Ahju valik

[amatöör1]

Tere rahvas!
Olen siinse ja muud ahjude foorumid läbi tuulanud ning ahju valik järjest segasemaks kisub. Palun tehke ühele võhikule asi selgeks: Põhiküttena kasutatav ahi, milline see välja näeb, mõtlen just ahju sisemust,kolle lõõrid???. Lisaküttena kasutatav ahi??? Kui väga tüli ei tee siis palun pange pilt ja jutt juurde: Vaata selline näeb seest välja seest see ahi ja vot selline on seest lisakütte ahi. Kas tõesti vastab tõele läbi vilksatanud ahju eluiga 12 - 15 aastat!!!????, või on see lihtsalt pottseppade must huumor????? Veel üks kuuldud lause: aja jooksul väheneb ahjukivide soojusmahtuvus? Soome tüüpi ahi/kamin tema eelised ja puudused? Saan aru, et täidetaks puudega alguses ja kõik, ok süüdata pealt, nii kas kuskil põlemise keskel ei muutu tuli liig intensiivseks? annab õhu pealeandmisega tuld seada, st. pean siis pidevalt ahjuvalves olema? Normaalne põlemis aja pikkus? Piltidelt olen näinud, et voodrita kamin/ahi laskuvate lõõride väliskülg on punasest kivist? Kas see seal ülemises osas nagu ära ei tohleta? temperatuur ikkagi vist suht kõrge 800 - 900 c.

Suurimad tänud kui saaksin mõned vastused!

[Robi 1]

Tere.
Mille jaoks Teil omal ahju vaja oleks?( Te vist ise ei ole ahiküttega majas elanud...sellest ka need erinevad küsimused.)
Kas kavatsete ise hakata ahju ehitama?
Ma olen ise täheldanud, et ahju iga oleneb väga palju heade ahitustavade järgimisest ja ka kütmisest. Pidevalt vale kütmine lõhub lõpuks ka hästi ehitatud ahju.
Ise pean kaminahjul sisevoodrit elementaarseks ahju osaks, olgu kasvõi lisakütteks, sest teatud ahju piirkonnad võivad saada hetkeliselt liiga suurt kuumust ja viga saada ( olen seda märganud vana ahju lammutamisel).
Kivid loomulikult aja jooksul paremaks ei lähe . Aga kui hakata selliste kartustega ahju ehitama...siis vist väga kaugele ei jõuagi...

[amatöör1]

Tegelikult eluaegne maainime ja lapsest saati ahjusi kütnud, loomulikult kõik need kirutud plekad oma umbkoldega. Senigi veel üks selline elamises ja saab iga päev soojaks aetud, ainult praeguse ruumi planeeringu juures jääb väikeseks. Aastaid sellel plekul ei oskagi öelda, ise olen teda kasutanud ca 17 aastat ja umbes sama palju võib olla ta ka ennem mind elanud. Võtsin suvel ahjult lae maha ja ei märganud midagi koledat, uksest vaadates võlv korras, plekk ei kobise, muidugi ei tea palju pragusi seal pleki all võib olla. Aga see selleks, tegelikult tahaks ikka oma esimestele küsimustel suht puust ette tehtud ja punaseks värvitud vastuseid saada.

[Robi 1]

Sellist lihtsat vastust Sa vaevalt siit saad, sest erinevaid võimalusi palju olemas ja kõlbavad nii põhi kui lisakütteks. Kindel fakt on, aga see, et raudahjud ja kaminasüdamikud põhikütteks ei sobi.
Kõige lihtsam oleks Sul tutvuda mõne kaminahjuga, mida juba aastaid kasutatud ja, siis saad ka vastuseid oma küsimustele ja näed oma silmaga mis on toimund aastatega ja mis moodi asi töötab.

[motamees]

... tegelikult tahaks ikka oma esimestele küsimustel suht puust ette tehtud ja punaseks värvitud vastuseid saada.

