teise korruse kütmine

[ptt]

Tere,
kavas on ehitada maja, mille alumise korruse köetav pind ca 56m2 ja teisel korrusel sama palju.
Kas on reaalne, et ühe alumisel korrusel asuva ahjuga on võimalik saada õhu kaudu ka teine korrus soojaks (keskküttekatelt ei soovi kasutada)? Kui ei, mis oleks parem lahendus, kui teisele korrusele ei taha eraldi küttekollet?
Soojamüür saab tulenevalt siselahendusest olla max. 1400 mm laiune. Maja seinad on 92 mm prussist ning
soojustust on kavandatud 200 mm.

[Kalvis]

Tean, et kui on vahelagi või õhu jaotus olnud hästi läbimõeldud siis saab altkorruse kütmisega ka 2 korruse soojaks. Tean kus nii on tehtud ja piisab altkorruse kütmisest.
Tõenäoliselt ei leia sa ahjumeistrit, kes julgeks läbi 2 korruse kulgevat ahju teha. See nõuaks ahju lõõride takistuse arvutamist ja muid väga riskantseid ahju ehitamise asju, et spetse sa vaevalt leiad.
Kahjuks nõuab 2 korruse kütmine ka vastavalt topeltvõimsusega kui salvestusvõimega ahju, jällegi võib sind tabada ahjumeistrite põud.
Soojustus 200 mm on üsna nõrgukene, mistõttu soojakaod võivad olla muljetavaldavad, kuid väikese põrandapinna tõttu megavõimsusi kokku väga palju polegi. On lootust, et keskmiselt sihvakam ahi suudab 1 ööpäeva jagu soojust salvestada.

[rein113]

Tean, et kui on vahelagi või õhu jaotus olnud hästi läbimõeldud siis saab altkorruse kütmisega ka 2 korruse soojaks. Tean kus nii on tehtud ja piisab altkorruse kütmisest.

Teemast veidi välja: Kalvis, kas sealne pererahvas toast-tuppa helide läbikostvuse pärast ei nurise? Kas müra lihtsalt ei ole või kas õhukanalites on midagi selle leviku takistamiseks kasutusel? Ise olen selle müra-mure pärast õhukanalite suhtes alati skeptiline olnud.

[ErgoK]

Piisavalt võimsa ahju, korraliku soojustuse ja hästi läbimõeldud avade paigutuse puhul vahelagedes on selline süsteem täiesti toimiv. Samuti ei kostu piisavalt läbimõeldud lahenduse puhul ka helid toast-tuppa.
Olen isegi paari maja näinud, kus selline süsteem on täiesti toimiv. Juba trepiava kaudu pääseb ülemisele korrusele küllaltki palju soojust.

[ehitaise]

minul kütavad alumisel korrusel olevad kaks ahju ilusti ka teise korruse ära, laed on kinni aga ca 15 ruutu on vahelagi avatud, üldiselt on ülemine korrus veidi soojemgi...maja ca 2x90m2

[madis64]

Kas on reaalne, et ühe alumisel korrusel asuva ahjuga on võimalik saada õhu kaudu ka teine korrus soojaks?

Kui ülemise korruse soojustus on hea tehtud, trepiava on piisavalt suur ja tubade uksed päeval lahti hoida, siis võib isegi tekkida probleem, et ülemisel korrusel kipub väikeste miinuskraadide juures palavaks minema (isiklikust kogemusest räägin).

Suurema külma ja öise kütmise puhuks (magada võiks ju ikkagi suletud uste taga) olgu tubades elektriradiaatorid.

[fanatic]

Majal kaks korrust, kokku 150m2. Esimene korrus avatud, teisel korrusel kaks tuba, keskel trepp ja ava koos korstnaga. Esimese korruse keskel kaminahi koos lesoga, kaaluga vähe alla nelja tonni. Novembri küte oli 15 korvi puid ja 6 tundi töötas õhkõhk pump. Teisel korrusel on temperatuur kraad kaks madalam, kui esimesel (magamiseks väga värskendav) saab ustega reguleerida. Tõenäoliselt peab -30C teist korrust elektriradiaatoritega järgi aitama, kogemust veel ei ole. Reeglina sellist pakast nii pikalt ei ole, et teisele korrusele oleks majanduslikult teine ahi mõttekas ehitada. Väga oluline on soojustus (200 mm on vähe) ja maja paigutus ilmakaarte suhtes(aknad lõunasse).

[madis64]

Kuna asi näib alles kavandamise faasis olevat, siis soovitaksin juba kohe alguses mõelda kahe õhk-soojuspumba peale (üks alumise, teine ülemise korruse jaoks), millega lisaks kütmise mugavamks tegemisele on võimalik suvise kuumalaine ajal ka maja jahutada.

[madis64]

Novembri küte oli 15 korvi puid ja 6 tundi töötas õhkõhk pump.

Miks sa ÕSP-i nii vähe kasutad

[fanatic]

Novembri küte oli 15 korvi puid ja 6 tundi töötas õhkõhk pump.

Miks sa ÕSP-i nii vähe kasutad

Harjumused on veel väljakujunemise faasis. Ja mis seal salata, soe ahi keset tuba on ikka midagi muud, kui sooja puhuv ventilaator seinal, lisaks saab ahjus head paremat küpsetada. Õhkõhk pumba valmidusele on juba ehituse käigus tark mõelda, et saaks torud ja kaablid seina sisse õigele kohale. Tegin ka ise teise korruse valmiduse.

[ahjupealne]

On tehtud kaminahi, mille sees on soojaõhu kanalid ning need on viidud läbi lae teisele korrusele.
Võin saata pilte antik67@gmail.com

[hpux]

Teemaalgatajale ütleks, et ei maksa üle tähtsustada seina soojustuskihi paksust.
Vähemalt 2 asja on maja soojustamisel soojustuskihi paksusest tähtsamad :

1. Et maja ei puhuks läbi. Soojustuse ja tuuletõkete vahelt ei tohi tuul läbi puhuda, vuukide teipimine ja mõnes kohas ka vaht aitab.
2. 3x pakett on tänaste (plast) akende ja küttehindade juures alati mõistlikum kui 2x pakett. Soojakadu akna kaudu on 5-10 korda sama pinnaühiku kohta suurem kui läbi soojustatud seina.

200 - 250 mm soojustust seinas on väga OK, eriti veel siis kui plaanid kütta odava energiaallikaga nagu küttepuud.
Samuti peaks põrandas olema ca 200 mm soojustust, lagedes vähemalt 350 mm. Kui kasutad puistevilla, siis kuna see on nii odav paigaldada, siis isegi kuni 500-600 mm on mõtet panna.

Minu maja on bv2 programmiga teoreetiliselt läbi arvutatud ja soojakaod on teoreetiliselt nii:

1. Ventilatsioon ja õhu liikumine läbi välispiirete : soojakaod 40%
2. Aknad, uksed 35%
3. Põrand 10%
4. Seinad 10%
5. Katuslagi 5%.

Külmasillad on arvutusest välja jäetud