Väike projektike

[ehitustehnik]

ühest küljest halb, et selline lihtne ja loogiline vastus nii hilja tuli:

Kui vaha ja lakk viimistlusena materjalil kohtuvad, siis on parem ennem ikkagi lakkida ja seejärel vahatada. Kui vaha lakki peale satub ei juhtu midagi, lakk vaha peal aga... Sedasi saab ka "piiril" ühe teipimisega hakkama, ehk siis lakkimisel "lõpetab" teip- ja vahatamise lakk.
Max[/quote]
teisalt said inimesed ennast aasta lõpus jälle välja elada ja tõestada kui palju keegi targem on.
õnneks on meil wabariigis ju sõnavabadus ning mölapidamatus lubatud.
Ilusat aastavahetust! ja järgmisel aastal ikka vihasemalt edasi!

[Külaline]

*Kui pärast lakkida/vahatada siis tuleb kõigepealt vahatada (üleminekukohad maalriteibiga üle käia) ning hiljem teip maha kakkuda ja lakkida. Probleemiks on see, et tervet sahtlit on korraga ebamugavam ja raskem lakkida kui üksikuid detaile.

Viimistluste kohtumine ei pidanud igal juhul probleemiks olema kui täpselt ja korralikult ...

Kui vaha ja lakk viimistlusena materjalil kohtuvad, siis on parem ennem ikkagi lakkida ja seejärel vahatada. Kui vaha lakki peale satub ei juhtu midagi, lakk vaha peal aga... Sedasi saab ka "piiril" ühe teipimisega hakkama, ehk siis lakkimisel "lõpetab" teip- ja vahatamise lakk.
Max

Aitäh tõesti teemakohase vastuse eest aga ma arvan, et ma kaldun selle variandi poole, et kõik jupid enne ära vahatada/lakkida ja alles siis kokku panna (kattuvad kohad muidugi jätab töötlemata, et liim nakkuks).
Seda siis selle pärast, et Ühte kilbijuppi on vähe kergem pintseldada kui näiteks tervet sahtlit.

[Külaline]

... teisalt said inimesed ennast aasta lõpus jälle välja elada ja tõestada kui palju keegi targem on.
õnneks on meil wabariigis ju sõnavabadus ning mölapidamatus lubatud.

Lugesin uuesti korra teema ja ei saanud ikka aru, et miks anonüümne külaline vastas kasutaja Küülaline küsimusele

Mis selle mõte on ja millega siis veel servad teed? Kas vahatad või lakid, st. kuidas tuleb vaha ja laki ühendus?

vastati niimoodi,

...Kaks teemat mul siin foorumis on ja sa suutsid paari minutiga mõlemasse, täiesti erineva valdkonna teemasse täiesti mõttetu kommentaari kirjutada...

kuigi pean möönma, et vastuse esimene pool oli normaalne. Mingi isiklik solvumine teises teemas Küülalise poolt soovitatu kohta? Ka seal vastas Küülaline teemasse. Milles küsimus, et anonüümne külaline kukkus siin lahmima?
Vähemalt sul, "ehitustehnik", on vähemalt mingigi alias, mille järgi saab vahet teha, et kellega parasjagu suhtled, aga kui kõik on lihtsalt anonüümsed külalised, siis oleks nagu Notšnoi Dozori meeleavaldus, kus kõik kisavad, kuid kes konkreetselt, ei tea ega saa vahet teha teema algatajal ja niisama mölisejal.
Parimatega!
Urmas

[Laualamp]

Kasutaja küülaline vastuses ei olnud mitte midagi normaalset ei selles, teises ega ka enamus kolmandates teemades. Kogu jauramise mõte on ehk natukenegi vähendada mõttetuid kommentaare ja möla kasvõi ühe kasutaja poolt.
Kui inimene küsib konkreetse küsimuse spetsiifilises foorumis siis ta soovib ka sellele konkreetset vastust asjatundja poolt - kui asja jagate siis vastake või mitte, pole oluline aga kui midagi tarka öelda pole siis kas tõesti on vaja ilmtingiata iga kord suu lahti teha ja oma lollust näidata?

Et oleks lihtsam aru saada kui mõttetu vastus oli siis praegusele teemale võib näiteks paralleeli tuua autofoorumiga:
Inimene küsib, et kas auto ratast on mugavam vahetada tungraua või tõstuki peal ja vastuseks tuleb: "Mis selle autoratta vahetamise mõte on ja kuidas sa seda teed. Kas tungraud või tõstuk, st. kuidas sa pärast ratta auto külge tagasi paned?" - ja selliseid vastuseid tuleb inimeselt iga minut ja pea igasse teemasse.