Otsing andis ühe sellise vastuse

Aga minu mõõdud siis siin, "puust ja punane" + võrdlus kah kõrval.

post-2073-1233175800.jpg (107.92 KiB) Vaadatud 5172 korda

Vabandust OT pärast

[Robi 1]

Ma arvan, et peremees võiks ise tuua mingi konkreetse ahju pildi, mis meeldiks ja küsida, et kas selline kütaks tema maja ära jne. Peab muidugi täpselt kirjeldama maja seisukorda ja suurust. Siis saaks ehk keegi midagi õelda, et kas selline kõlbaks põhi või laekütteks või ei kõlbaks üldse kuskile. On ju nii, et sama ahi ühele kõlbab täielikult maja kütmiseks ja teisel ei küta esikutki ära...

[amatöör1]

Kurask küll oo need potusepad kavalad vennad, vali vai riigikogusse na häste oskavad ümmarat juttu ajada, nu motamees pilt om tõesti seuke kenake , aint eip saa aru see onsgi see põhiküte või siis lisakütteks kasutav.
OK asja juurde: Ketkel siis üks pleku ja Kalvis katel pliit 10 kw, allkorrusel ca 90 m2 ülal tiba vähem, maja kuskil aastast 1938 püstpalk, olen lähtunud seisukohast 50% soojustuseks 50% küttesüsteemi kaasajastamiseks, Kalvis kütab ülalkorrust ja 1/4 osa alumist. Võimsust jääb üle aga selle tahaks rakendada sooja vee saamiseks, maal see EE pakutav pinge selline kõikuv ja kallis ja kahtlane,omal tiba ikka metsaraasu kah: kuna veel pensini aega ja leivakõrvane vaja tööga teenida siis talvel allkorus koju tulles suht kõledavõitu, õhtul läheb pleku kähku soojaks aga järgmiseks õhtuks juba jahe. Kuna allkorruse remont nagunii plaanis siis peaks eelkõige selle pleku välja vahetama mingi kamin/ahju ( maakeeles küll ahi) vastu, mis oleks ka järgmine õhtu veel soe. Eks seepärast sellised küsimused kerkisid, kui ikka kaasaja ahi vaid 15 aastat kestab siis minu pleku peab kindlalt niisama kaua veel vastu. selge on see, et vaja oleks ahju millel ülalühendus paremal küljel, laskuvad lõõrid ka samottvooderdusega, klaasust ei tahagi aga need vidinad lausa nõuavad seda ( kus muidu taipad, et puud põlenud). maamehe loll aju siin mõtleb, et kuidas selline kooslus saada, servi samott laskuvasse servi, kuidagi nii imelik, samas kui väliskest ka lappi punasest siis see elukas natuke rambas minu pinna jaoks, eks omajagu tuim ka ja sealt juba olukord kui võid lihtsalt selle eluka sisikonna üle kütta.... välimine vooder servi, topelttraadiga siduda, hmmmm peab,, ei pea, katta vaja sel juhul mingi plaadiga, vot linnulennult sellised mõtteterad, täpsustada saab alati ja ennem suurt suve ehituseks nagunii ei lähe siis saab vähemalt muru pääl lesida ja noh edasi mõelda kas ikka hakkaks seukse lämpa ilmaga kive tuppa tassima, eks seepärast tahtsin teada neid vastuseid, ahjuehitus juba järgmine etapp. Vabandage kui tahan teooria ennem selgeks saada kui kuvaldaga oma pleku kallale lähen

[Robi 1]

Eks see pottsepp kes selle ahju ehitab, peaks ka neid vastuseid teadma...aga kui ei tea, siis ei ole temast ka ahju ehitajat.

[teadja]

Ma arvan, et peremees võiks ise tuua mingi konkreetse ahju pildi, mis meeldiks ja küsida, et kas selline kütaks tema maja ära jne. Peab muidugi täpselt kirjeldama maja seisukorda ja suurust. Siis saaks ehk keegi midagi õelda, et kas selline kõlbaks põhi või laekütteks või ei kõlbaks üldse kuskile. On ju nii, et sama ahi ühele kõlbab täielikult maja kütmiseks ja teisel ei küta esikutki ära...

Nagu teemaalgatajale selgeks sai, on foorumivedaja ise veel öpipoisi staatuses ja soovib
Ilusaid ahjupilte näha. Mina aga soovitan, astu läbi mönest pottsepafirmast ja asi tehakse
Sulle ilusti selgeks. Milline, millest ja kui palju. Valikuvöimalusi ju on! Edu!

