pellet küttesüsteem

[kütja]

Omal 7 ribi katlal.Alumisest luugist ei saa põletit panna,seal tuharest ees.Uksele tuleb auk sisse teha,mis pole keeruline.Ülemine ribistik on lahtine,aga katlal on sees "kõrvad,kuhu on mul pandud 4mm plekitahvel,mis teeb suitsukäigu pikemaks.Pelltech põletil on leegihoidmisfunktsioon olemas,+ veel automaatne võimsuse reguleerimine.Varem kütsin puudega,seetõttu on ka 1,8 kandine akupaak järel,kus on ka tarbeveespiraal sees.selle segusõlmega peaks sa oma asja käima küll saama.

[arendaja]

Ainult pelleteid sööv katel sai paigaldatud 2a tagasi,300m2 maja kütma, koos kahesüsteemse boileriga. Kütteperioodi pelletikulu 7-8tonni. Toas sooja 21-26C, sõltub ruumist. http://kyttemeister.ee/index.php?group_id=202&page=0 30kw variant. Õliga kütmine oli ikka veits ropp

[jublakas]

Usu mind, kui juba hakkad pelletiga kütma, siis haluga enam jamada ei viitsi.
Ise soovitaksin spetsiaalset pelletikatla komplekti katel+põleti, kui juba on võimalus valida. Viadrus+pelltech ei ole kõige parem lahendus, pigem selline kompunn sel juhul kui katel juba olemas eelnevalt. Kui alles ehitad uut süsteemi, siis akupaaki pole küll mõtet lisaks investeerida, pigem pane boiler (kahesüsteemne). Kütteperioodil kui katel niikuinii uhab, hoiad päris arvestatava summa kokku elektri pealt. Minul näiteks kuskil 30-40 euri kuus.
Tootjaid on palju, seega valik tee selle järgi, kes pakub ka head järelteenindust.
Vennasel selline komplekt: http://www.hemeltron.ee/pelletikatlad/k ... -automatic
Ise kasutan: http://moderator.ee/et/tooted/pelletkat ... sensor-bio

