Parema ahju radadel...

[Robi 1]

Kui ehitad ahju kogu ulatuses lappi kivist, siis see ei soojene ühtlaselt. Ära hakka nüüd rääkima soomlase imeahjust, mis soojeneb ühtlaselt maani ja püsib lõpmata kaua soe.

.................................................
Kogu ulatuses lappi kivist muidugi ei tasu ehitada. Enamus kohad on veel paksemad, sest ainuüksi lappi kivi salvestuse maht jääb väheseks ja sama tähtis on ka arvestamine soojuspaisumistega. Ühesuguse seinaga ahi läheb reeglina praguliseks kui ikka kasutust ka saab või plekkvoodrit ümber ei ole või mõnda muud vigurit. Päris servi kivist lõõre tehakse, näiteks 5 lõõrilisel viimane lõõr ja muud...aga las teised teevad. Minul endal on tegelikult suur lõõridega ahi olemas, millel osad seinad just servi kivist. Ei ole sellest ahjust suurt kasu küll, sest seest tegelikult tühi enamasti ja küljed kole õhukesed. Kiiresti soojeneb ja ka jahtub sama kiirelt.

[Yaager]

Ei poolda mulgi "isenesetarkust" teemades kus nö seadusega on asjad paigas. Et ikka viitame ja täpsustame täpselt nagu hr Imelik ükskord asjakohaselt viitas.
Viitan EVS 812-3:2007, millele mitmed on osundanud, aga tõenäoliselt rahapuudusest ei ole standardiametist raatsinud alla tõmmata.
5.3.4 Kütteseadme ühendamine suitsulõõriga
5.3.4.1 Üldjuhul ühendatakse müüritud kütteseade suitsulõõriga nii kolde üla- kui ka allosas ühenduslõõride abil. Kütteseade ja suitsulõõr müüritakse kokku allosas asuvas ühenduses kahe müüritisekihi võrra kõrgemal. Mõnes kütteseadmes, nagu kaminahjus, võib ühendus asetseda ainult kolde ülaosas. Kuna kütteseade ja suitsulõõr võivad liikuda omavahel erinevalt, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5 mm kuni 10 mm laiune pilu, mis tihendatakse isolatsioonikiu või kivivillaga.

5.3.4.2 Kütteseade ühendatakse korstnaga ühenduslõõri abil. Ühenduslõõrile esitatakse korstna suitsulõõriga samased nõuded. Kütteseadme võib ühendada vaid sellise ühenduslõõri ja korstnaga, mille temperatuuriklass on suurem või võrdne
kütteseadme väljundgaaside temperatuuriga.
5.3.4.3 Kütteseadme väljundgaaside maksimaalse temperatuuri määrab kütteseadme valmistaja.

Kindlasti on olemas ka iseenese tarkus, aga selle normi järgi (millest peavad kõik, ka päästeamet lähtuma) peaks pilt olema selline, et kui korsten on (peab olema)120 kivist, siis ka ühendus on sama. Kuidas ja mismoodi peab korsten standardi järgi olema võite uurida juba täpsemalt standardist , mille on viidatud ka MTÜ Eesti pottsepad eksamiküsimuste lähtematerjalide kohta http://pottsepad.ee/index.php?page=kutse-andmise-kord , ehk siis õpetatud ja pärjatud pottsepad peavad olema selle standardi endale pähe õppinud?
Jõudu

[vuuk]

Hea ahju üheks tunnuseks on peetud ka võimet võimalikult kiiresti sooja välja anda.
Villakihiga sisemuses isoleeritud ahi, mille välisseinte minimaalne paksus on 120mm, soojeneb suhteliselt aeglaselt.
Küllalt on (eriti maapiirkondades) vanemaid maju, mille välispiirded ei pea korralikult sooja. Pererahva naastes talvel pakaselise ilmaga koju, on maja külm nagu hundi laut.
Tänane elu on niisugune, et tööl käiakse kaugel. Jõudes koju hilisõhtul, ei pruugi paksuseinaline ahi enne magamaminekut korralikult soojaks minnagi.
Sooja saamiseks tuleb sellisel juhul abi otsida kasukatest, villasokkidest, vatitekkidest ja elektripuhuritest.
Seega ahi, mis ühes kodus on hea, teises kodus seda teps mitte ei pruugi olla.