[Robi 1]

Peale Kaminahju lahkumist, siin foorumis väga palju tõesti toimund ei ole...aga vähemalt inimene sai nüüd Teadja käest loodetavasti rahuldava vastuse.
Kaunist päeva kõigile!

[Robi 1]

Mina aga soovitan, astu läbi mönest pottsepafirmast ja asi tehakse
Sulle ilusti selgeks. Milline, millest ja kui palju. Valikuvöimalusi ju on! Edu!

................................................
Selles ju kogu see point on, et valikuvõimalusi on ja keegi siin pole ennustaja...
Mina ise teen näiteks omale sellise kaminahju, kus hakkab olema järelpõlemiskambri kohapeal veel kivikeris, mida saab vajadusel ka küpsetusahjuna kasutada kui kive vähemaks tõsta ( uks tuleb üles nagunii, kiirema sooja saamiseks ja kerise kohendamiseks vajadusel). Igatahes ahi tuleb väga suur ja kasutan iga võimaluse ära soojuse salvestamiseks ( tuleb selline 1 m pikkuse koldega ahi...).

[rokikas]

Igatahes ahi tuleb väga suur ja kasutan iga võimaluse ära soojuse salvestamiseks ( tuleb selline 1 m pikkuse koldega ahi...).

Mis mõõtudega korstnalõõr sellisel olema peab? "Ühekivilõõr" jääb vist tiba väikseks.
Sellises suures koldes põlemine nõuab ka päris palju õhku nii et õhuvahetuse vähesuse üle su majas siis kindlasti kurta ei saa.

[pottkivi]

Tere rahvas!
Olen siinse ja muud ahjude foorumid läbi tuulanud ning ahju valik järjest segasemaks kisub. Palun tehke ühele võhikule asi selgeks: Põhiküttena kasutatav ahi, milline see välja näeb, mõtlen just ahju sisemust,kolle lõõrid???. Lisaküttena kasutatav ahi??? Kui väga tüli ei tee siis palun pange pilt ja jutt juurde: Vaata selline näeb seest välja seest see ahi ja vot selline on seest lisakütte ahi. Kas tõesti vastab tõele läbi vilksatanud ahju eluiga 12 - 15 aastat!!!????, või on see lihtsalt pottseppade must huumor????? Veel üks kuuldud lause: aja jooksul väheneb ahjukivide soojusmahtuvus? Soome tüüpi ahi/kamin tema eelised ja puudused? Saan aru, et täidetaks puudega alguses ja kõik, ok süüdata pealt, nii kas kuskil põlemise keskel ei muutu tuli liig intensiivseks? annab õhu pealeandmisega tuld seada, st. pean siis pidevalt ahjuvalves olema? Normaalne põlemis aja pikkus? Piltidelt olen näinud, et voodrita kamin/ahi laskuvate lõõride väliskülg on punasest kivist? Kas see seal ülemises osas nagu ära ei tohleta? temperatuur ikkagi vist suht kõrge 800 - 900 c.

Suurimad tänud kui saaksin mõned vastused!