Tere,

Mõtlesin et jagan ka oma kogemusi natukene, maja 270 m2, alguses kaalusin igasugu kütteliike, maa, õhk vesi jne jne. Kuna maaküte oli 6 a tagasi suht kallis ja sama ka õhk-vesi, siis otsustasin pelleti kasuks. Soovitatai ka alguses jubedalt universaalkatelt. Aga universaaliga läks korstnasse üle 200 kraadi sooja, ehk päris palju energiat läks korstnast välja. Ja katel mis pandi, oli suht vähe kw. tänu sellele ei jõudnud katel maja ära kütta. Lõpuks lasin katla neil ära viia ja ostsin Pelle katla ja pelle põleti 30 kw. suurte külmadega (-20-30) katel isegi seisab vahepeal koos tsüklitega ca 15 min tunnis. Maja on suht jama lasin termopildi teha nagu sebra teine Nüüd alustan siis katuse soojustusega 200 mm + soojustan sokli ja siis vaatan mida annab teha seintega sest silikaatmajal on 5 cm kahe kivi vahel ruumi ja see vill tundub ära olevat vajunud. Aga küte juurde tagasi, kui pelletit plaanid, siis minu soovitus on ikka täis pelleti katel, universaal on hea mõte kuid kasutegur jääb pelletiga kütmisele 65 % juurde, aga pelle katlal oli see vist 93 või 95 %. Seega pole vist väga pointi osta universaali selleks, et äkki kunagi panen halge alla, ja niikaua lasen28- 30 % energial korstnast välja minna !?
Mina oma süsteemi aga plaanin nii täiustada, kõigepalt katuse ja sokli soojustus, ning siis ostan õhk-vesi pumba põhikütteks, (eeldab et majas on põrandaküte, see aasta viisin 1 korruse ka põrandaküttele seega on majas 2 korrust põrandakütte ja 3 korrus veel raidkate all, aga 3 koorus läheb järgmine suvi põrandaküttele üle) ning pellet kütab siis alates -15 ja ülespoole sooja juurde. Uurisin ka maakütet, kuid samas kui võrrelda nüüd maakütte ja õhk-vesi cop ja tasuvust siis mõistlik panna õhk-vesi (hakkame otsast, kevadel kui väljas juba plussid siis, õhkvesi toimetab juba päris ilusti, ja toimetab kuni miiniskraadideni, täna on meil ju +6 väljas ?! (ehk õhkvesi toimetab julgelt 9 või isegi 10 kuud aastas) ja -15 on ka veel aega, ja tarkadega nõu pidnaud siis soovitatakse õhkvesi pumpa koormata kuni -10- -15 ne kraadini, seega +- jaan veebruar kütan pelletiga juurde !) nüüd maaküte, toimetab miinusega kenasti kuni maast saab energia otsa ning hakkab elektrit juurde tarbima, ja kevadel läheb veel pikalt aega kuni maa soojust hakkab taastama päikesest, ehk heal juhul, aprillis on lumi läinud ja mais hakkab maa päikesest tasapisi sooja saama, kuid samal ajal õhkvesi võtab väljast energiat mühinal, seega avan et õhkvesi on mõistlikum ning paigaldus 2 tundi ja 4000 € eur odavam kui maakütte puhul.
Seega Õhk-vesi oleks hea mõte põhikütteks ja siis mõni teine riist mis juurde kütaks väga suurtel külmadel. Aga kui maja on uus ja peab kenasti sooja siis, ma usun, et see 20-40 päeva mis ta elektrit juurde võtab ei tapa kedagi ära. Aga kui tahad duubeldada pane pellet ja õhk-vesi !? Mõtlesin ka et kui panen õhkvee, siis kaotan pelle katla ära ja panen universaali kahe eraldi kambriga, et saad nii puidu kui pelletiga kütta. kuid õhkvee saad panna pelletit juhtima kuid ei saa halukütet juhtima panna. Seega mõtteid on igasuguseid ja palju võta nüüd kinni mis õige. nüüd juba mõtlen kõvahäälega ja lasen tarkadel ennast materdada ehk universaal katel pellet/puuküte - mis kütab aku paaki, ja sama teeb ka õhkvesi kütab samasse akupaaki. ja õhkveel on autmaatika plokk vahel mis paneb siis pelleti tööle vajadusel, või kütan halgudega akupaaki, siis saab õhkvesi infot paagist ning paak ütleb haluga kütmise juures, et vesi on piisavalt soe toimeta rahus ja ära pelletit tööle pane. aga kuna ma liigun väga palju ringi ja kodus väike laps/naine, siis akupaagi temp langemisel ja minu äraolekul paneb õhkvesi pelleti ise tööle vajadusel !? kui utoopiline mõte see on ? Palun andke infot
sai nüüd palju mula kokku kribatud :=D

[jublakas]

Tänud kütja.Kas on võimalik sellele Attack malmkatlale panna pöleti ette sellestsamast alumisest (ketiga)õhuluugi avast,kui tõsta katelt põrandast vastav jägu kõrgemale? Saaksin sellise väikese ümberehitustööga eduliselt ise hakkama.Kas sel katlal on samamoodi üles ehitatud suitsukäik,et lagi kinni ning kohe otse korstnasse ei lähe ja mitme vahesektsiooniga katel Sul on (põlemiskambri pikkus)? Kas kasutad "igavese tule" (on sel põletil üldse seda võimalust)varianti või kütab kustub ja mismoodi maja katlaga on ühendatud (kolmik/nelik jagaja) ,kas oleks tark panna see Oventropi (http://kotituli.fi/index.php?main_page= ... cts_id=133) segusõlm,oleks samaga ka kohe katla tagasivoolu temp lahendatud?
Kusagilt lugesin,et Scotte põleti "igavese tulega"pidi etem olema ,sest reguleerib ise leegi tugevust vastavalt soojusvajadusele ja pelletikulu pidi ka sellest kustub kütab variandist väiksem olema.
Andeks ,et olen tüütu,kuid tahan endale enne asja veidi selgemaks saada,et leida siiski sobivaim variant.Tark õpib ikka teiste vigadest , seepärast iga kogemus kasulik.

