Fassaad ja korter

[Astelpaju]

Uued naabrid remontisid omale kahekorruselise n.ö. Nõmme maja teisele korrusele moodsa korteri, vähe vaheseinu, katus ja lagi ühes.
Vana maja üldseisukorda väliselt ei parandanud, pigem oma remondiga halvendas, tallati erkeri kelpkatusel, seisev vesi katusel ja juurdevool II korruse verandalt. Nüüd on see erkeri osa koos akendega naabrite tellitud ehitajate arvates vaja lammutada ja uuesti ülesehitada, sest teine korrus hakkas mäda aluspalgi tõttu alla vajuma. Juba on meile alla korterisse paigaldatud talad ja ajutine soojustatud sein keset ruume.
Kuidas on võimalik, et ehitatakse tundmata maja ülesehitust, viie aastaga hakkab korter alla vajuma?

Mida oleks ajaga ühistöös ära teha saanud, nüüd korraga suured väljaminekud. Kuidas usaldada neid, et see lammutamine ja uue ehitus on ainus võimalus? Võib-olla varsti tuleb veel kuhugi nurga või seina alla toed panna?
Kuidas arvate, kuidas siin esimesel korrusel toime tulla ja kuidas ehituskulusid jagada?
Tänan tähelepanu eest.

[Kalvis]

Kui vesi sajab katuselt läbi otse palgile siis on veel hea ime et maja üldse koos püsib.
Muidu jagatakse ühisosa remonti vastavalt kaasomandi suurustele aga on erisusi. N: kasvõi see kui kaasomanik tahtlikult oma tegevusega kahjustas siis peaks ta vaid üksi taastamiskulud kinni plekkimna. Maja aga vajub enne kokku kui te oma õigust taga ajate.
On võimalikikka vahetada vigased kohad välja, ei pea buldooseriga kogu maja maha lükkama, toestatakse kus vaja ja vahetatakse kandev element välja. Kuid see on koht, kus ilma inseneri hariduseta (just õige toestamine on oluline) ei tasu eksperimenteerima hakata Darwini auhinna saamiseks nagu nende Pärnu lammutajatega (Olid ise majas sees ja kui viimase kandeposti läbi saagisid siis kukkus maja kokku ja said surma)

[Astelpaju]

Selles olen vastajaga ühte meelt, et tuleb midagi teha. Olen saatnud ehitajale arhiivist tellitud maja joonised.
Kas see on kõige õigem, aga ma ei oska ka muud välja pakkuda. Peamine, et ei tuleks välja nagu naabri eelmiste ettevõtmistega, seoses oma korteri mugavuste omatahtsi tegemisel. Näiteks nende korterile uus kanalisatsioonitoru asukoht, vana kinni ja majas ummistus. Uue veetoru paigaldamine ja meie vannituba jäi hoopis ilma veeta. Vana maja ja vanad süsteemid, kui hooga muutma hakata või parandama, siis ei tea, mis saab? Mõlemal eelpoolnimetatud juhul tellisin vigade parandamiseks meistri ja muidugi ise maksin.
Nüüd nagu poolikult uue maja ehitamine, töömeestele on tulus lammutada ja ehitada, kui oskamatult väga vahele segan või vastupidi vahele ei sega, mõlemal juhul võib naaber seda minu kahjuks ära kasutada. Kas tellida hinnang maja olukorrale, aga naaber kutsus ehitajad, need juba alustavad homsest tööd. Pealekaebaja ma ka ei taha olla?

[Küülaline]

tellisin vigade parandamiseks meistri ja muidugi ise maksin

Odavam oleks ilmselt palgamõrvar tellida.

[Kalvis]

Kui kardad probleeme kaasomandiga siis kõik tööd tehakse projektiga kinnitatud ehitusloa alusel, järelvalveks ehitusjärelvalve. NB! ehitusluba nõuab ka kaasomaniku allkirja siis pole kellegil millegi üle kobiseda.

[Küülaline]

NB! kellegil

NB! kellelgi Ikkagi õigekeelsus-, mitte ehitusfoorum.

[Astelpaju]

Naabrite korter on kontollimatult mädade alustalade peale valmis ehitatud. Siis oleks tõesti ehitusjärelvalvet vaja olnud.
Praegu on tööd, mis oleks enne naabri korteri kap.remonti pidanud tehtud saama. Arvata on, et naaber kindlameelselt ei süvenenud, mis on tema korterist allpool ja kõrval. Suurt katust paigaldanud katusemeister tegi märkuse, ülemise korruse remondiga ja suure katuse uuendamise järel on vaja edasi kontrollida erkeri olukorda, sest meie toas laeääres oli kollane laik, mida seal enne ei olnud. Kutsusin naabri vaatama, lubas väljapoolt kontrollida ja mulle laeääre ülevärvimise kompenseerida!