Tere.
Tegelikult on nendest teemadest foorumites piisavalt juttu olnud. Paraku kisub asi tavaliselt peale viiendat kuuendat postitust kuhugi kolmandale teemale või isiklikuks nügimiseks ja nii see asi segaseks veabki
Vähemalt algajale foorumikülalisele.
1. Põhikütte ahjuks tuleks lugeda kütteseadet , mis ongi elamises põhiliseks soojatootjaks. Selleks, et tulevase ahju gabariite ja salvestavat massi teada, peab teadma ruumide soojavajadust. Ideaalne oleks, et ka külmemate ilmade puhul kui -22`C piisaks ühekordsest kütmisest ööpäevas.
Ahju massi määrab ära ka kandekonstruktsioonide tugevus. Kui võimalik tuleks teha isoleeritud vundament, soojakadude vähendamiseks. Suuremate pindade puhul tuleb ahi ehitada sellise asukohaga ja kujuga, et soe kanduks elamisse võimalikult ühtlaselt. Siin saab mõjutavaks teguriks ka korstna asukoht. Põhikütte ahjuks sobivad nii plekkvoodriga, puhasvuuktellismüüritisega,krohvitud, plaadi või looduskiviga kaetud, pottvoodriga jne. ahjud. Ahjud võivad olla laotud täiesti käsitööna või siis ka moodulitest kokku liimitud. Reeglina saab välimuse puhul määravaks inimese maitse ja rahakoti paksus
Lõõritüüpe on erinevaid ja nagu elus ikka on igalühel neist omad plussid ja miinused, kuid nendest on foorumis tõesti pikalt kirjutatud, seega kordama ei hakka.
2. Lisakütteks kasutatav ahi (ka kombineeritud kütteks), ei pea kandma kogu hoone soojavajadust. Tavaliselt on elamises sellisel juhul veel muid kütteallikaid: pliit, soojuspump, kesküte, elektriküte jne. seega ei pea lisakütteks mõeldud ahi olema nii massiivne, kuid mina soovitaksin ta ehitada selliselt, et ta kataks kogu hoone soojavajaduse vähemalt 8- 12 tunniste kütmiskordadega, juhul kui muud kütteallikad rivist välja lähevad.
Arusaamatuks jääb kas teemaalgataja tahab tellida ahju pottsepalt või ise käed saviseks teha
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[Robi 1]

Rokika jututeemale:
Ma leian, et ahi ei pea olema selline nõkats, et küta iga päev kaks korda... Las olla parem suur ja salvestav ja reguleeritava soojavaruga.
Hetkel olemas 28x28 korstnalõõr. See on tegelikult üle mõistuse suur ja suudaks teoreetiliselt mitme ahju suitsu korraga ära tõmmata. See oleks muidugi huvitav teada, et kui suurele ahjule ühe kivi lõõr väikseks juba jääma hakkab, aga eks see tõmme sõltub veel ka mitmest muust tegurist.

[rokikas]

See oleks muidugi huvitav teada, et kui suurele ahjule ühe kivi lõõr väikseks juba jääma hakkab

Eks ikka mingid valemid vist täitsa leiduvad kui suur minimaalselt peab korstna suitsulõõr olema olenevalt kolde suurusest.
Elukutselised pottsepad võiks täpsustada seda lugu.

Ideaalne oleks, et ka külmemate ilmade puhul kui -22`C piisaks ühekordsest kütmisest ööpäevas.

Eks ta mugav oleks aga .....
Kui ma omale koju õhk-õhk soojuspumpa valiks siis jälgiksin et selle võimsusest/võimekusest piisaks minu elamise kütmiseks kuni ~-12..-15 C. sest sellest külmemaid päevi on meil tegelikult väga vähe (Tallinnas näiteks keskmiselt vaid 6-7 päeva aastas https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 5884,d.bGE ) ja selle nädalakese olen nõus ka lisakütet, olgu või elektriradikas, kasutama. Lihtsalt kui ma ostaksin pumba mis toimetaks mul ka -22 C ja külmema ilmaga siis kulutaksin hulga raha võimsusele mida ma vajan vaid mõned päevad aastas. Mugav loomulikult aga kallis.

Kas see loogika ka ahjude puhul tiba kehtib? Pean silmas et see nädalapäevad mil suuremad külmad võiks ju kaks korda ööpäevas kütta mitte ehitada "mürakat" mis ka neil vähestel äärmuslikel päevadel toimiks ühekordse kütmisega. Saab aga kallis ilmselt.
Kuidas sellist "mürakat" kütta siis kui väljas +2 C ?

[Robi 1]

Eks need valemid ole tegelikult kõigile kättesaadavad...aga seni pole vaja läinud.
Suurel ahjul on ka paksud seinad ja kui näiteks pool koldetäit kütta, siis ega tuba veel sellest liiga palavaks ei lähe. Vahe on lihtsalt selles, et sama kogus soojust salvestub pikemaks ajaks ahju kividesse, mitte ei aihtu kohe mõõda tuba laiali. Pärast tuleb sama kogus soojust tuppa nagunii.
Võib veel märkida, et praeguse ahju kolle on ka päris suur ja 75 cm puud lähevad sisse.