[motamees]

Hea ahju üheks tunnuseks on peetud ka võimet võimalikult kiiresti sooja välja anda...

Ja mida soovitad, kas teha õhema seinaga ahi?

[vuuk]

Kui normid näevad ette, et tellistest laotud ahjudel alla 120mm välisseinad olla ei tohi, siis ma seda ei saa avalikult soovitada. Aga ma arvan, et küllalt on vanemaid ahjusid mille seinte paksus on suhteliselt väiksem. Plekudel viimases lõõris näiteks serviti tellis, st. 65mm.
Pottidest soemüüridel koos täitekiviga oli 50..60mm. Soemüüri võib ka pidada ahjuks. (õhukeseks ahjuks)

[motamees]

Järelikult sinu tõstatatud teemat siin arutada ei saa. Need inimesed peavd hakkama oma elamuid soojustama. ...Jõudsimegi õige lahendini ja sinu enda käe läbi.

Kui normid näevad ette, et tellistest laotud ahjudel alla 120mm välisseinad olla ei tohi...

Täpsuse huvides siiski 110mm. Aga ega see midagi muuda.

[Robi 1]

[quote="Yaager"]
. Mõnes kütteseadmes, nagu kaminahjus, võib ühendus asetseda ainult kolde ülaosas. Kuna kütteseade ja suitsulõõr võivad liikuda omavahel erinevalt, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri.
..................................
Kas siin pole mõned sõnad vahetusse läinud? Alaosas küll suitsulõõr suurt midagi ei liigu ja toru kasutamine pole just eriti vajalik. Kaminahjudes ongi põhiliselt alaühendus.

[Robi 1]

Hea ahju üheks tunnuseks on peetud ka võimet võimalikult kiiresti sooja välja anda...

Ja mida soovitad, kas teha õhema seinaga ahi?

.....................
Mina arvan, et ahjumalle on väga erinevaid ja igaüks saab valida omale meelepärase. Tähtis on, aga see, et ei hakata valitud ahju ikkagi valesti kasutama. Küttes kas üle või vastupidi, sussutades suures ahjus ainult paari halgu, mis tekitab rohkelt tahma ja rikub ka korstna lõpuks.
Ahi võib olla ka selline, et korra kütad ja seisab paar päeva soe, siis pole vahet, milla tööl käid või ei käi...ja kütad, milla kütad...

[fanatic]

Hea ahju üheks tunnuseks on peetud ka võimet võimalikult kiiresti sooja välja anda.
Villakihiga sisemuses isoleeritud ahi, mille välisseinte minimaalne paksus on 120mm, soojeneb suhteliselt aeglaselt.
Küllalt on (eriti maapiirkondades) vanemaid maju, mille välispiirded ei pea korralikult sooja. Pererahva naastes talvel pakaselise ilmaga koju, on maja külm nagu hundi laut.
Tänane elu on niisugune, et tööl käiakse kaugel. Jõudes koju hilisõhtul, ei pruugi paksuseinaline ahi enne magamaminekut korralikult soojaks minnagi.
Sooja saamiseks tuleb sellisel juhul abi otsida kasukatest, villasokkidest, vatitekkidest ja elektripuhuritest.
Seega ahi, mis ühes kodus on hea, teises kodus seda teps mitte ei pruugi olla.

Kelle mida vaja on, kui maja on hõre ja jahtub kiiresti, siis on kohe sooja vaja, kui tihe ja nn villa sisse mähitud, siis võib ka kuue tunni pärast Samas läbi klaasukse tuleb päris paras ports sooja kohe elamisse . Vaatasin just enda leivaahjus olevat termomeerit, mis näitab täpselt 100C. Kaminahi köetud 24 tundi tagasi korvitäie puudega, köetavat pinda 150m2.

