtnud aga kui sind rahuldab siis....
Tead ,see pidavat ärisaladus olema,see 36 000 nii et olen selle nüüd avalikustanud .Ups.
Aga , võtame kaks nulli tagant ära ,läheb turul rebimiseks.

Ikka lugupidamisega

[Peetripoeg]

to madis64
Küttepuud ei ole kilovatt/tunnid.Arvutuslikult võid sa ju seda teha kuid tegelikkus on midagi muud.Et küttepuudest saada õiged kilovatid (mida sa oma arvutustes kasutad )kätte on ka õiget kütjat vaja.
Kolde suuruse paneb ju paika de facto pottsepp(vastavalt projektile muidugi ,aga...)
Ja küttekolde suurusele on ette nähtud min küttekogused.Normist tulenevalt.(loomulikult soovituslik,aga ahju seisukohalt tervislik )
Eks see arvutusliku külje näitamine tule ka kogemustest............(kui oled aus pottsepp )
See ,mida vajab ärakütmiseks sinu maja on hoopis teine teema. (Kahjuks - õnneks ) ja sõltub paljudest muudes objektiivsetest teguritest(mis võivad olla ka ajas muutuvad jne )
Ka majas elavate inimeste arv mõjutab kaudselt maja soojusbilanssi samuti nagu välisuste- akende avamiste arv.
See( ja palju muudki ) tavaliselt kompenseeritakse ülespoole ümardamistega või paranduskoefitsendiga.

Ikka lugupidamisega

[Peetripoeg]

To madis64
Ja selles "alati leidub" ei oleks mina nii kindel.
Eesti on uskumatult väike ,võiks öelda isega ootamatult väike.
"Tahtsin äri ajada ja nõudlus juba otsas"
Ehk mäletab keegi ka kadunud Hr.Kaminahju sõprade ennustust ärakaduvete ametite kohta..........

Lugupidamisega

[rokikas]

Ehk mäletab keegi ka kadunud Hr.Kaminahju sõprade ennustust ärakaduvete ametite kohta..........

Ehk meenutad.

Sest aastast 2020 läheb uus trall lahti,sest energiatõhusus läheb siis täesti teisele tasemele.)

Selleks et mingit erilist ja ootamatut "tralli" lahti ei läheks tuleb juba "eile" sinna suunda minema hakata.

Tuleviku ahjuomanikul peab olema oma mets.Sest 20 - 36 kg kolded nõuavad aastas arvestatava koguse küttepuid

Miks? Nii üht kui teist?

Juba praegu tean majaehitajaid kes välistavad majal suitsukorstna.

Eks kummalisi inimesi ikka leidub. Mõistlik selline otsus ei ole aga eks inimese vaba valik.

[madis64]

Tead ,see pidavat ärisaladus olema,see 36 000 nii et olen selle nüüd avalikustanud .Ups.

Hea küll, et su südametunnistus ärisaladuse avalikukstulemise koha pealt liialt ei piinaks, siis olgu siis turuhinnang ka trükisõnas siia postitatud:

http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelp ... 9/10450839

Ehitusharidus_2012 - küttekolded (Kutsekoda) .jpeg (113.7 KiB) Vaadatud 8112 korda

Aga , võtame kaks nulli tagant ära ,läheb turul rebimiseks.

Töömahuga on aga selline lugu, et määravaks saab nende küttekollete keskmine kasutusaeg kuni remondini või asendamiseni. Kui uute ahjude kvaliteeditaset õnnestub vargsi madalamaks pusida või materjalide vastupidavust kasutustingimustele vähendada, siis on töömaht aastas suurem, vastupidi tekib olukord, kus head asjad kestavad tegija jaoks lihtsalt liiga kaua

[Peetripoeg]

Nii ............kaineks magatud.
Jube mölapidamatus ikka svipsis inimesel.
Aga eks ta räägib siis mis hingepeal.
Kuskil ikka see number 36 000 jooksis läbi ka mõned aastad tagasi.....
ja ............hhh
Aitäh ,et ära kannatasite

Lugupidamsiega

[randolfe]

kui nüüd tulla teema algusesse tagasi siis pigem teha tavaline ahi või.kui tõesti need moodulid ei kesta ja on kehvemad

[Leevi]

kui nüüd tulla teema algusesse tagasi siis pigem teha tavaline ahi või.kui tõesti need moodulid ei kesta ja on kehvemad

Ei pruugi olla kehvemad. Tuleb valida sobiv.

[randolfe]

Ei pruugi olla kehvemad. Tuleb valida sobiv.[/quote]


aga kui võtta hinnaliselt,siis selle raha eest mis tavalise ahju sisse läheks ei saa siis normaalset moodulit,et rahaliselt kasulikum tavaline teha.....

[madis64]

aga kui võtta hinnaliselt,siis selle raha eest mis tavalise ahju sisse läheks ei saa siis normaalset moodulit,et rahaliselt kasulikum tavaline teha.....

Kas maja on alles ehitamisel või hakkad olemasolevat ahju välja vahetama?

Kummalgi juhul peaksid sa enne rahanumbritega tegelema hakkamist tegema endale selgeks, kui palju sa puid füüsiliselt ahju pead "ajama".

Olemasoleva ahju puhul on seda praeguste külmade ilmadega lihtne teha. Uue maja puhul pead teada saama vajaliku energiakoguse, mis maja ööpäevas tarbib, selle puidukilodeks rehkendama ja sõbra leidma, kelle juures vajalikud kilod hunnikusse koguda ja ära kaaluda.
Peale seda tekib sul visuaalne ettekujutus puudehulgast, mis koldesse peavad mahtuma ning saad poes moodulahjude juures uurida, kas mõni neist sinu vajadustele ka füüsiliste mõõtmete poolest võimeline vastama on.

Alles peale seda saad hakata rahadega tegelema.