[amatöör1]

Nojah, tahtsin lihtsalt natuke teooriat teada saada. Justnimelt ahju siseehitust, kas mätserdan ise või lasen teha see siiski juba eraldi teema aga mõlemal juhul peab endal ikka veidi ettekujutust olema.
Üritan siis teisiti. Ahi peab olema sellise salvestava massiga, et päevas kord kütta ja kõik.
Lõõride valikul ongi asi keerulisem, kuna korstnaühendus võimaldab ühendust paremalt pealt. Kuna hetkel on suht moes need soome tüüpi laskuvad lõõrid, eks seepärast tahtsin nende kohta rohkem infot. Minu loll mõte on järgmine 1. ahju need laskuvad lõõrid peaks omama samoti vooderdust, vaatasin pilte ja ehitusi siis osadel kohe see punane kivi seal, see tüüp on minu jaoks kahtlane. 2. lõõrid seest vooderdatud servi kuidagi kipakas tundub, servi kivi kuumeneb kiiresti kiire paisumine, soojusmahtuvus veidi väike ja servi samott kuidagi kahtlane 3. lappisamott laskuvas lõõris, lappi väliskest no seda elukat vist ei saagi soojaks 4. lappi samott lõõrides väliskest servi, sel juhul tuleb väliselt katta lisaks veel plaadiga muidu na kole. Ongi küsimus milline neist neljast kõige vastupidavam??????????? Muidugi iga sellise ehituse juures on ahju suurused erinevad aga jätame selle suuruse küsimuse ära, eelkõige ketvus.

[Robi 1]

Tahad vägisi ise jalgratast leiutada .
Tee endale, siis juba topeltvoodriga ahi, siis saad sisekestal ülemise osa lappi shamotist teha ja vooder võib servi ka üleni ümber olla. Olen ise teinud sellise lahenduse ja toimib.
Korstna ava kohta saab iga kell muuta ja see küll ei määra nüüd midagi.

[amatöör1]

Asi ei ole jalgratta leiutamisest. Küsimus ikkagi eelkõige nö parima variandi valikul ja vastata oskavad ahjuehitajad. Loomulikul igal verioonil omad puudused ja head küljed. Ahju ehitus on mulle küllaltki kallis lõbu, seepärast soovingi rohkem teada saada

[Robi 1]

Iseasi palju Sa kuulad siin kedagi.
Mina soovitaks ahju alumise osa teha 80 mm tellisest, sest see osa ei pea paks olema. Kõrgemas osas ( umbes 0,5 m) lähed üle lappi( 120mm) punasele kivile ja alles ülemine 600 mm paned shamotiga. Ümber tõmbad servi kivi või 80 mm tellise. Vill või midagi muud vahele. Tuleb kõva asi!

[amatöör1]

Mina soovitaks ahju alumise osa teha 80 mm tellisest, sest see osa ei pea paks olema. Kõrgemas osas ( umbes 0,5 m) lähed üle lappi( 120mm) punasele kivile ja alles ülemine 600 mm paned shamotiga. Ümber tõmbad servi kivi või 80 mm tellise. Vill või midagi muud vahele. Tuleb kõva asi

Aga selleks siin just olen, et kuulata soovitusi ja nõuandeid, kas praktiliselt ise asja ette võtan suht kahtlane aga mine tea suveni pikk aeg, äkki julgen. See selleks.Selline pakutud variant on kindlasti materjali kokkuhoiu suhtes hea ja soojeneb ka kindlasti ühtlaselt. Sooviksin nüüd teada mis minu mõttes plaanitud ahjul vead on.
omaarust arvasin, et lappi samott peaks juba alumises ringlõõris olema(võib alumine osa küll külmemaks jääda aga annab ahjule tugevust ja ühesugune kivi ahju sees peaks kasulikum olema), ahi selline, vasak külg ja tagumine osa langev lõõr ning samotist paremale peab tegema tõusulõõri see võib juba lappi punasest olla, väliskest servi punasest seotud kõik kiviread kahe kõrvuti traadiga, välisilmeks kuumuskindla plaadiseguga plaat peale( pliita soojamüürile panin ja juba 4 aastat ok) see kirjeldus väga jämedas laastus, kas sobiks? kui jah siis tuleb hakata plaani koostama, selline variant peaks suhteliselt palju soojust salvestama, kuna samott lappi siis ei toimu sisemise osa kiiret kuumenemist ja kivid peavad paremini vastu, kindlalt ka paisumise suhtes tundetum. see kõik ikka minusuguse võhiku arvamus ja just siit loodangi saada kinnitust või eitust.