[virgor]

...Millest sa järeldad, kui palju on minul mõistlik ja võimalik ametlikult/paberitega küsida?

... ja kas sa tead, kuipalju võib maksta minu poolt kirjeldatud slepe?

Minu asi see ei ole ja oma tööde maksumust seletad sa kliendile.
Ootan endiselt vastust oma küsimusele ja võhikute tarvis võiksid lahti seletada ka selle, miks ja kui kalliks see ülaühendus siis läheb.

Ma vastasin su küsimusele sinu tasemel.
Mina ei ole seda slepet teinudki, vaid see tehti tehases.
Ütle siis, kuipalju sa tööraha võtad 3,5x3kivi ahju eest, praegu talvel - Ütled ka teistele, kuipalju slepe maksab.
Raga peaks ju teadma, et slepel peabki olema hülss sees.
Jutt käib nurgaga slepest, niiväga lihtne see polegi.

Täpselt kadunud meistri käekiri on see vastus sul motamees. Ja nii ei saanudgi keegi teada miks ja palju on ülevalt ühendusega ahi kallim .

[Yaager]

. Kas siin pole mõned sõnad vahetusse läinud? Alaosas küll suitsulõõr suurt midagi ei liigu ja toru kasutamine pole just eriti vajalik. Kaminahjudes ongi põhiliselt alaühendus.

tegin copy paste, sõnu ümber ise ei tõstnud - lugesin ise ka seda kohta ja ei saanud hästi aru mida silmas peeti.

[vuuk]

Kui normid näevad ette, et tellistest laotud ahjudel alla 120mm välisseinad olla ei tohi...

Täpsuse huvides siiski 110mm. Aga ega see midagi muuda.

Tänan "Motamees" tähelepanu juhtimast - tegelikult mulle enesele oleks ka nagu kusagilt niiviisi meelde jäänud.
Siiski täpsuse ja mälu värskendamise huvides...
Kus on ikkagu üheselt kirjas, et müüritud ahju või korstna välisseina paksus ei tohi olla üheski kohas vähem kui 110 mm?
Standardist niisugust punkti ma ei leidnud.
Standardis on fikseeritud ohutuskujad ja täpsustatud, et müüritud kütteseadme välisseina paksus nende kujade korral selles konkreetses kohas peab olema mitte vähem, kui 110mm.

[motamees]

...Standardis on fikseeritud ohutuskujad ja täpsustatud, et müüritud kütteseadme välisseina paksus nende kujade korral selles konkreetses kohas peab olema mitte vähem, kui 110mm.

Ju mulle sealt ongi see meelde jäänud. Vähemaid suurusi pole näinud.
Me hakkame lõpuks ühele lainele jõudma

[Robi 1]

. Kas siin pole mõned sõnad vahetusse läinud? Alaosas küll suitsulõõr suurt midagi ei liigu ja toru kasutamine pole just eriti vajalik. Kaminahjudes ongi põhiliselt alaühendus.

tegin copy paste, sõnu ümber ise ei tõstnud - lugesin ise ka seda kohta ja ei saanud hästi aru mida silmas peeti.

........................................................
Ma ise leian, et neid seaduseid on hea teada, sest saab ka targemas seltskonnas sõna sekka pujatada , aga ahju ehitamisel tuleks vaadata seda ka, et asi ka toimiks tegelikult ja oleks pikaealine ( kuigi, eks määrused ole ju ka sellel eesmärgil tehtud kellegi poolt, aga saa neist sotti kui ala ja ülaühendus juba tagurpidi keeratud...). Mainitud ohutuskujade kohta leiab siit:
http://www.unistustevabrik.ee/wp-conten ... atsalu.pdf

[Robi 1]

Arusaamatu, et mis asi sind pigistab koguaeg... Proovi veidi vabamalt olla.
Minuga sa nagunii ( Soomes) kohtuda ei soovi, aga kui valida täiesti erapooletu isik, kes tuleks ja suhtleks sinuga veidi? Kas selleks võiks olla näiteks Meelis Vaiksaar? Ma muidugi pole Meelisele sellist ettepanekut teinud, aga mis tal selle vastu saaks olla...
Vähemalt saaks veidike selgust, et mis toimub...