Nüüd juba toa laeäär tõmbus mustaks, krohvitükid kukkusid. Kutsusin juba ise erkeri katuse remontijad, aga kui sain aru, et siin ei ole ainult katusega probleem, siis andsin tööde korraldamise naabrile üle. Tema võttis uued ehitajad ja siis läks lammutamiseks ja alustalade paigaldamiseks, et korter vajub alla.
Mina usaldasin oma naabreid, et kui juba ehitavad, siis järelikult saavad ehitada,

Kuna etteteadmata tööd, siis on ka tööde eest maksmine nüüd. ei tea kuidas.
Mul on mul ka tõesti suur probleem, kuidas tubade soojustus, kas väljast või seestpoolt, meil on püstpalkmaja?
Hoiatus ehitusfoorumi lugejatele, väike kollane laik lae ääres võib näidata hoopis suuremate kahjustuste olemasolu.

[Kalvis]

Maja kandekonstruktsioonid on kaasomand ja kõik selle remondiga seotud kulud kantakse vastavalt kaasomandi suhtele kinnistu raamatus, seda suhet sa ju tead. Võimalik et teil on 50:50.

[Astelpaju]

http://WWW.omanikud.ee: Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandi oleva kinnistu, kus majas on reaalosadena eraldatavad korterid. Iga korteriomand koosneb sel juhul korterist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi mõttelisest osast krundile ning maja kandvatele konstruktsioonidele. Iga selline korteriomand on iseseisev kinnisasi.

Meil n.n. Velbri maja tüüp ja kui siiski pere vaatamata hoiatustele eelistab maja kaasomandis oleva osa tundma õppimisele ja üheskoos remondile ainult oma korteri remonti? Praktiliselt on praegu näha, et teise korruse kandekonstruktsioonid on niiskuse tõttu läbi mädanenud.
Korteriomandi juurde kuulub korteri kandekonstruktsioon ja antud juhul vajub korteri nurk alla , kas on teisene arvestus remondikulude eest tasumisel kui 50:50?
Sai pandud uued aknad ja nüüd tuleb aknad eest ära võtta, sest remondi käigus võivad aknad katki minna. Meil on palju lisakulusid, mis tuleb alles pärast uue välisseina ehitust?

[Kalvis]

Kui ta oma reaalosa remondib ja kaasomandit ei riku siis ta võib teha seda nii kuidas ta soovib. Kui rikkus siis peab kaasomandi riknemise taastamiskulud hüvitama. Kui aga kandekonstruktsioonid olid mädad vanadusest või maja varasemast konstruktsioonist siis on kõik kandekonstruktsioonide remonditööd ja sellega seotud lisatööd (aknad eest ära hoiule, kui see on vajalik) kaasomanike vahel vaja hüvitada vastavalt kaasomandi suhtele.
Kõik kaasomandi juhtumid, kus inimesed äkki satuvad eriarvamustele, on alati väga inetute lahendustega üksteise suhtes lõppenud.

[Astelpaju]

Alustan eelmise kirja algusest, "kui ta oma reaalosa remondib ja kaasomandit ei riku" antud juhul naaber
tuli siia vanasse majja elama, enne oli elanud paneelmajas ja hakkas ma korterit väljaehitama, kontrollimata, mille peal tema korter püsib. Õnnetu lugu see, et kui maja joonist vaadata, siis kuna teise korruse osa on kitsam, välisseinad ei ühti, see erkeri osas tema akende all, väike katus mida ta pidi kontrollima, seal erkeri katuse peale kogunes vesi ja samuti valgus vett juurde nende remonditud rõdu osast. Kuidas ta ei arvestanud, et katusel seisev vesi on ohtlik, kuskile see vesi valgub ja vajus teist korrust üleval hoidvatele taladele. Kui kohe 4 aastat tagasi, enne oma reaalosa remonti, oleks ta ka ohtudega tutvunud, siis ei oleks sellist õudust. Meie alustasime siia kolides 12 aastat tagasi üldtöödega, ülemisel korruse elav üksik vanaproua ei tahtnud oma osa remonti ja vägisi midagi teha ei saa, ütles, et tema müüb oma osa ära, las uued remondivad nagu tahavad.
Sai hoiatatud uusi naabreid, et kahtlus on tugitalade osas ja isegi mõned ostjakandidaadid, kes maja olukorda kontrollisid, ütlesid, et teine korrus on lammutusohtlikus olukorras, aga maakler oskas selle maja miljööväärtuslikkust arvestades nüüdsetele naabritele ilusaks rääkida ja ostsid ja hakkasid omale korterit remontima!? Remondi käigus kahjustati erkeri katust veelgi, tulemus on näha! Ma ei taha inetuid lahendusi, et ma pean taluma tugitalasid ja maksma võrdselt naabriga!