[amatöör1]

Aga selleks siin just olen, et kuulata soovitusi ja nõuandeid, kas praktiliselt ise asja ette võtan suht kahtlane aga mine tea suveni pikk aeg, äkki julgen. See selleks.Selline pakutud variant on kindlasti materjali kokkuhoiu suhtes hea ja soojeneb ka kindlasti ühtlaselt. Sooviksin nüüd teada mis minu mõttes plaanitud ahjul vead on.
omaarust arvasin, et lappi samott peaks juba alumises ringlõõris olema(võib alumine osa küll külmemaks jääda aga annab ahjule tugevust ja ühesugune kivi ahju sees peaks kasulikum olema), ahi selline, vasak külg ja tagumine osa langev lõõr ning samotist paremale peab tegema tõusulõõri see võib juba lappi punasest olla, väliskest servi punasest seotud kõik kiviread kahe kõrvuti traadiga, välisilmeks kuumuskindla plaadiseguga plaat peale( pliita soojamüürile panin ja juba 4 aastat ok) see kirjeldus väga jämedas laastus, kas sobiks? kui jah siis tuleb hakata plaani koostama, selline variant peaks suhteliselt palju soojust salvestama, kuna samott lappi siis ei toimu sisemise osa kiiret kuumenemist ja kivid peavad paremini vastu, kindlalt ka paisumise suhtes tundetum. see kõik ikka minusuguse võhiku arvamus ja just siit loodangi saada kinnitust või eitust.

[Robi 1]

Ma võin kinnitada, et need kes elukutseks pottsepatööd teevad, nemad väga ei tule siia oma asju väga täpselt rääkima, et milline kivi kuhu läheb.
Alumisse ringlõõri pole küll nüüd shamotti vaja. Punande kivi ikka salvestab paremini.

[amatöör1]

No vot olen asjas võhik ja seepärast ei tulnudki selle peale, et punana salvestab shamotist paremini sooja. Tegelikult hakkas meeldima üks nn kamin Terca kodulehelt. Ülaltühendusega kamin, no nimi küll kamin aga põhimõte peaks ju ka ahju juures töötama. Jätaks stardisiibri ära lisaks välisvoodri peaks nagu midagi ahjusarnast juba olema. Seega siis neli esimest kivirida (kuni tuharuumi ja ringlõõri lõpuni võib kasutada punast kivi. Sealt edasi plaaniks küll kuumade gaasidega kokkupuutuvad pinnad ehitada shamotist välja arvatud tõusulõõr. Ühtlase paksu seinaga on muidugi see värk, et temperatuuri vahed välispinnal. Aga erineva paksusega on ju ka seesama efekt jahtumise ajal, ülemine osa paks see jahtub aeglasemalt. ainus pluss, et kütmise ajal soojeneb välispind ühtlaselt, või on minu loogikas viga. Erineva paksusega sein peab kuskil nö õhus rippuma, see omakorda vähendab ahju tugevust. Nii võibki targutama jääda, aga pärast kooliraha maksta oleks veelgi kallim. Kas kolde kokkuviimine ülalt enne järelpõlemiskambrit ei või olla üktlaselt igast neljast küljest? Seal häirib ka mind see tagumine peegel mis nö õhus ripub, kui kõigist neljast küljest viiks, siis jaguneks see rippumine nelja külje peale ära.

[Robi 1]

Õhus ei ripu ükski peegel ega vooder. Sa lihtsalt ei tea mida räägid.
Tagumine peegel sobiks rohkem avatud kaminale, siis suunab soojuse tuppa rohkem. Uksega ahjule on targem teha kokkutoomine just külgedelt. Neljast küljest võib ka muidugi...aga eks igaüks vaata kuidas lihtsamalt saab ja mida lihtsam, seda tugevam üldjuhul.
Punasega tasub ikka kõrgemale tulla ja shamot ainult seal kus tuli peale käib.