tere,
järgmisel lehel saad lugeda minu kogemusi pelletiga kütmisel.
kuid minu loogika ütleb seda, et esbe katel pelle ja nende põletid toimetavad väga hästi, nende garantii ja hooldus toimetavad väga hästi, ja juhul kui miskit juhtub siis neil on alati olemas laos jupid ja päevaga su põleti korras. ma ei ole müügimees, vaid nende toodete kasutaja ja alati üritan kaaluda +- läbi, varem vähem, nüüd mida vanemaks seda rohem hakkab pea töötama, nagu vein mis seistes paremaks läheb

[kütja]

Lõpuks lasin katla neil ära viia ja ostsin Pelle katla ja pelle põleti 30 kw. suurte külmadega (-20-30) katel isegi seisab vahepeal koos tsüklitega ca 15 min tunnis. Maja on suht jama lasin termopildi teha nagu sebra teine

Palju suitsugaasid Pellel on?

[Torm]

Tere,

Kütan Pelle katlaga juba neljandat talve ja suitsugaasid on olenevalt katla puhastusastmest kuni 130 kraadi. Kui teen katla täiesti puhtaks, näitab kuskil 100-110 kraadi, see siis katla küljes oleva näidiku järgi. Olen uurinud siit-sealt, pidi normaalne olema.

Parimat,
T.

[puljong]

Sain ka oma küttesüsteemi paigaldamisega nii kaugele, et maja on nüüd edasisesks ehituseks kõlblik. Hetkel automaatikaga hoian põrandasse minevat vett 23 peal ning teise korruse radikatesse minevat vett 35 kraadi peal. Elamises temperatuur hetkel 17-18 kraadi, kui nüüd kui külmemaks läheb siis ilmselt lasen 25/40 peale. Välitermostaat veel lisada, siis saab intervalli ise paika panna -20 -10 null +10 +20. Jääkuubikust maja üleskütmiseks, kus panges vesi jääs oli kuni 25 kraadini, läks ca 200kg pelletit. Hetkel vaatasin põletist logi ning see on järgmine: ca 40 min põleb, järelpõlemine miski 5 min, umbes 2h puhkab ja siis jälle - 2 min süütab, 3-4min on süttinud ja siis jälle põleb 40min. Termostaat seatud 55 kraadi peale, kütab katla kuskil 95ni ja hakkab jälle pihta, kui temp langeb 55ni. Suitsugaasi üle 90 pole näinud kordagi... tõmberegulaator ka kiigutab suurema tuule korral oma luuki ja ei lase kütust tühjalt kostnasse imeda. Kasutusel siis Pelle ning Pelltech PV20a, pind 150 ruutu, 1korrus põrandaküte, 2 korrusel 5 radikat (pisut üledimensioneeritud, vk23type). Ouman kütteelektroonika, Grundfos Alpha pumbad... Hädaabi küte on 6kw tenn katlas, kui põleti peaks saba andma, et siis kui vesi on 30 peal, hoiab seda seal, et torud õhku ei lendaks katlaga. Esialgu olen rahul... muretu kütmine on küll, kui nii võtta. Kubu pilgeni täis ja ise nädalaks kasvõi kanaaridele... Arvestan tulevikus mingi kott päevas kuluga, kuus ca 30x20kg ehk 600kg. Krõbedama külmaga ehk võib tonni võtta maksimaalselt, aga eks elu näitab. Postitan ehk edasist statistikat, kui seda ajapikku tekib...