Muide härra sapiens, kuhu raamatu nimed või lingid jäid?
P.S. - kirjutasin just sinu jaoks kasutajanime ka ülesse lahrisse - on nüüd minuga tunduvalt mõnusam suhelda?

[Küülaline]

küsib konkreetse küsimuse spetsiifilises foorumis siis ta soovib ka sellele konkreetset vastust asjatundja poolt

Soovida sa seda tõesti võid, aga avalik foorum ei ole paraku võrreldav advokaadi- või inseneribüroo külastusega, kus saab raha eest vastuseid.
Kellelegi irooniat või naljategemist pahaks panna on ikka üsna rumal, liiatigi kui see haakub teemaga väga tihedalt ja viib arutelu edasi.

[Külaline]

küsib konkreetse küsimuse spetsiifilises foorumis siis ta soovib ka sellele konkreetset vastust asjatundja poolt

Soovida sa seda tõesti võid, aga avalik foorum ei ole paraku võrreldav advokaadi- või inseneribüroo külastusega, kus saab raha eest vastuseid.
Kellelegi irooniat või naljategemist pahaks panna on ikka üsna rumal, liiatigi kui see haakub teemaga väga tihedalt ja viib arutelu edasi.

Nüüd on siis iroonia ja naljategemisega Mina ütleks, et pigem mõttetu möla ...

[Küülaline]

iroonia ja naljategemisega Mina ütleks, et pigem mõttetu möla

Ma ei pidanud silmas enda postitusi, need olid ikka raudselt teemas, rohkem nii üldpoliitiliselt...

[An-Neljas]

Minagi mainisin raamatuid ja otsingut. Tõsi küll, devalveerivalt teravate lisanditeta.
Ja sain etteheite vaha ja laki kooskasutamise täpse viitamatajätmise asjus. Kuigi selle etteheite aja ja energiaga jõudnuks soovitatud lingilt spetsialistile küsimuse vormistada.

Mul endal kulus 54 s, et diivani tagant surnud ämbliku käest eestikeelne raamat koukida ja registri abil jõuda raamiga esiletoodud tekstini vaha ja laki kooskasutamisest. Paraku teksti sisu ja teemaalgataja tekstide järgi ei tõotanud selle siiatoksimine midagi.. viisakat.

Ja kuna raamat oli nii otsitulemuste kui raamatukogu teemakohaste seas esimeste soovituste seas, siis vähemalt ise jätsin leidmise ja kõlblikkuse üle otsustamisrõõmu küsijale. Sest muude põhjuste seas arvan, et kui keegi pole piisavalt leidlik ja iseseisev mingi taseme liigutustega hakkama saama, siis oleks mõistlikum asju mitte (abi nõudes) ise teha vaid osta neid raha eest, mis teenitud tööga, milles tasemel ja tegija ollakse.
Kes muidu süüdistusi kokku lugeda jõuab, mis vabatahtlikud valesti teevad, jättes käbid puu otsast alla toomata, seemned soojaks pudiks närimata ja marli sees andmata memmemunale, kes ei oska võtta, mille järele ta tuli ja muud lihtsalt ignoreerida. Samateemalise huviga lugeja peab kogu sõneluse kunagi läbi lugema, sest ise teemat tehes lingatakse äkki, et loe juba sealt, kus on.

Ausaltöelda oleks selline keskkond selgem küll, kui vastuseid lugedes oleks loetav, mis ala inimene vastab ja/või kas vastus toetub tema haridusele, tööle, katsetustele, kuskilt kuuldud-loetud infole, lihtsalt (loogilisele) oletusele vms. Ja minu arust pole ka teemakohastel täpsustavatel küsimustel viga, sest vastaja ei näe sedasi anonüümse küsija tausta, tema pähe ega tema tööde järge, millega on arvestatud, mis alles plaanis ja miks midagi tehakse. See kõik mõjutab ju vastuse sisu ja vormi. Seda enam, kui küsib võhik.

Krt näita juba riiuli pilti! Uudishimu tahab ära tappa.

Aga mulle sobis leidsin kodus ülekohtustest kohtadest 4 raamatut ja unustasin end lugema! Aitäh.
Ahjaa, raamat oli Puutööraamat või Puutöömeistri käsiraamat , ei viitsi uuesti uurida, olen järjega otsingutega leitud legaalse skännraamatu ja ahjuroa kallal otsapidi.

[An-Neljas]

Nii, selle pudiosa oma tekstis võtan tagasi, see on just see asjade iva devalveeriv terav lisand.