[Kalvis]

Kipub lahenema järjekordselt inetult. Tegu juhtumiga, kus kõik kaasomanikud on mingil määral süüdi ja igaühel on tema mätta otsast vaadates õigus. Leidke mingi kompromiss.

[Astelpaju]

Paistab, et see kes julgeb aru pärida, ongi inetult tegutseja?
Kui müüakse korter, kus inimesed praktiliselt ei ole aastaid elanud, hoopis armsad koduloomad, sellepärast ka ei soovinud see vanaproua remonti teha, et häirivat loomi ja tal oli raha vaja. Korteri kohta olid kinnisvaraportaalis valed andmed. Helistasin naabriprouale, et kuidas sellised andmed said kuulutusse, see on karistatav, vastus oli, et tema on kõik korteri müügiga seoses oleva usaldanud maaklerile, tema tahab vaid müüki ja raha, kuid lubas maakleriga rääkida. Teatasin Kinnisvaramaaklerite Kojale eksitava infoga kuulutusest. Helistamise ja kirjutamise tulemus oli, et korteri müügikuulutust parandati ja täiendati ning müügisumma vähenes tunduvalt.
Muuseas, see vanaproua pakkus ka välja variandi, et tehku ma majas üldremont ja pärast korteri ostja maksab mulle?
Eestis oluline jurist andis naabriprouale juriidilisi nõuandeid, et ta ei peagi midagi tegema, see olevat ka seaduses kirjas ja andis ka rahalist abi. Mida saan mina juristi vastu, kes tahaks osta mitte ainult korteri vaid kogu maja, see olevat tema andmeil vähemalt teise korruse osas lammutust vajav ja tema lammutaks siis juba kogu maja?
Mis on seadusandluses vana kortermaja remondi võimalustest, kas saab korteri müügil arvestada, et müüja ei ole teadlikult midagi remonti soovinud ja tehakse enne müüki ekspertiis ja tulemust arvestatakse?

[Astelpaju]

Täiendan, et praegu remondi käigus selgus, et on juba liiga palju lammutatud, aknaid ei ole vaja eemaldada. Viga on teiselt korruselt otse alla palkides. Teise korruse tugitalad on läbi. Muidugi vee kogunemine katusele ja rõdult veesuund seisva veega katusele. 2012 oli väga vihmane aasta. Mida ma oleksin saanud omapäi teha?

[Kalvis]

Sa mitmeid asju küsid vale nurgaga, mistõttu saadakse ehk teisiti aru.
Ega nüüd ikka kohe lammutamist nõuda ei või ja ikka tehakse enne remont. Tehniliselt arvan, et tugitalad on vahetatavad, kuid töö on üsna inseneri teadmist nõudev ja võib olla ebameeldivalt töömahukas. Kui juba töö tegemiseks läheb siis tuleb ka katus korda teha, et lõpetada vee sattumine konstruktsiooni. Igal juhul arvan, et tala vahetamine on odavam kui kogu maja lammutamine ja uuesti ehitamine.
Hoopis teine teema on, et kuidas saada kaasomanike rahastus ja kes kui palju peab maksma. See ei ole selle alagrupi teema, võid küsida "seadusandlusest" kuid need vaidlused on väga rasked, aeganõudvad ja nüansirohked. Minu jaoks on kõige murettekitavam saada kaasomanike nõusolek remonditöödeks.

[Astelpaju]

See ongi, et ma ei tea, "mis nurgast probleemi kohta küsida". Esiteks, ma olen naabritele püüdnud teatavaks teha, et teeme koos konstruktsioonide ülevaatuse ja siis tee oma korterit. Teiseks juba suure katuse remondi ajal naaber kasutas töömehi oma korteri remonditöödel, niiet põhjusi võis veel olla, aga töömehed läksid ära. Mul oli töömeestele juba makstud selle probleemse erkeri osa katuse remondiraha, saavad materjali osta, ilmselt ei oleks tohtinud neile raha ette anda, aga kes ette teab?
Igaljuhul juba on liiast lammutatud, ikka, et küllap me oleme siin üldse mädas majas elanud, aga tegelikult olen ma püüdnud kõike kontrollida ja mida halvasti, seda ka leidnud töömehed ja parandanud.