[Torm]

Kas sul on akupaak ka taga, et põleti nii pikalt puhkab? Mul on süsteem ilma akupaagita ja külmade ilmadega (-10 ja alla selle) puhkab põleti vast ca 15 min. ainult. Muidugi katel paneb põleti tööle juba siis, kui vee temp. on langenud kuskil 70-72 kraadini ja kütab siis selle peaaegu 80-ni jälle ning siis uuele ringile. Toas on sooja 22-23 kraadi ja kogu soe vesi ka pelletite pealt. Ei teagi, kas see on normaalne tsükkel ikka? Maja keskmise soojapidamisega, esimene korrus ca 60 m2 põrandaküte ja teine korrus radikad. Ahjaa, põletiks Erato GP20.
Kui süsteem paigaldati aastal 2009, mõõdeti ka kasutegurit, oli mäletamist mööda sinna 92% juurde. Võibolla on tänaseks midagi muutunud, ei oska öelda.

Parimat,
T.

[Esimene]

Puljong maja kohta arvutasin.
Pelle katla veemaht on vist 160L.
90C-55C=35C sisaldab 6,51Kwh.
Selle jagame 2 tunniga
saab maja tarbimiseks 3,25Kwh. 150m2-le.
Akupaaki ei pea olema.

Torm maja kohta.
Mis katel on, kui suure veemahuga.
Näiteks Atmos D15P veemaht on 65L.
80C-70C=10C sisaldab 0,76Kwh.
Kui sellest jätuks 15minutiks,
siis maja tarbis 0,76x4=3,04Kwh.

Kui põleti panna tööle ka 55C-90C vahemikus, siis
sisaldaks katel 2,65kwh.
Sellega saaks põleti puhata 52min.

[Torm]

Katlaks on samuti Pelle.
Jälgisin tsüklit detailsemalt ja tõesti kuskil 70 kraadi juures hakkab põleti uuesti tööle ja kütab süsteemi 77-78 kraadini. Siis põleti ventilaator töötab veel ca 8 min. (kui põleti on juba välja lülitunud), lisaks sellele põleti puhkab 12 min. enne kui uuesti alustab. See siis täna hommikuse seisuga, väljas -12 ja toas +22.
Ma ei tea, kas nende andmete alusel saab midagi analüüsida, kuid oleksin tänulik, kui keegi seda suudaks.

Tänud!
T.

[kütja]

Katlaks on samuti Pelle.
Jälgisin tsüklit detailsemalt ja tõesti kuskil 70 kraadi juures hakkab põleti uuesti tööle ja kütab süsteemi 77-78 kraadini. Siis põleti ventilaator töötab veel ca 8 min. (kui põleti on juba välja lülitunud), lisaks sellele põleti puhkab 12 min. enne kui uuesti alustab. See siis täna hommikuse seisuga, väljas -12 ja toas +22.
Ma ei tea, kas nende andmete alusel saab midagi analüüsida, kuid oleksin tänulik, kui keegi seda suudaks.

Tänud!
T.

Kui tahad pikemat seisu-käiguaega,siis pane elektrooniline kontroller.Näiteks see:http://www.cerbos.ee/et/katlamaja-autom ... etile.html

[Külaline]

Loen ja ei saa aru. See pelletiasjandus kipub jooksvate kulude poolest juba elektriküttele lähenema-süütamine, tigu, ventilaatorid-värgid võtavad elektrit- pealekauba on esmane investeering suhteliselt soolane ja küttematerjal ise ei ole ka just kõige odavam. Lisaks vajab katel minimaalselt iganädalast hooldust, kuigi arvatavasti oleks mõistlik suisa igapäevaselt torud puhtaks lükata, kui kasutegurit tõsta tahaks ja väiksema mahuti puhul peab veel suht tihedalt kütet juurde kallama. Muidugi teeb see kupatus veel üsna korralikku lärmi,ventikas uhab ikka korralikult ja pelletikolin ka lisaks. Mis sihukese kaadervärgi mõte siis on? Elektri kadumise korral istud samamoodi külmas majas ja ei higista arvatavasti. Kui just keskmise suurusega genekat pole omale muretsenud, mis sellisel juhul ajutiselt aitab. Minu arusaamise järgi ei ole pelletipõletamine ei mugav, odav ja keskonnasäästlik, eriti kui nüüd näiteks elektriküttega võrrelda. Puidu- või kivisöekatlale teeb muidugi mugavuses ära aga see on ka kõik. Miks siis inimesed seesugust lahendust tarvitavad?

