Millega seda ahju nii kuumaks annaks ajada? Kas piltlikult vill ümber ja elektritennid sisse?tuhatjatuline kirjutas: Kuidas oleks, kui ahju kuivatamisel selle enne siibri avamist kuumutaks 70° C-ni? Ja alles seejärel mõõduka tule ning lahtise siibriga eduka lõpuni viiks.
Laboriuudised
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas rokikas »
ehitusremont@gmail.com
-
- külaline
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas teadja »
Nojah,teil siis igati köva seltskond. Loomulikult ei vuugi ma tervet ahju,ikka sealt kus vaja,kus kivi ennastRobi 1 kirjutas:Ma ei tea küll, et asi oleks kohe nii hull, et kõik tellisahjud peaks aasta pärast üle vuukima. Igatahes see seltskond kus mina liigun, pole küll märganud, et peaks üle vuukima. Siiski erandeid võib igaühel ette tulla.
liigutanud ja vuuk pude. Ah jaa,teie ju savisegu ei tunnista!
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
Siiski...see kohe alguses suure tule tegemine tundub veidike kärsitu lähenemine. Kuhu ometi nii kiire, selle tähtsa asjaga on? See on minumeelest umbes sama olukord, et tutvudes esmakordselt toreda naisolevusega, asuda temaga kohe "kuuma" asja kallale. Las ikka suhted soojenevad vaikimisi, siis ei tuleka hiljem üllatuspragusid...

- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
liigutanud ja vuuk pude. Ah jaa,teie ju savisegu ei tunnista![/quote]
---------------------------------------------------
Sellisel savisegu jutul ei ole ju mingisugust idu tegelikult... Ma olen uurinud vanu ahjusid ja paar korda väga meeldivalt üllatunud vuugi tugevuses. Ise proovinud ka järgi teha, leotades ja sõtkudes savi kasvõi paar nädalat. Kunst on siiski saavutada võimalikult savorohke segu, mis ei pragune. Selle eeliseks on muidugi ka paraja jämedusega liiv.Kindlasti tuleb kasuks ka tsemendi ( max 10 %) lisamine, aga, siis võiks savi koostis jääda 1:4-le.
Viimati proovisin ka Ahjutellistesegu, mis on muidugi väga mugav kasutada.
-
- külaline
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas teadja »
---------------------------------------------------Robi 1 kirjutas:Nojah,teil siis igati köva seltskond. Loomulikult ei vuugi ma tervet ahju,ikka sealt kus vaja,kus kivi ennast
liigutanud ja vuuk pude. Ah jaa,teie ju savisegu ei tunnista!
Sellisel savisegu jutul ei ole ju mingisugust idu tegelikult... Ma olen uurinud vanu ahjusid ja paar korda väga meeldivalt üllatunud vuugi tugevuses. Ise proovinud ka järgi teha, leotades ja sõtkudes savi kasvõi paar nädalat. Kunst on siiski saavutada võimalikult savorohke segu, mis ei pragune. Selle eeliseks on muidugi ka paraja jämedusega liiv.Kindlasti tuleb kasuks ka tsemendi ( max 10 %) lisamine, aga, siis võiks savi koostis jääda 1:4-le.
Viimati proovisin ka Ahjutellistesegu, mis on muidugi väga mugav kasutada.[/quote]
Kuidagi nii tuttav on se sinu viis Robi. Minupärast kasuta milliseid segusid tahad!
Ykski neist segudest,konksudest ega ka tellisahju liimimine ei takista kivil kuumenedes liikumast ja oma kohta myyritises otsimast. Kui oled leidnud segu,
mis kivi paisumistele vastu peab ja ei pudene oled igati kövamees. Sinu kurvastuseks pean ytlema, et segu ei pea olema savirohke,segu peab olema paras!
Ja seda,kas on paras,saab kontrollida ainult käega. Kellegi mantlipärijaks ennast
pidades palun ära hakka rahvale oma luulusid sisendama. Tsement savisegus pole
kohustuslik,seda on lisatud nörga konstruktsiooniga ahjude puhul.Aga kordan,saab
ka ilma. Vanameistrid ei tundnud ahju sissekytmist, tundub,et tänapäeva neti
pottseppadele meeldib vussutada, mina pigem vaataks yle oma ahju konstruktsiooni,oleks pöhjust omanikke ka vähem syydistada. Öieti ehitatud
ahju,ka tellisahju on väga raske löhki kytta,see on järgi proovitud! Edu!
- Robi 1
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3831
- Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
- On tänanud: 190 korda
- On tänatud: 220 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas Robi 1 »
-
- külaline
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas teadja »
Ei, ei ole jah tedja. Mida ma siis nyyd niiväga puristan. Mis kergest höörumisestRobi 1 kirjutas:Mina igatahes leian, et saviseguvuugid ei peaks kergel hõõrumisel pudisema, ükskõik mida sina Teadja siin suust välja puristad. See on liiga üldistav ja pinnapealne, mida räägid.Too täpsemaid näiteid ja kaineid lahendusi kui tõesti tedja oled.
sa räägid? Kas see, et kivi kuumenedes paisub ja mängib on sinu jaoks väga pinnapealne ja yldistav? Konkreetselt milliseid täpsemaid näiteid ja kaineid
lahendusi sa ootad? Kas härra mötleb ehk seda kolmanda rea vasakult kolmandat
tellist. Oo jaa, sellega on köik korras,see jäi panematta, kuna sinna tuli tuhaluuk.
See ei paisu ega mängi yldsegi mitte!
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Päris müstiline värk. Kivid kolavad mööda ahju ja otsivad kohtateadja kirjutas:Ykski neist segudest,konksudest ega ka tellisahju liimimine ei takista kivil kuumenedes liikumast ja oma kohta myyritises otsimast.