Ma isegi ei ole käinud naabritel soola-leival, kui nad sisse kolisid, sest kui nii võib öelda, intuitsiooniga, ma ei pidanud sellist korteri remonti võimalikuks. Nüüd ongi nende korter tugitalade peal, topivad kuni remondi lõpuni soojustusmaterjali põranda alla, et põrandal on lastel külm joosta.
Ja kui maksmise aeg tuleb, siis juba esialgne kalkulatsioon oli vale, meie osas ei ole selliseid suurtöid. Kalkulatsiooni küsis ehitajatelt naaber ja me ei ole üldse koos arutanud, naabril algas niinagu paanika, ruttu lammutama! Mulle on ka öeldud, et see on variant minu kui pensionäri majast välja saamiseks. Noorel perel on toetajaskond mõlemalt poolt vanemate poolt ja eks sellevõrra ka kogemusi naabritega, ikka et juba oleks enne nende laste sisse kolimist pidanud kõik tehtud olema?
Algul uute naabrite tulekuga oli rõõm, uued naabrid, saame lõpuks remonti hakata tegema, aga ma ei oska enam neid usaldada. Millise järgmise korteri nurga alla tugipostid pannakse, mingit ülevaadet ja koos arutamist pole olnud.
Vana maja kaasomandis, see on, mida võimalusel tuleks vältida, eriti kui on näha ebaühtlast remondivalmidust elanike poolt!

[Küülaline]

Nüüd ongi nende korter tugitalade peal, topivad kuni remondi lõpuni soojustusmaterjali põranda alla, et põrandal on lastel külm joosta

Ma ei saa küll hästi aru, teised kõik ehk saavad?
Kas siis tõesti on keset sinu tube pandud mingid postid, mis kannavad ülemist korrust?
Kuidas nad seda soojustust topivad et see sind segab?
Kuidas jookseb katuselt vesi 1. ja 2. korruse vahelae taladele?
Kuidas see vahelagi enne vastu pidas ja nüüd järsku vajuma hakkas?

[Astelpaju]

Nõmme majatüübil on ülemine korrus kitsam. Minu toas on praegu ajutine soojustatud vahesein, siis postid ja edasi juba välisseinani kõik maha võetud. Erkeri osas katust ei ole. Teine korrus on, kui selles pooleldi lammutatud toas ülespoole vaadata siis seinad ja alus kõik näha, sest mu toal ei ole erkeri osas lage ega katust! Sinna teise korruse "külma kätte jääva osa alla" naaber soojustusmaterjal panebki.

Nõmme maja ülakorruse osa kitsenduse ja erkeri olemasoluga seoses, ongi vesi saanud võimaluse tugitalade peale vajuda.

Võimalik, igaljuhul tahetakse üldse meie korterisse teise korruse ülalhoidmiseks paigutada toa keskele seinte äärde kaks tugiposti. Kuidas meil siis toas mööbel saab olema veel ei teal. Ei olevat võimalik lõpuni aru saada, kuipalju tugitala ülevalt rikutud on?
Väga vabandan, et oma murega, ma ei oska kõike välja rääkida, sellise lammutuse ja ehituse variandiga ei ole enne kokkupuudet olnud!?

[Astelpaju]

Tänu kõigile, kes on suutnud süveneda ehitusõiguse ja ehituspraktika probleemidesse vana Nõmme maja näitel.
Küsimus, kuivõrd on oluline järgida korteris vaheseinte (kandeseinte) ja lae (eraldi või koos katusesoojustusega) ehitusaegset paigutust?
Paljud teevad avatud köök - tuba?
Meile jääb remondi järgi püsivalt 2 tugiposti teise korruse hoidmiseks, sest põiki üle esimese korruse toa, erkeri juures seinte vaheline tugitala oli ühelt poolt nii läbi mäda, et tuli lühendada, pandi asenduspuu, aga ehitumehed ütlesid, et tuleb paigalda ka tugipost ja igaksjuhuks ka teise seina äärde tugipost.
Need tugipostid häirivad, sest kitsas tuba, mitu ust ja n.ö. lintaknad ja remondieelne mööbli paigutus kindlasti ei ole võimalik!
Teisel korrusel on palju muudetud, kas võiks loota, et vähemalt teise kandetala asemel kontrollida esimese ja teise korruse kandeseinte ehitusplaani järgset paigutust ja ei ole vaja lisa kandeposti?

