vundamendi lisasoojustamine

[psven]

Viimasel ajal on aktiivseks muutunud küttekulude vähendamine. Seoses sellega probleem - eramu esimese korruse põrandad on jahedad, eriti seina äärest. Maja 10a vana EKO projekt, laminaatparketi ja el. küttega. Talvel kui ilmad lähevad miinuspoolele läheb ka põrand maru külmaks. Olen täheldanud ka seda, et väljaspoolt maja vundamendi äärest on lumi 5-10cm laiuselt ära sulanud, justkui oleks soojakadu. Termopilte pole teinud.
Hakkasin siis uurima täpsemalt, kuidas vundament on tehtud (ise seda maja ehitanud ei ole). Selgub, et hor. pandud 2x50 ja vertikaalselt 1x25 vahtpolüstürool plaadid. Minu küsimus nüüd suurele ringile, et kas on mõtet teha lisasoojustus vertikaalselt - vundament lahti kaevata ja panna 1x50 plaat lisakihina ja siis uuesti kinni. Hetkel hakkab maja puitvooder maast ca 20-25 cm kõrguselt - kas oleks mõttekas ka siis soojustus panna ikka kuni välisvooderdise piirini või maapiirini? Kas selline lisasoojustus anna üldse mingit kasu või pean leppima asjaoluga?
Igasugused küsimused ja tagasiside/mõtted on abiks.

[Kalvis]

Kas saan õieti aru, et otse põranda all pole mingit soojustust? Kui jah siis on põhjus teada ja sul tuleks põrand koolirahaks üles lõhkuda, teha põranda alla korralik soojustus ja siis uus põrand.

[psven]

Põranda alla on pandud 2x50 soojustusplaadid, nii et põranda alla on tehtud soojustus. Aga kas 1x25 vertikaalne soojustus vundamendist väljapoole on piisav või hoiaks 1x75 paksusega soojustusplaat rohkem põrandaid soojas?

[rokikas]

1x25 vertikaalne soojustus vundamendist väljapoole on .....

.... pigem vundamendile kahjulik ja soojustusena tühise kasuteguriga.

[Kalvis]

Tean mitmeid, kellel on vaid 100 mm soojustust põrandal ja kurdavad, et kui põrandaküte peal on mega arved. Kõik need kurtjad on tänaseks sussidesse investeerinud ja kasutavad radiaatorkütet. Kahjuks on piisavalt loll olukord - 100 mm põrandal juba justkui midagi oleks, kuid arvestades tänaseid elektrihindu siis on seda vähe. Samas lõhkuda koolirahaks pole ka mõtet, veel eilaste soovituste järgi oli 100 mm paras... Samas neil on põrand soe ja maja soe kui megaarvelised küttekulud poleks probleemsed.

Üks kahtlus on veel - maja ise mujalt on nõrga soojustusega ja jahutab toad liigselt maha.... Kui midagi parandada siis ehk maja seinte - lagede soojustust.

[onuremus]

kindlasti tasub vundamendile lisada 100mm vertikaalset soojustust kuni voodrini,toa põrandatega vähe keerulisem,tasuks mõelda kogu põranda tõstmisele,laminaat üles,asemele 100 mm peno,osb ja uus kate.Loomulikult tuleb siis ka ukseaugud ringi teha

[rokikas]

......

Huvitav mida halba on teemaalgataja sulle teinud et talle selliseid probleemseid lahendusi pakud?
Soojalt soovitan neid mitte kuulda võtta.

[Külaline]

Rocikas kui Onuremuse varjant nii halb on siis miks sa enda oma ei paku ,siin on foorum ,mitte rubriik "otsin tööd",kogu see olukorra kirjeldus on üks suur-suur probleem.

[sashaobrok]

Kuna tegemist on EKO, ehk säästureziimil ehitatud majaga, siis polegi muud kui investeerida kütmisesse. Siia alla võiks vabalt kuuluda ka soovitatud sussid, õhksoojuspump, ahi vms elektrit aitamas..