[Torm]

Tere jälle,

Arutleks siis natuke teemal elektriküte vs pelletiküte.
Kui aastane energiavajadus on näiteks 20MWh, siis elektrikulu kahetariifsega (0,15€/kWh) oleks 3000 €. Sama energia saab 4,8 tonnist pelletitest, millede hind on suurusjärgus 950€.
Hea küll, võtame siis ka süsteemide maksumuse. Mina sain kogu oma keskküttesüsteemi püsti 5500 €-ga, seal sees siis nii seadmed kui ka töö. Elektrikütteseadmed ei tule ju ka tasuta kätte, orienteeruv maksumus paari tuhande euro juurde ikkagi, lisaks võib veel mingi ühendustasu ka juurde tulla, noh ütleme siis maksimaalselt 3000 eurot. Siin on "sääst" jah 2500 eurot, kuid juba paari aastaga on küttekuludelt see tasa teenitud ja pealegi veel.
Omast käest võin öelda, et kuna mul katlaruum keldris, ei kostu mitte vähimatki heli ülemisele korrusele. Tsirkulatsioonipumbad on võimsusega paarkümmend vatti, mis ei ole just suur kulu. Kui põleti ennast käima paneb, tarbib mõned minutit rohkem energiat (1kW-ne küttekeha on sees), kuid siis n.ö. tavatöös ei kuluta see rohkem kui 100W-ne pirn. Lisaks on mul ka soe vesi keskütte pealt.
Ja elektrikatkestustega oleme me kõik samal pulgal, muidugi ahjuküte jmt välja arvatud. Mul on esimesel korrusel põrandaküte, mis on suure inertsiga, seega on mul sooja natuke kauemaks isegi.
Ma ei arva, et peaksin oma süsteemi elektri peale ehitama, seda enam, et elektri hind nüüd veelgi priskem, aga eks igaüks ise otsustab, mis neile otstarbekam. Mina tegin oma valiku ja ei pea kahetsema.

Edu!
T.

[kütja]

Loen ja ei saa aru. See pelletiasjandus kipub jooksvate kulude poolest juba elektriküttele lähenema-süütamine, tigu, ventilaatorid-värgid võtavad elektrit- pealekauba on esmane investeering suhteliselt soolane ja küttematerjal ise ei ole ka just kõige odavam. Lisaks vajab katel minimaalselt iganädalast hooldust, kuigi arvatavasti oleks mõistlik suisa igapäevaselt torud puhtaks lükata, kui kasutegurit tõsta tahaks ja väiksema mahuti puhul peab veel suht tihedalt kütet juurde kallama. Muidugi teeb see kupatus veel üsna korralikku lärmi,ventikas uhab ikka korralikult ja pelletikolin ka lisaks. Mis sihukese kaadervärgi mõte siis on? Elektri kadumise korral istud samamoodi külmas majas ja ei higista arvatavasti. Kui just keskmise suurusega genekat pole omale muretsenud, mis sellisel juhul ajutiselt aitab. Minu arusaamise järgi ei ole pelletipõletamine ei mugav, odav ja keskonnasäästlik, eriti kui nüüd näiteks elektriküttega võrrelda. Puidu- või kivisöekatlale teeb muidugi mugavuses ära aga see on ka kõik. Miks siis inimesed seesugust lahendust tarvitavad?