Kui küsides tõesti oldi kindel, et keskkond siin tagab vastuste taga puha just küsimuse valdkonna eksperdid, spetsialistid ja proffessionaalid, siis mingi piraka mööndusega võib teatavast nõudlikkusest aru saada.

[Külaline]

...devalveerivalt teravate lisanditeta...

"Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse," ütleb Jeesus, "sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse." (Mt 7, 7-8).
Lihtsalt ilus mõte ühest muinasjuturaamatust! Teist põske küll ette ei kavatse keerata!
Head uut aastat!
Urmas

[Küülaline]

Kesse k****i 4-s An veel on?

[An-Neljas]

Häid uusi raamatuid!

Kui registreeritute postitused oleks valdavalt sisselogituna, siis kuluks sekundid siia tsitaatide leidmiseks suisa mitmetelt, kus noomitakse kas andjaid või saajaid, et saadakse/antakse seda, mis küsitud (mitte õiget/parimat). Kuna mulle kontekstis imponeerib sisu olenemata ütlejatest, siis praegu ongi nii hea.

Ma rohkem ei sega.

[Küülaline]

Kas mina üksi ei saanud aru mida eelnev postitus tähendab?

[Külaline]

Kas mina üksi ei saanud aru mida eelnev postitus tähendab?

Ta ütles, et ta ei viitsi registreerida/sisse logida, sest talle ei meeldi kui tema kohta luuakse "profiil". (vist)

Kui aus olla siis ma olen kõik tema postitused 2 korad läbi lugenud, et midagi aru saada. Tundub olevat sellise "kunstiinimese" jutuga mis on omamoodi huvitav, sest sellised ei tegele tavaliselt füüsilise tööga - siin foorumis viibimine aga jällegi eeldab, et võiks nagu tegeleda. Ära nüüd jälle arva, et ma sind solvata tahan, alustame ikka uut aastat sõbralikult, lihtsalt ei saa aru kas sa üritad kedagi mängida või oledki reaalselt nii huvitav isiksus.

Ahjaa, kuna aastavahetus möödus sõpradega pokkerilauas sigaritossu sisse hingates siis jätkaksin samas vaimus ning pakun välja, et leitud raamatu jutt on puhas bluff - seda eelkõige liiga poeetilise mulli pärast mis sinna ümber loodi.

[Külaline]

Kas mina üksi ei saanud aru mida eelnev postitus tähendab?

No kuulge, vaadake ikka postituse kuupäeva ja kellaaega! Eks minulgi on see ajutegevus aeg-ajalt pärsitud, võimalik, et väsimusest (?).
Urmas

[lMaxl]

.

[AnKlPooleNeljas]

Kas mina üksi ei saanud aru mida eelnev postitus tähendab?

No kuulge, vaadake ikka postituse kuupäeva ja kellaaega! Eks minulgi on see ajutegevus aeg-ajalt pärsitud, võimalik, et väsimusest (?).
Urmas

Hou-hou-hou, vt omaenda tolle muinasjuturaamatupostituse aega, millele vastus oli, midagi paremat polnudki võimalik vastata! Noh, et kui muinasjutu järgi küsi ja antakse aga eh.foorumi järgi ärgu ikka antagu, mida küsitakse, vaid seda, mis õige on. No umbes nii..

Aa, mai pidanud enam teemat segama a seda ma praegusel kellaajal ei mäleta..

Praegu jälle oleks selgem postitajatekstidega quoteda, millele vastan, mai ei viitsi.
Kusjuures see profiviide tundus nüüd ise lugedes kahetsusväärne jah (vastajana on märgitud kujundaja, mitte valmistaja), aga pidasin paljuks enne soovitamist seal kõverate jalgade treimist jpm lugeda. Minu viga, ma usun kõike, mis kirjas. Aga Laualamp justkui otsis proffi ja spetsialisti nõu.. Nõu peal kirjas oli Spetsialist ju..

Raamatuid mainisin kahte ja otsi ise mõlema lõpuregistrist sõna vaha ja jõua randiga tekstini, kus vaha ja lakk koosmainimist leiavad. Mai viitsi.

Minu vabandus üleüldse teemas viibimisele oli plaan ka 2 riiulit teha aga loobusin, st ei mänginud vaid olengi riiulittehaplaaninudagakäegalöönud. Raamatud mahuvad mulli sisse (loe muu mööbli taha ja vahele) veel ära ja gaasikööki plaanitud vahatatud riiulit puhastama otsin pärast küll
lolli.
Vist sai kõik. Küsimusi ei tohiks jääda, kui kellaaeg nähtud.