[vuuk]

Kas vundamendi soojustamisest põrand soojemaks muutub?
Sõltub, kas ja kuivõrd läbi vundamendi toimib põrandasse külmasild. Kui kõrgel asetseb +/-0 põranda ja selle aluse soojustuse suhtes?
Varem projekteeritud ja ehitatud majad arvestasid tolleaegseid norme.
Kõik aga muutub siin ilmas, ka elustandard ja ootused majade välispiirete soojusjuhtivusele. 30..40 a tagasi ehitatud majad olid 10..20a tagasi soojapidavuse mõistes moraalselt vanananud. Tänapäeval samamoodi 10..20a vanad majad. Ja täna ehitatavad majad ei kuulu tulevikus kindlasti soojapidavate majade kilda.
1990 a Tiit Masso raamat (10 a tagasi kuulus see ehitajate õppematerjali hulka) ütleb: "mineraalvatt on kerge VÄGA SOOJAPIDAV". 2002 a trükist tulnud Helmut Pärnamäe õpikust "Ehitusmaterjalid" loeme mineraalvill soojaerijuhtivus - 0,03...0,04 W/m2C. Mineraalvilla plaadid - 0,06...0,1W/m2C.

Põranda alla on pandud 2x50 soojustusplaadid, nii et põranda alla on tehtud soojustus.

Oleneb, mis aja mõistes tähendab see "soojustust". Kindlasti mitte piisavat soojustust 01.01.2008 a kehtima hakanud energiatõhususe miinimumnõudeid ja tänast elustandardit silmas pidades. Ja ammugi mitte homsesse vaadates.
Tegin hiljuti põranda soojusjuhtivuse (U-arv) teemal analüütilise arvutuse.
Sama põrand, soojustus + muud materjalid.
10 cm termoliidiga - U = 0,6
10 cm tavalise EPS-ga U=0,35
10 cm EPS Silveriga U= 0,28
Võttes aga arvutusse uue põlvkonna soojustuse 10cm SPU, (mille lambda= 0,023) saame U=0,2.
Kus-juures selle SPU ga võrreldes on olemas veelgi tõhusamaid materjale.
Nii, et kui mõelda soojustamisele, siis ehk võiks kõigepealt süveneda teooriasse ja arvudesse.
Soojustamise teemal olen kogunud üldist lugemist oma kodulehele:
http://www.vuuk.ee/soojustamine.html

[Skeptik]

Nii, et kui mõelda soojustamisele, siis ehk võiks kõigepealt süveneda teooriasse ja arvudesse.
Soojustamise teemal olen kogunud üldist lugemist oma kodulehele:
http://www.vuuk.ee/soojustamine.html

Isand Vuuk, Sinu kodukas ja ka praegune väjaütlemine tuleks raiuda Eesti Lollehituse Vältimise Käsiraamatu kaanele ja Sulle anda riiklik autasu inimeste harimise eest!

Mina lisaks Sinu öeldule veel ka selle osa: kasutage loogilist mõtlemist ja "talupojatarkust". Kokku saaks igasuguse ehitamise, soojustamise, remontimise, renoveerimise jne kohta sellise tarkusetera:
Kõigepealt süvenege ehitamise teooriasse ja arvudesse, kasutage loogilist mõtlemist ja "talupojatarkust" ning alles siis asuge lõhkuma, ümber tegema, "parendama" ehk lihtsamalt öeldes raha raiskama.

Soojapidavuse moraalne vananemine on vaid üks ja väga väike osa kogu moraalsest vananemisest. Kusjuures kasutades "kihilise" riietumise põhimõtet (nagu kõik teavad, siis justnimelt mitme erikihiline riietumine annab parima tulemuse inimese jaoks erinevates oludes!) ka ehituses, võib saada väga hea lõpptulemuse. Võtad Vuugi koduka lahti, arvutad läbi ja avastad ,et väidetav "paha jakülm" on tegelikult päris kabe lahendus, kui on korralikult ehitatud ja (seinte puhul ülioluline) korralikult tuulekindlaks tehtud.
Kõik vana ei ole automaatselt halb ja kõik uus automaatselt hea! Kuid moraalse vananemise suurem häda on tänapäevastele soovidele mittevastavad ruumijaotused; mansardkorrused; liiga madalad või liiga kõrged laed; panipaikade, garderoobide, mitme san.sõlme puudumine jne. Aga ka teistpidi: buumiaegsete lollehitiste kohati täiesti lollakad materjali- ja ruumikasutused! Nii eramud kui uued kortermajad on suures osas säästurežiimi "pappkuudid" ning nende "kaasajastamine" on veel kordi keerulisem teema, kui 50 kuni 200 aastat vanade hoonete moodsamaks tegemine. Esimene "pääsuke" ongi teemaalgataja, kes sattus ühe sellise kõlbmatu kuuri otsa.