Loll jutt suhu tagasi.Tutvu natuke pelletipõleti tehniliste andmetega,siis jutusta edasi .Vendika hääl on ikka väga vaikne.Õlipõleti teeb tunduvalt kõvemat häält.Elektriküttega on elamine elektri kadumise korral ikka maru palav

[Esimene]

Katlaks on samuti Pelle.
Jälgisin tsüklit detailsemalt ja tõesti kuskil 70 kraadi juures hakkab põleti uuesti tööle ja kütab süsteemi 77-78 kraadini. Siis põleti ventilaator töötab veel ca 8 min. (kui põleti on juba välja lülitunud), lisaks sellele põleti puhkab 12 min. enne kui uuesti alustab. See siis täna hommikuse seisuga, väljas -12 ja toas +22.
Ma ei tea, kas nende andmete alusel saab midagi analüüsida, kuid oleksin tänulik, kui keegi seda suudaks.

Tänud!
T.

1,5Kwh sisaldab su katel kui temperatuuride vahe on 8C ja katla mahuga 165L.
Kui umbes 15 min on vahe, siis umbes 6Kwh kulub majale energiat.

Pelle katel on 25 ­- 30 kW võimsusega.
Erato GP20 põleti on 10-20Kw võimsusega.
Pelle katlal võiks siis põleti töötada 20Kw võimsusega.
Arvutuste kohaselt sel juhul
Kui maja energia kulu 6 Kwh
Põleti töötab 32 min
Põleti seisab 67 min

See on arvestuslik, sest põleti töölehakkamisest mis koosneb laadimisest, süütamisest kuni täisvõimsuseni jõudmiseni kulub ka mingi aeg, ning seismajäämine kuni pellet ära põleb muudavad arvestuslikku aega.

[Esimene]

Minu arusaamise järgi ei ole pelletipõletamine ei mugav, odav ja keskonnasäästlik, eriti kui nüüd näiteks elektriküttega võrrelda. Puidu- või kivisöekatlale teeb muidugi mugavuses ära aga see on ka kõik. Miks siis inimesed seesugust lahendust tarvitavad?

Elektriküttega, mis on põlevkivituhk ja toss on pelletiga küttes keskkonnasäästlikum.

Pelleti hind on küll kallim kui halupuu, aga vahe ei ole suur, kui üldse vahe kokkuvõttes on, kui leida Kwh hind. Ma ei viitsi arvutusi teha, aga mida märjem puu seda väiksem kütteväärtus. Puud peavad aastaid kuivama, et oleks kuiv ja pelleti niiskusprotsendile neid ei saagi.

Põleti maksab ka midagi, aga katlakütja ameti peale kuluv aeg on oma vabast ajast.

[Esimene]

Pelle katel on 25 ­- 30 kW võimsusega.
Erato GP20 põleti on 10-20Kw võimsusega.
Pelle katlal võiks siis põleti töötada 20Kw võimsusega.
Arvutuste kohaselt sel juhul
Kui maja energia kulu 6 Kwh
Põleti töötab 32 min
Põleti seisab 67 min

See on arvestuslik, sest põleti töölehakkamisest mis koosneb laadimisest, süütamisest kuni täisvõimsuseni jõudmiseni kulub ka mingi aeg, ning seismajäämine kuni pellet ära põleb muudavad arvestuslikku aega.

See sel juhul kui katel töötaks 55C-90C vahemikus.

[Torm]

Tänan, Esimene. Kui laseks katlal jahtuda kuskil 55 kraadini, läheks küll sinna tunni kanti vist ära. Ega ma muidu kurda, kuid nii sagedane põleti sisse-ja välja lülitamine ei tee just põleti eluiga pikemaks.
Mõtlesin veel korra, et kodanik puljong vist kasutab juba kodanik kütja poolt pakutud kontrollerit, sest Pelle katel ju muudmoodi selliseid temperatuurivahesid ei luba? Või on keegi mõelnud välja viisi, kuidas Pelle katla automaatikat muuta?

Tänud juba ette!

Parimat,
T.

[Külaline]

Minu arusaamise järgi ei ole pelletipõletamine ei mugav, odav ja keskonnasäästlik, eriti kui nüüd näiteks elektriküttega võrrelda. Puidu- või kivisöekatlale teeb muidugi mugavuses ära aga see on ka kõik. Miks siis inimesed seesugust lahendust tarvitavad?