[Kalvis]

On vaid üks kohustus kaasomandi korral. Selleks on maja projekt ja tuleb EHITADA vastavalt PROJEKTILE, see on kirjas Ehitusseaduses. Projekteerijaks ei või olla suvaline mats tänavalt, vaid inimene, kes oskab kandekonstruktsioonide tugevustega arvestada. Ehitusseadus sätestab, et igasugune kandekonstruktsioonide muutmine on ehitustegevus ja muudatuseks tuleb ehitusprojekt kinnitada KOV-is. Ja kuna on kaasomand siis peavad alla kirjutama kõik kaasomanikud.
Remont on olemasoleva kehtiva projekti järgi parandamine. Nii, et mine vaata, kas kandepostid on projektis ette nähtud. Kui on, pead taluma, kui pole siis võid KOV-i protesteerima minna.

[Astelpaju]

Kandeposte ei ole 1936. aasta korterite plaanidel ja ei ole hoone läbilõikel näidatud. Senini on ilma kandepostideta hakkama saanud. Mis siis nüüd, kas kardetakse, et veel kuskilt võib korter alla vajuma hakata? Sellest ühest postist saan selgituste järgi aru, et põiki üle meie korteri tala, millele teine korrus toetub, kuna seda terviklikult ümber ei vahetata, siis tuleb tugipost panna. Teise tugiposti paigaldamise kohta ei olnud mulle arusaadav, selle põiki tala teises otsas ei ole midagi kahtlast näha, toetub seinale.
Postid on juba paigaldatud. Katuse osa on veel lahti, kahes toas on paigaldatud soojustatud ajutised seinad. Mis sellest kõigest välja tuleb? Ehitusmehed ütlevad, et maja on tervik, see olevat ka minu mure, kui teine korrus hakkab alla vajuma?
Mis nüüd siis, minna KOV, teatada, et korterisse paigaldati tugipostid, kas selle kohta pean laskma plaani teha? Samas, teisel korrusel tehti üldse remondi käigus seinte ja ruumide paigutuses muudatused, naaber peaks siis ka KOV-i minema? Aga kui ta ei kavatsegi minna, tellis ehitusmehed, need insenerist töödejuhataja juhendamisel töötavad? Mul tuleb pärast nende töö lõpetamist eraldi tellida elektritööd (juhtmed on praegu kobaras kapi otsas) ja sisetööd. Väga ootamatud väljaminekud. Kuidas naabrile selgeks teha, et ehitus ei ole ainult ise tegemine ja remondi tegijate valimine, vaja on ka KOV kooskõlastust?
Tänan märkamise eest!

[Küülaline]

Küsi naabrilt kõigepealt MAJA remondi projekti näha. Sellel peaks sinu allkiri ka peal olema. Siis maini, et sead sammud KOV poole.

[Astelpaju]

Vahepeal sain järgmise info: kui on tegemist kandva konstruktsiooni muutmisega (kandetala plommimine) ja tugipostide lisamisega, siis peaks tegema algul projekti (Büroos 800 € ?), siis taotlema ehitusluba ja ning siis kasutusluba. Võib teha peale remondi lõppu. Mõlema kaasomaniku allkirjaga kõik taotlused. Kooskõlastab KOV.
Tuleviku suhtes, kui keegi meil kahekorteriga majas tahab oma korterit müüa ja pole nende tugipostide suhtes projekti......, siis oskustega maakler võib selle ära kasutada ja müügisummat vähendada. Tähendab, kui ei ole tugesid näha, siis arvatakse maja olukorrast paremini?
Järeldus: kui lased teha projekti - maksad, kui hakkad müüma, võimalik, et muudatuste joonisel kooskõlastamise puudumise pärast müügisumma väiksem.
Uurisin ka seinte asukoha muutmise kohta korteris: et kui ei ole kandesein, siis teisi seinu võib korteris omatahtsi ilma projektita asukohta muuta. Ma ei tea ja kes kontrollib, kas naaber on kandeseinu "liigutanud" või mitte, sellist avatud pinda endise omaniku ajal igaljuhul ei olnud, olid toad ja abiruumid.
Raske see vana maja remondi/renoveerimise projektiga mõtestamise mõistmine.
Tänan kaasamõtlemise eest!