[taastaja]

Ok. Ma arvan, et sinuga võetakse ühendust.

Robi, mis toimub? Kunagi käis ka verinoor meister ka.....i meistri teadja jutul Mis põhjus Sul on sama teed käia? Käi parem Soome sepa juures, saad palju targemaks

[Robi 1]

Tervitus!

Vahelduseks võiks ahjudest ka jälle kirjutada. Jäi silma selline päris huvitav lahendus, mis salvestab kindlasti enamus soojuse ahju alaossa. http://www.youtube.com/watch?v=JPqDKpmc ... g-high-rec
Panen siiski ka teise lingi http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=8xb ... =endscreen , et ka teadjamatel foorumlastel õhtul midagi kirjutada oleks...

[rokikas]

Kuidas see ahjundusse puutub?

[Robi 1]

Kuidas see ahjundusse puutub?

-----------------------------
Mind huvitaks isegi rohkem, et kuidas Teadja ahjundusse puutub?

[Robi 1]

Jätaks nüüd selle Teadja rahule mõneks ajaks ja räägiks pigem ahjumuljeid...
Täna ma imetlesin kuidas naispottsepp Riina pliitat teeb. Tema stiil on viia töövõtted nii lihtsaks kui vähegi saab...

[Yaager]

ehk annad paar viidet mida Riina on teinud pliita juures? sest geniaalsed asjad ongi reeglina lihtsad.

[Robi 1]

Vahepeal sain teate, et sisustaks homse päeva ka Riinaga lihtsate töövõtetega .
Kõigele muule lisaks imetlesin näiteks seda, et kivist lapidud pliita küpsetusahi, mida saab vajadusel ka otse praeahjust kütta...Vat, et selle suits oli lastud lihtsalt küljepealt laskuvasse lõõri. Ava ees käis kivist luuk, mis kütmise ajal eemaldatakse. Mina ise oleks sellise ahju jaoks ehitand eraldi lõõri, nii nagu nägin Soomes. Praeahju oleks pealt katnud võlviga st. koldevõlviga. Temal oli valatud plaat. Nii lihtne oli...et ei saa pihta, kus ma varem olen olnud...

[pottkivi]

Vahepeal sain teate, et sisustaks homse päeva ka Riinaga lihtsate töövõtetega .
Kõigele muule lisaks imetlesin näiteks seda, et kivist lapidud pliita küpsetusahi, mida saab vajadusel ka otse praeahjust kütta...Vat, et selle suits oli lastud lihtsalt küljepealt laskuvasse lõõri. Ava ees käis kivist luuk, mis kütmise ajal eemaldatakse. Mina ise oleks sellise ahju jaoks ehitand eraldi lõõri, nii nagu nägin Soomes. Praeahju oleks pealt katnud võlviga st. koldevõlviga. Temal oli valatud plaat. Nii lihtne oli...et ei saa pihta, kus ma varem olen olnud...

See on ju igati tore, et Riina edasi areneb
See, et sina Robi taolist asja varem ise ehitanud või näinud pole, ei tähenda kohe kindlasti , et keegi teine eestis juba nii pole teinud.
Sellegipoolest on tore, et foorumis oma avastamisrõõmu jagad.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[Robi 1]

Selle süsteemiga pliitasid on ikkagi suht hiljaaegu Eestis ehitama hakatud ja väga paljud pole midagi sellist varem näinud isegi, teadmata kuidas nendel lõõrid võiks minna.
Mina kirjutan foorumis ikka neid teemasid mida ise tean või näen. Loomulikult lihtinimesed jäävad oma postituste ja lõõridega Pottkivile ja Teadjale lihtsalt jalgu... . Aga igaühel on õnneks arenguvõimalus olemas ja maailm valla.
Ja eks Riina meeldib ka alati ühele nätuke rohkem kui kellegile teisele....kuigi tulemus on praktiliselt sama...

[raga]

Ma tegin ikka taha üles põhimineku, aga ette nurk ühe väiksema.