Elektriküttega, mis on põlevkivituhk ja toss on pelletiga küttes keskkonnasäästlikum.

Pelleti hind on küll kallim kui halupuu, aga vahe ei ole suur, kui üldse vahe kokkuvõttes on, kui leida Kwh hind. Ma ei viitsi arvutusi teha, aga mida märjem puu seda väiksem kütteväärtus. Puud peavad aastaid kuivama, et oleks kuiv ja pelleti niiskusprotsendile neid ei saagi.

Põleti maksab ka midagi, aga katlakütja ameti peale kuluv aeg on oma vabast ajast.

Palju tonnist pelletist ja tonnist kuivast(20%) kasehalust nn sooja saab? Palju pelleti niiskusprotsesnt on?

[Polar]

PELLET:
kütteväärtus 4,7 - 5,0 kWh/kg
energiasisaldus ca 3 MWh/m3
toormaterjal saepuru
läbimõõt 6-10 mm
pikkus kuni 40 mm
mahukaal 600-700 kg/m3
1 tonn ca 1,5 m3
tuhk alla 0,7%
niiskus alla 8%
väävel maks.0,05%

[Külaline]

Suht asjalikult on kütteväärtused ja arvestuslik kulu lahti kirjutatud siin, kuigi seal veel krooniaegsed hinnad, aga mingi ettekujutuse peaks saama küll.
http://www.torulill.ee/kuttesusteemid/K ... ik-l5.html

Kui pelletit õnnestuks kodus ise pressida ja oma metsast välja toodud puumaterjalist, siis oleks asi atraktiivne, aga hetkel topin parem oma metsa puid katlasse edasi-hoiab natukenegi vormi talvisel kaamoseperioodil, muidu vedeleksin ainult telkari taga ja kaaniks humalakonsrevi sisse omale. Nüüd saab vähemalt mõned korrad päevas väikest spurti katlamaja poole teha, lisaks eelmainitule. Mõni pelletivabrik võiks niiöelda teenustööd teha, et viid oma koorma puid sinna, maksad töötlemise eest mõistliku summa ja laadid pelletid peale-nagu vanasti veskis käimisega oli. Vabrikul oleks tööd ja ise saaks mõistliku hinnaga graanulid kätte.

[Külaline]

PELLET:
kütteväärtus 4,7 - 5,0 kWh/kg
energiasisaldus ca 3 MWh/m3
toormaterjal saepuru
läbimõõt 6-10 mm
pikkus kuni 40 mm
mahukaal 600-700 kg/m3
1 tonn ca 1,5 m3
tuhk alla 0,7%
niiskus alla 8%
väävel maks.0,05%

Palju on 1kg kuiva kasehalu (kWh/kg)kütteväärtus?

[Kalvis]

Ei pea ilmtingimata pelleti pressimisega tegelema. On teoga lihtsat saepuru või pelleti toorainet puiduhaket põletavad automaatkatlad olemas, nn stookerkatlad.
Kuid mingil põhjusel on ropp kallid, ma ei tea kas tigu on kullast või lihtsalt müügiesinduse puudumises.

[Külaline]

PELLET:
kütteväärtus 4,7 - 5,0 kWh/kg
energiasisaldus ca 3 MWh/m3
toormaterjal saepuru
läbimõõt 6-10 mm
pikkus kuni 40 mm
mahukaal 600-700 kg/m3
1 tonn ca 1,5 m3
tuhk alla 0,7%
niiskus alla 8%
väävel maks.0,05%

Palju on 1kg kuiva kasehalu (kWh/kg)kütteväärtus?

Umbes 3.6.

Kummaline on ühe kg kasehalu kWh on umbes 3.6, samas pelleti kg umbes 4.8.
Kui teen 1kg lihast 1kg hakkliha, kas siis on ka hakkliha väärtus niipalju suurem?

[Katlamiis]

Kase halg sisaldab oluliselt rohkem niiskust. Kui suudad kasehalude niiskuse viia alla 8% siis vahet pole