[lMaxl]

Nüüd ei jäetud võimalustki küsimata jätmiseks: mis sellest selles surnud ämbliku juurest raamatus tõlgitud on?
Max

[Külaline]

Kurat tõesti raske on midagi aru saada "neljanda aa" postitustest. Loed sõnu ja lauseid aga kui kõik loetud on siis tekib küsimus, et mida ma nüüd lugesin? Poliitik äkki hoopis?

[Külaline]

Vaha annab puidule suurepärase pinnakatte, kuid vaha üksinda ei kaitse peaaegu üldse kuumuse ja niiskuse eest ning pind jääb üsna tuhm. Tugevama kaitse ja efekti saavutate siis, kui kasutate seda kruntlaki või -õli peal.
Puutööraamat P. Davy


Kui tahad saavutada kaunist vahatatud pinda, mis oleks ka vastupidav, kanna vaha polüuretaan- või külmkõveneva lakiga töödeldud pinnale.
Puutöömeistri käsiraamat A. Jackson, D. Day

[lMaxl]

.

[An-Neljas]

Tuletaks meelde, et küsimus oli seotud vaha ja laki kasutamisel koos.

Kui tema kasutatav lakk oleks vaha alla sobivat tüüpi ja selle kogusest piisaks ka vaha alla, siis raamatu järgi saanuks tugevama tulemuse.

Lihtsalt üks variant.

[Külaline]

alla pidin lisama, et võhik võlgnes vastuse.

[lMaxl]

[/quote]
Mõte on selles, et vaha on kallis ning olulisem on välimine ilu. Laki mõte on sisemine kulumiskindlus.
Kas pole siis tõesti näinud poodides või isegi kodus mööblid mis on väljast näiteks tumeda vahaga tehtud aga kui ukse lahti teed paistab hele puidu (näiteks männi) värv vastu? Mina igal juhul olen ning kuidagi on need ju tehtud.
Ja seda ma küsingi ju, et kuidas seda teostada.

Nii.... ja siis sedasi

*Kui pärast lakkida/vahatada siis tuleb kõigepealt vahatada (üleminekukohad maalriteibiga üle käia) ning hiljem teip maha kakkuda ja lakkida. Probleemiks on see, et tervet sahtlit on korraga ebamugavam ja raskem lakkida kui üksikuid detaile.

Viimistluste kohtumine ei pidanud igal juhul probleemiks olema kui täpselt ja korralikult ...

Kui vaha ja lakk viimistlusena materjalil kohtuvad, siis on parem ennem ikkagi lakkida ja seejärel vahatada. Kui vaha lakki peale satub ei juhtu midagi, lakk vaha peal aga... Sedasi saab ka "piiril" ühe teipimisega hakkama, ehk siis lakkimisel "lõpetab" teip- ja vahatamise lakk.
Max

Mulle isiklikult vahatatud lakk eriti kõva sõna ei tundu (lõhna jaoks võiks ju panna ja/või hiljem hooldada). Pealegi ei saa lakipeal enam tooniga vigurdada ja ....Kui selgub, et taheti lakki vahatada siis võtan kõik sõnad tagasi, äkki läheb kunagi vaja.
Max
sõrmed hetkel vaha lõhnalised

[An-Neljas]

...Kui selgub, et taheti lakki vahatada ..

Ei selgu. Küsiti oma tahtmist, kui anti ülearu, võtja valik võtta.

Võimalusi millegi ehitamisel ikka hulga, mõnes mingi iva on lisaks tahetule, ei sega miski liigitada 'ei aitäh, jääb algne plaan'-vääriliseks või üldse mööda vaadata.

Teema kulgedes see raamatuasi küsimusi tegi, ei tea mina, kas viisakam olnuks vastamata jättagi või põhjendusega koos päris läbu ja teematapmine pole.. Näppu ega silma kellelegi ikka lausa ei lõika.

Et

/../ laki peal tooniga vigurdada/../

tahta võiks, jäi märkamata jah. Kui just nii lugeda, et katsetajatel võib all vigurdamise asemel alles peal vigurdamise mõte tulla küll, kui asi on ruumis mingi aeg end eri valguses näidanud ja tahetaksegi tooniga tagantjärgi midagi ette võtta. Justnimelt laki peal.

Riiulite tugevdusi ka otseselt ei tahetud, kui aga riiuli mõõtude ja pealeasetatavate raskuste suhtes peaks päevakorda tulema, siis erinevad tugevdusvariandid olid Puutöömeistri käsirmt lk 92 piltidel.

---
Rea ajamisel siinkohal raamatunäpp (mitte saekaatri-, tisleri-, puusepa-), katsumata kõrvutada isiklike ja raamatuarvamuste kõvadust.