ehitusremont@gmail.com
-
- külaline
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas teadja »
See sinu möttekäik iseloomustab sind ilmekalt!rokikas kirjutas:Päris müstiline värk. Kivid kolavad mööda ahju ja otsivad kohtateadja kirjutas:Ykski neist segudest,konksudest ega ka tellisahju liimimine ei takista kivil kuumenedes liikumast ja oma kohta myyritises otsimast.. Sellist kaadervärki ei julge kohe järelvalveta jättagi. Äkki paneb putku.
-
- Regulaarpostitaja
- Postitusi: 72
- Liitunud: 09 Aug 2012, 15:37
- On tänanud: 18 korda
- On tänatud: 17 korda
Re: Laboriuudised
Lugemata postitus Postitas Yaager »
Mulle tundub see väide väga meelevaldne, et kohe .... vanameistrid ei tundnud sissekytmist. Sissekütmist ei vaja tõenäoliselt metallist ahjud, aga kiviahjud... seal on siiski niipalju niiskust/vett sees, et kui hakata kohe hagu andma siis kiirelt paisuv veeaur lükabki kivid laiali. Muidugi kui laduda kivid kuivalt, siis ehk koldes seda ei juhtu - väidetakse, et saksa šamott ja saksa seguga võib kohe kütma hakata ja kive ei ole vaja ladumisel märjaks tehateadja kirjutas:Vanameistrid ei tundnud ahju sissekytmist, tundub,et tänapäeva neti
pottseppadele meeldib vussutada, mina pigem vaataks yle oma ahju konstruktsiooni,oleks pöhjust omanikke ka vähem syydistada. Öieti ehitatud
ahju,ka tellisahju on väga raske löhki kytta,see on järgi proovitud! Edu!

Ma siiski usun neid vanu meistreid, kes on tänasel päeval ca 90 aastased ja räägivad sissekütmise vajadusest ja neid, kes seda ka netis jagavad, sh Leevi Kodusoe foorumis jt N; http://pottsepad.wordpress.com/category ... u/kutmine/
Teadja, kui hakkasid kohe kütma kiviahju peale valmimimist, siis mis ahi see oli ja kas lükkasid siibri ja ahjuukse kinni ka pärast kütmist (nagu tavaliselt memmed teevad)?
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring