Parema ahju radadel...

[Robi 1]

Mida tarka, aga õelda neile kes ütlevad, et ahi ei lähe soojaks kui sisemised kihid välisvoodrist isoleerida? Muidugi...imestama paneb, et mida siin üldse rääkida on...aga ise olen ka kohanud mitut meistrit, kes teevad " tulise ahju", mis tegelikult ka rohkelt praguneb.
Kes tahab tulist ahju, tehku plekuvoodri sisse...aga mõnus kiviahi püsib ühtlaselt soe ja ei pragune. Ühtlase soojuse jaotamine toimib erineva paksusega sisevoodri abil. Minuarust just laskuvate lõõridega on neid paisumise ja soojenemise probleeme kõige lihtsam lahendada. Tähtis, et ahju mass salvestab soojuse enda sisse ja ka korstna soojuse saaks salvestada korstnasiibri abil ( küll see soojus ka ahjust tuppa tuleb). Seepärast ahjude -pliitide ülaühendused tunduvad suure raiskamisena mulle.

[taastaja]

Kelle elamine meenutab puukuuri, siis kuum ahi on väga mõnus. Või siis, kui saabud maakodu mida pole kaua köetud...Ja kas pole nii, et kui viimanegi suitsugaas on oma soojuse juba lõõridesse salvestanud, siis pole küll vahet millise ühenduse kaudu see korstnasse väljub. Ja kivikorsten ehita ainult soojade ruumide laeni, sealt edasi juba vali mingi soojustatud moodul

[Robi 1]

Maakodu ahi võiks ju ka terve ikka olla ja ei tule ühtegi eelist pähe, miks korstnajalg ei võiks alt soe olla...
Maakodus, kus pidevalt ei elata, on esialgse sooja saamiseks mõistlik kasutada alguses pliitat, mis raua kaudu annab kiiresti oma soojuse.

[pottkivi]

Kena talvehommikut kõigile.

Mida tarka, aga õelda neile kes ütlevad, et ahi ei lähe soojaks kui sisemised kihid välisvoodrist isoleerida? Muidugi...imestama paneb, et mida siin üldse rääkida on...aga ise olen ka kohanud mitut meistrit, kes teevad " tulise ahju", mis tegelikult ka rohkelt praguneb.
Kes tahab tulist ahju, tehku plekuvoodri sisse...aga mõnus kiviahi püsib ühtlaselt soe ja ei pragune. Ühtlase soojuse jaotamine toimib erineva paksusega sisevoodri abil. Minuarust just laskuvate lõõridega on neid paisumise ja soojenemise probleeme kõige lihtsam lahendada. Tähtis, et ahju mass salvestab soojuse enda sisse ja ka korstna soojuse saaks salvestada korstnasiibri abil ( küll see soojus ka ahjust tuppa tuleb). Seepärast ahjude -pliitide ülaühendused tunduvad suure raiskamisena mulle.

Alustasin juba aastal 2005. toonase värske tulija Kaminahjuga diskussiooni teemadel, kas ikka üks ahjutüüp sobib igasse ruumi ja keskonda või peaks äkki kliendile erinevatest alternatiividest ka rääkima
Kindlasti on alaühendusega laskuvate lõõridega topeltvoodriga kaminahi tubli tegija elamistes, kus kütmine toimub stabiilse tsüklina ning ahju kasutatakse põhikütteks.Ka omab alaühendus mõtet valdavalt siis kui on laotud telliskorsten.
Nn. ühekordse voodriga ahjud kestavad kui nad on õigesti dimensioneeritud ja mitte ainult plekkvoodri sees
Lihtsalt tegija peab piisavalt kogemusi omama. Kuna koorikahi jätab sisevoodri apsakad tänu isoleeritud välisvoodrile varju, on ta ka paljude algajate ahjutegijate lemmikmudel.
Ühes teises teemas puudutati põhjenduste seost füüsikaga. Minu füüsikateadmised said küll otsa fraasi juures:

Ühtlase soojuse jaotamine toimib erineva paksusega sisevoodri abil.

Saan aru, et Robi on laenanud antud mõttetera sõber Raivolt(parandatagu mind kui eksin) ning see kehtib nende samade laskuvate lõõridega alaühendusega ahjude kohta.
Tegelikult on seda tüüpi ahjude põhipuuduseks olnud algusaegadest saadik nende suurem soojenemine ülemises kolmandikus.
Juhul kui suurendame ahju ülaosas akumuleeriva massi hulka, salvestub sinna ka rohkem soojust. Kuna ahju sein ülaosas on paksem, ei hakka see soojus nii kiiresti ruumi eralduma kui alaosas, kus vooder õhem ning seega ka soojusülekanne kiirem. Seega on kaks - viis tundi peale kütmise lõppemist saavutatud situatsioon, kus ahi on enam vähem ühtlaselt soe. Siis hakkab aga alaosa kiiremini jahtuma, tänu oma väiksemale inertsile ning mingi aja möödudes oleme situatsiooni ees, kus paksema voodriga ülaosa on ikka veel mõnusalt soe, alaosa aga mitte nii väga
Ise näeksin siin rohkem kasu tõusvat ahju ülaosa voodri ja väliskesta vahele topeltisolatsiooni paigaldamisest,mis ei lase soojusel nii kiiresti välisvoodrisse üle kanduda kui ahju ülalt liialt massiivseks ladumisest. Selleks,et taolise villatamisega vähendatud soojusülekande tõttu liiga kuumaks jääv suitsugaas taevasse ei satuks on vaja :
a. pikendada ahju vertikaalset lõõristikkku.
b.kasutada horisontaalselt asetsevat leso.
c.kui telliskorstna lõõr on maksimaalselt 140 x 270 mm asetada sinna siiber.
Suuremate korstnalõõri siseristlõigete puhul ei näe sel jumet, sest suitsugaasi kokkupuude korstna sisepinnaga on nii väike et soojenemine on minimaalne.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[Robi 1]

Pole hetkel aega pikemalt keskenduda, aga selle soojusjaotusega ongi ka minuarust nii nagu kirjutasid. Ma olen ise jõudnud oma järeldustele vanade ahjude uurimise ja lammutamisega. Loomulikult ka foorumi kogemused ja omad nokitsemised. Raivo arutas oma kliendiga paar päeva tagasi neid teemasid ja juhuslikult sattusid pealt kuulama...aga põhitõed on ikkagi samad.

[pottkivi]

Pottkivi käsul teen erandpostituse .

Mati Malm, mis õigus on sul kirjutada lausvalet?

Sorry, paistab ka tera tõtt olema:

Minu füüsikateadmised said küll otsa

Pane siia selle minu "kordumatu" ahju projekt, millest nii detailselt valetad. Kui sa seda ei suuda, siis ära ülbitse ja demagoogitse juba laupäeva varahommikul.

Kirjutasin, et mind tuleks parandada, kui vaja . Seega tänan parnduse eest
Samas on vähemalt rohkem kui ühes Raivo Koppeli kirjelduatud postituses olnud jutuks,et "Unibuildi" ahju ülaosa on just taoliselt laotud nagu Robi seda kirjaeldas- ülalt massiivsem.
Kusjuures üritasin leida mingit konkreetset Kaminahju poolt lisatud joonist "Unibuildi" ahju kohta,kuid paraku ei leidnud ei foorumist, ega ka kodulehelt. Võibolla olen lihtsalt kehv otsija
Kusjuures ei leidnud ka mingeid konkreetseid andmeid laboriahjude kohta. Isegi mitte väljundgaaside temperatuure. Äkki keegi aitab ning lisab lingiviite.
Parimat.
Mati malm.
http://www.kodusoe.ee

[kaminahi]

Pane siia selle minu "kordumatu" ahju projekt, millest nii detailselt valetad. Kui sa seda ei suuda, siis ära ülbitse ja demagoogitse juba laupäeva varahommikul.

Kirjutasin, et mind tuleks parandada, kui vaja . Seega tänan parnduse eest
Samas on vähemalt rohkem kui ühes Raivo Koppeli kirjelduatud postituses olnud jutuks,et "Unibuildi" ahju ülaosa on just taoliselt laotud nagu Robi seda kirjaeldas- ülalt massiivsem.
Kusjuures üritasin leida mingit konkreetset Kaminahju poolt lisatud joonist "Unibuildi" ahju kohta,kuid paraku ei leidnud ei foorumist, ega ka kodulehelt. Võibolla olen lihtsalt kehv otsija
Kusjuures ei leidnud ka mingeid konkreetseid andmeid laboriahjude kohta. Isegi mitte väljundgaaside temperatuure. Äkki keegi aitab ning lisab lingiviite.
Parimat.
Mati malm.
http://www.kodusoe.ee[/quote]


Parandan sind veelkord, sinu palvel. Mille alusel sa valetad Unibuild ahju ehituse ja temperatuuride kohta? Kas sellest Robi kolmest sõnast Kui sul ei ole andmeid, siis mille alusel sa kõike seda valetad? Miks sa ei ole külastanud EKUK-i ahjulaborit, kuhu tahate juhatuse otsusel aga kutsuda VEUKO kongressi?
Alates 2005.aastast olete ju valetanud ja demagoogitsenud ja ega ükski vale ei muutu selle kestvusest tõeks. Mine vaata seal surnuaiafoorumis oma selleaegseid targutusi.Ainsad, kelle ristid seal püsti, on Motamees ja Katuserobi.
Vaata kes sulle plaksutavad Eesti ahjumaailma tõsised teadjad ja otsustajad inimesd ju naeravad sind. Pehmeltväljendudes. Kutsusn sind seda valetamise teemat arutama ametlikumalt kui see foorum.
Küsitud lingiviide Unibuildi ahjule on seesama ahjufoorum. Siin on tõesti tüütuseni täpselt kõik detailid olnud näidatud. Miks sulle peab veel eraldi serveerima? Kui sina valetad, et ma teen vägisi kõigile klientidele ühesugused ahjud, siis peab ikka inimene tõsiselt loll ja pime olema?
Kes siis sina, Mati Malm, omaarust õige oled nüüd? Vasta arusaadavalt ehk ära demagoogitse.

[pottkivi]

Pane siia selle minu "kordumatu" ahju projekt, millest nii detailselt valetad. Kui sa seda ei suuda, siis ära ülbitse ja demagoogitse juba laupäeva varahommikul.

Kirjutasin, et mind tuleks parandada, kui vaja . Seega tänan parnduse eest
Samas on vähemalt rohkem kui ühes Raivo Koppeli kirjelduatud postituses olnud jutuks,et "Unibuildi" ahju ülaosa on just taoliselt laotud nagu Robi seda kirjaeldas- ülalt massiivsem.
Kusjuures üritasin leida mingit konkreetset Kaminahju poolt lisatud joonist "Unibuildi" ahju kohta,kuid paraku ei leidnud ei foorumist, ega ka kodulehelt. Võibolla olen lihtsalt kehv otsija
Kusjuures ei leidnud ka mingeid konkreetseid andmeid laboriahjude kohta. Isegi mitte väljundgaaside temperatuure. Äkki keegi aitab ning lisab lingiviite.
Parimat.
Mati malm.
http://www.kodusoe.ee

Parandan sind veelkord, sinu palvel. Mille alusel sa valetad Unibuild ahju ehituse ja temperatuuride kohta? Kas sellest Robi kolmest sõnast Kui sul ei ole andmeid, siis mille alusel sa kõike seda valetad? Miks sa ei ole külastanud EKUK-i ahjulaborit, kuhu tahate juhatuse otsusel aga kutsuda VEUKO kongressi?
Alates 2005.aastast olete ju valetanud ja demagoogitsenud ja ega ükski vale ei muutu selle kestvusest tõeks. Mine vaata seal surnuaiafoorumis oma selleaegseid targutusi.Ainsad, kelle ristid seal püsti, on Motamees ja Katuserobi.
Vaata kes sulle plaksutavad Eesti ahjumaailma tõsised teadjad ja otsustajad inimesd ju naeravad sind. Pehmeltväljendudes. Kutsusn sind seda valetamise teemat arutama ametlikumalt kui see foorum.
Küsitud lingiviide Unibuildi ahjule on seesama ahjufoorum. Siin on tõesti tüütuseni täpselt kõik detailid olnud näidatud. Miks sulle peab veel eraldi serveerima? Kes siis sina, Mati Malm, omaarust õige oled nüüd?[/quote]
Tere tulemast tagasi Hea Kolleeg Raivo Koppel.
Oleks võinud kihla vedada selle aja pikkuse üle, mis suudad eemal olla.
Peale sooja õhu, mida postitusse oled paisanud, võiksid lingiviite lisada ja asi oleks üheselt mõistetav. Kordan veelkord:
"Unibuildi" ahju skeem ning ahjulabori mõõtmistulemused- kasvõi väljundgaaside temperatuuride osas.
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

[ErgoK]

Järjekordne teema s#tutakse tuima näoga lihtsalt täis
Kuna teema on mõeldud arutlemiseks parima ahjutehnoloogia üle, võiks kodanik Kaminahi nüüd tõepoolest mõne konkreetse lingi visata. Kõik foorumikasutajad ei ole ehk seni tema siinseid järjejutte suu ammuli ja ila suunurgast tilkumas jälginud?
Aga ei saa linki, ega näidet. Lihtsam ja ägedam on tekitada mingi vaidlus ja teemaarendus pealkirjast taaskord väga kaugele viia.....

[Robi 1]

Ei ole mina küll muud mõelnud ega õelnud kui, et paksemad lõõriseinad soojenevad kauem ja ka annavad soojust kauem välja. Siin ei ole ammugi midagi uut...
Samas ei saa ka keegi rääkida Kaminahju ahjude sisu ehitusest ja seinapaksustest kui pole neid ise näinud isegi. Saaks aru ka mida siin üldse vaieldakse?? Igaüks võib ju ehitada teisiti ja just nii nagu omale parem tundub.

[rokikas]

Kusjuures ei leidnud ka mingeid konkreetseid andmeid laboriahjude kohta. Isegi mitte väljundgaaside temperatuure. Äkki keegi aitab ning lisab lingiviite. e

Aga miks sa siit http://www.klab.ee/ ei küsi? Sealt saadud vastus oleks vähemalt sõltumatu ja põhjendatu. Või kardad et ka sealsel vastusel lasub "see kellest siin enam ei räägita" vari?

[Robi 1]

Lugedes eile hommikul Pottkivi selgitavat aruannet kaminahjudest, siis jäi küll mulje, et räägib laskuvate lõõridega ahjust üldiselt. Siiski saab igaüks leiutada sinna, oma parema äranägemise ja kogemuste põhjal lisasid, vastavalt igale olukorrale ja kliendi soovile. Ahju soojenemisele mängib ju palju rolli näiteks lõõride läbimõõt ja korstna tõmme...lisaks seinapaksused...
Vaatasin, et Kaminahi on teinud oma ahjudele kenad paksud lõõrid, mis kindlasti ka salvestavad normaalselt. Lisaks lesolahendused. Kui selline ahi kaalub näiteks 3,5 - 4 tonni...ja korstnasse jõuavad 200 c ja veidi peale, suitsugaasid , siis peaks igati hea asi olema ju. Mida siin väga vaielda üldse on...? Viimistluse üle või .

[pottkivi]

Ei ole mina küll muud mõelnud ega õelnud kui, et paksemad lõõriseinad soojenevad kauem ja ka annavad soojust kauem välja. Siin ei ole ammugi midagi uut...

Kindlasti Robi ei ole selles midagi uut- inertsist teatakse juba õige mitu aega
Uus on see, et kui vanadel paksuseinaliste koldega ahjudel asus massiivsemaks laotud osa põrandale lähemal ning oli kõigiti hea kui ta sooja pikemalt säilitas(soe liigub ju ikka üles poole), siis sinu idee laduda laskuvate lõõridega kaminahju
ülaosa paksemaks enam nii hea ei ole. Selsamal lihtsal põhjusel , et soe allapoole väga liikuda ei taha.
Sama asja pärast laitsin ka kunagi maha su mõtte lasta ringlõõridega ahju suits kõigepealt ahju lae alla ja hakata seda siis mööda spiraali alla kerima.

Samas ei saa ka keegi rääkida Kaminahju ahjude sisu ehitusest ja seinapaksustest kui pole neid ise näinud isegi. Saaks aru ka mida siin üldse vaieldakse?? Igaüks võib ju ehitada teisiti ja just nii nagu omale parem tundub.

Justnimelt Robi, tegelikult ongi nende Kaminahju "Unibuildi" ahjudega nii, et ega eriti sisu pilte polegi.On ainult sõnalised kirjeldused nagu paljudel teistelgi. Sellepärast palusingi Raivol need lisada või anda lingiviited. Võid ise veelkord lugeda, mida vastuseks kirjutati.
Mulle tundub , et ajad segi mõisted vaidlus ja arutelu. Mina lihtsalt põhjendasin füüsikaseadustele tuginedes, miks ma ei pea õigeks soome tüüpi kaminahju ülaosa liialt paksuks ladumist ning pakkusin välja omad alternatiivid sellele tegevusele.

Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[raga]

Kaminahju kolde pilte on siin olnud ju tohhuija, hetkel pole väga aktuaalsed lihtsalt. Mis sa siin ikka pilditad, kui ise lahkumas. Pildid on olnud ju enamus ikka Unibuildi näoga, aga ka mõned teistsugused, samas ka natu Unibuildi nägu. Ma huviga ootan, mida uut esimene naispottsepp koldesse toob, kui hakkab loovalt lähenema. Ma vist lõpuks sain Mati jutust aru seda, et umbkoldega ahjul tuleb nõksu pikemalt sooja tuppa. Kuna mass all ja liigub loomupoolest ikka soe ülesse, siis nagu pikendakski soojaahjuolekut, ehk siis nõksu effetiivsem ahi. Ma korra juba kuskil ütlesin, et kaminahi on nigu tagurpidi ahi. Ja endiselt, kui ikkagi teha ülevalt kaminahi paksemaks, ise pole ka veel teinud, kuigi ühele ühekilisele tuunisin sisse samottvoodri, mis kahtlustan, on nõrga seal kohas. Et siis saaks ikkagi ühtlasemalt soojeneva kere(lollikindlam) ja mitte üldse kerge (3-4 tonni)+millel on koonuskolle(mugav)+küljekanalid (effektiivsem) ...no kõik see kokku trumpab minu silmis ikka umbkolde täiega üle. Ja kui ta jääbki jahtuma vähe ebaühtlaselt, siis see pole ju väga hullu. Soojenemine/paisumine lõhub ju eelkõige. Ja soe jääb ka tuppa. Eks lahendusi on tegelt maailm ja tuleb ikka leida sobivaim, vastavate vahenditega, mis vahest on ka piiratud. Leso ja korsten lisana ka veel...

[motamees]

...Justnimelt Robi, tegelikult ongi nende Kaminahju "Unibuildi" ahjudega nii, et ega eriti sisu pilte polegi...

BS jutt. Ainuüksi mina olen pannud pilte Unibuildi ahju sisust niipalju, et ehituse selgeks saaks. Lisaks Raivo pildid. Muidugi ei ole nad järjest rivis. Tule selleks tööd teha ja otsida.
Ka kõigil soovijatel oli võimalus lausa kursustel olla. Kes ei läinud, on oma süü ja ei maksa nüüd siin takkajärgi pläägutada.

[kaminahi]

Pottkivi,võin vastata?

Mäletan väga, väga hästi kuidas asi oli juba aastal 2005. Juba siis tehti mulle selgeks, et mul ei ole õiget õpetajat, neti teel õppimine on absoluutselt mõtetu, et mitte öelda võimatu, et pottsepp paneb segu käega ja kellu kasutaja on häbiväärne müürsepp. Loeti mulle ette tuhat pahet kui ei olnud nende ja veel tuhandete sarnaste väidetega nõus ja julgesin nendes kasvõi kaheldagi, rääkimata nende kritiseerimisest. Järgnes pikk "villatamise" demagoogia, mis kestab pimesi tänapäevani. Päris põõraseks läks õpetatud nõukogu siis kui hakkasin tooma näiteid MHA kodulehelt. Siis ei kõlvanud enam ka minu poolt näidatavad Soome ja teiste talvemaade inseneride netitarkused. Kuulda sain ikka täielikku matslust ja juhmust ja kõike serveeriti edasi suurima ja vääramatu tarkusena. Eesti pottsepandus üritati päästa minu eemaldamisega Kodusoe foorumist.Põhjendused olid mürgised ja ootused foorumi tõusule suurejoonelised.
Võtsin sisse tagasihoidliku koha siinses foorumis ja kes võis arvata, et minu õpetajad unustavad oma superfoorumi üllad eesmärgid hetkega ja tõttavad mind siia kasvatama. Kõik, mida maailmast näitasin, kõik ristiti ketserluseks ja asuti tuleriidale hagu vedama. Kes võttis seda nõu laita, said samuti kutse ühishukkamisele. Ja siis loodi MTÜ Eesti Pottsepad. Milline Põhikiri!. Lugege.
Nüüd kutsuti juba ise kohale õpetajad välismaalt. Käisin minagi õpetusi kuulamas ja sain hulga tarkust. Suursaavutuseks aga sai EN-15544 maaletoomine. MTÜ korraldatavatel kodukursustel aga õpetatakse edasi, kuidas käsi õigesti saviämbrisse pista.
Oleks nüüd kord jõuda end aina kõrgelt dituleerinud Mati Malmi õpetuste juurde, aga see on vaid selle eelneva jutu tagajärg ja ei ole see muutunud seitsme aastaga pole lootust ka edaspidise suhtes seda muuta foorumi teel.
Minu kutse MTÜ Eesti Pottsepad juhatusele on istuda viisakas kohas lauataha ja rääkida jutud silmast silma. Omalt poolt võtan kaasa just mõne MTÜ liikme. Teile soovitan teha sama ja kaasata mõni minu kaaslane.
Kui Teile on ka seekord minu kutse vastuvõetamatu, siis palun lõpetage tagaselja targutused.

lihtsalt Kaminahi

[madis64]

Ühes teises teemas puudutati põhjenduste seost füüsikaga. Minu füüsikateadmised said küll otsa fraasi juures:

Ühtlase soojuse jaotamine toimib erineva paksusega sisevoodri abil.

Saan aru, et Robi on laenanud antud mõttetera sõber Raivolt(parandatagu mind kui eksin) ning see kehtib nende samade laskuvate lõõridega alaühendusega ahjude kohta.
Tegelikult on seda tüüpi ahjude põhipuuduseks olnud algusaegadest saadik nende suurem soojenemine ülemises kolmandikus.
Juhul kui suurendame ahju ülaosas akumuleeriva massi hulka, salvestub sinna ka rohkem soojust. Kuna ahju sein ülaosas on paksem, ei hakka see soojus nii kiiresti ruumi eralduma kui alaosas, kus vooder õhem ning seega ka soojusülekanne kiirem. Seega on kaks - viis tundi peale kütmise lõppemist saavutatud situatsioon, kus ahi on enam vähem ühtlaselt soe. Siis hakkab aga alaosa kiiremini jahtuma, tänu oma väiksemale inertsile ning mingi aja möödudes oleme situatsiooni ees, kus paksema voodriga ülaosa on ikka veel mõnusalt soe, alaosa aga mitte nii väga
Ise näeksin siin rohkem kasu tõusvat ahju ülaosa voodri ja väliskesta vahele topeltisolatsiooni paigaldamisest,mis ei lase soojusel nii kiiresti välisvoodrisse üle kanduda kui ahju ülalt liialt massiivseks ladumisest. Selleks,et taolise villatamisega vähendatud soojusülekande tõttu liiga kuumaks jääv suitsugaas taevasse ei satuks on vaja :
a. pikendada ahju vertikaalset lõõristikkku.
b.kasutada horisontaalselt asetsevat leso.
...

Kui arutada siit edasi lähtudes teema pealkirjast ning kasutades puhtalt formaalloogilist lähenemist, siis näivad "parema ahju" loomisel osutuvat olulisteks järgmised punktid:

Ahju töö- ehk küttevõime tagamiseks:
a) korstnassesuubuvad gaasid peavad olema ettenähtud piirini maha jahutataud (muidu on kütteseadme kasutegur madal, kuna osa väärtuslikku energiat "lendab taevasse");
b) leso ei kuulu tavamõistes (erandeid on ju alati) ahjuga kokku, seega tuleb gaasid ettenähtud temperatuurini maha jahutada ahju sees;
c) ahju dimensioneerimise (kütmistsükli käigus salvestatav energiahulk) aluseks võetakse "tavalise inimese" käitumine, kes soovib ahju üle ühe korra päevas kütta näiteks perioodidel, kui õues on külma enam kui 15 kraadi;
d) ahju nominaalne energiamahutavus (sealt tulenevalt kolde suurus) peab vastama köetava ruumi soojuskadudele aluseks võetud küttetsükli jooksul kõige külmemal välistemperatuuril.

Siiani jõudes ja neid punkte arvestades peaks ahi suutma kokkulepitud viisil kasutades soovitud ruume soojana hoida, edasised punktid puudutavad juba kasutusmugavust:

e) ahju välispinna keskmise temperatuuri ühtlus küttetsükli jooksul saab olla tagatud ainult ahju salvestava sisu olulise üledimensioneerimisega võrreldes soojusenergia tegeliku vajadusega s.t. õigesti (nii väiksena kui võimalik, nii suurena kui vajalik) dimensioneeritud ahi jahtub järgmise küttekorra alguseks maha.
Kuna "tavaline inimene" ei oma "ameerika stiilis rantšot/villat", vaid "eesti stiilis" korterit või eramut, siis ei saa "parema ahju" kontseptsioon põhineda meetodil "ehitame kolm korda raskema ahju kui energiavajaduse alusel arvutatult vaja", kuna selleks ei ole lihtsalt ruumi.
Erijuht: väga hea soojusisolatsiooniga (väga väikese suhtelise energiatarbega) ruumides võib isegi "harju keskmiste mõõtmetega" ahi osutuda näiteks kolm korda üledimensioneerituks.
f) küttekeha omadus eraldada küttetsükli jooksul alaosast enam soojusenergiat kui ülaosast, on oluline olukorras, kus ruumis puudub võimalus ruumiõhku muul moel liikuma panna (põranda- või laeventilaator, õhk-soosjuspumba siseosa vms.). Kui siseõhk pannakse mingi ventilaatoriga ruumides liikuma, on selle omaduse kasulik mõju oluliselt väiksem.
g) kui soovida eraldada suurem osa energiast ahju alumise osa kaudu, peab seal paiknev salvestav mass olema selleks piisava kogusega ning kütmise juuksul kuumutatud üles vajaliku temperatuurini.
Sellest järeldub, et kuumemad gaasid tuleks kiiresti tuua ahju alaossa.
Järelikult jääb mahajahtunud gaaside jaoks "järele" ahju ülaosa - sellest aga näib tulenevat, et korstnaühendus peaks olema teostatud ülalt ning mitte alt.

Niimoodi saan mina aru kontseptsioonist "parem ahi"

Veel ahjust eralduva soojusvoo lokaalsest drosseldamisest villaga (pindala ja/või paksusega reguleerimisega) - kui ahjulabori loomine välja hõigati, siis mõtlesin oma lihtinimese aruga, et tore, nüüd saab siis korraldada lihtsa ja elementaarse katse, kus ahju külgpindade kividesse puuritakse erineva sügavusega avad, kuhu paigutatakse ports temperatuuriandureid erinevatele sügavustele, köetakse ahi korralikult üles ja kogu küttetsükli (nt 24h) jooksul logitakse andurite näidud ja tabel tulemustega ilmutatakse avalikult "kõigi pottseppade hüvanguks". Kiikasin hiljuti EKUK lehele ning sealt ei suuda ma antud labori uuringutulemuste/edasiste plaanide kohta küll mingit teavet leida (võib-olla on veel vara?).

[pottkivi]

Kaminahju kolde pilte on siin olnud ju tohhuija, hetkel pole väga aktuaalsed lihtsalt. Mis sa siin ikka pilditad, kui ise lahkumas. Pildid on olnud ju enamus ikka Unibuildi näoga, aga ka mõned teistsugused, samas ka natu Unibuildi nägu. Ma huviga ootan, mida uut esimene naispottsepp koldesse toob, kui hakkab loovalt lähenema. Ma vist lõpuks sain Mati jutust aru seda, et umbkoldega ahjul tuleb nõksu pikemalt sooja tuppa. Kuna mass all ja liigub loomupoolest ikka soe ülesse, siis nagu pikendakski soojaahjuolekut, ehk siis nõksu effetiivsem ahi. Ma korra juba kuskil ütlesin, et kaminahi on nigu tagurpidi ahi. Ja endiselt, kui ikkagi teha ülevalt kaminahi paksemaks, ise pole ka veel teinud, kuigi ühele ühekilisele tuunisin sisse samottvoodri, mis kahtlustan, on nõrga seal kohas. Et siis saaks ikkagi ühtlasemalt soojeneva kere(lollikindlam) ja mitte üldse kerge (3-4 tonni)+millel on koonuskolle(mugav)+küljekanalid (effektiivsem) ...no kõik see kokku trumpab minu silmis ikka umbkolde täiega üle. Ja kui ta jääbki jahtuma vähe ebaühtlaselt, siis see pole ju väga hullu. Soojenemine/paisumine lõhub ju eelkõige. Ja soe jääb ka tuppa. Eks lahendusi on tegelt maailm ja tuleb ikka leida sobivaim, vastavate vahenditega, mis vahest on ka piiratud. Leso ja korsten lisana ka veel...

Jah kolde pilte on tõesti olnud ja rohkem kui ....
Ahi siiski ei lõpe koldega.Ma tõesti otsisin kas leian foorumist või mujalt "Unibuildi" ahju ülaosa pilte, kus Raivo on kasutanud oma sõnade järgi uudseid võtteid lõõride seinte kasvatamisel. No kurja aidake siis ja lisage mõni viide.
Antud teemas oli minu poolt küsimuseks kui paksuks laduda soome tüüpi laskuvate lõõridega ahju ülemine osa ning kuidas see parandaks sooja ühtlasemat ülekannet ruumi. Soome tüüpi ahju ülemistes pöördekohtades šamoti kasutamine on täiesti OK, kuid seda saab ju teha ilma ülaosa massi suurendamata.
Tegelikult ei pidanud ma silmas umbkollet vaid seda, et ahjudel, millel on kolde seinad massiivsemad salvestub sinna rohkem soojust ja see on parem kui ülaosasse salvestuv suurem soojushulk, sest soe kipub nii ehk nii ülespoole liikuma.
Tänan Madis64-ja väga põhjaliku ja erapooletu postituse eest
Võibolla lisaksin ainult niipalju, et peredes kus on allergikuid(paraku kipub neid üha enam juurde tulema) ning lemmikloomi, ei ole õhu "keerutamine" hea lahendus ning taolistes kohtades sobivad vanad head soojustehnilised võtted. Keegi ju ei pane radikat ka lae alla ja ei hakka siis vendiga sooja alla puhuma
Parimat.
Mati Malm
http://www.kodusoe.ee

[Robi 1]

Huvitav Madis, mitu ahju sa oled ise ehitanud?


http://www.uuniduuni.fi/docs/06/10/pontto1.html



Samas võiks vaadata seda seinapaksust nendel piltidel. Tean, et sellised seinad kahanevad alt...aga soojenevad väga ühtlaselt ...peale ahju kütmist. Lapselegi selge, et samas ahju alumine õhem osa ka jahtub kiiremini.

[kaminahi]

Pottkivi ekstra. Erapooletu link. viewtopic.php?f=1&t=25818&start=150#p157352
Sarjast: "Lollid teevad järele" /Mati Malm/.

[Robi 1]

Madisele: Ainult arvutis ilusa füüsikajutu kirjutamine ühtegi ahju soojemaks ei pruugi teha siiski. Seda ilusat juttu on siin niigi juba liiga palju...ja liiga vähe konkreetseid lahendusi, mis ka tõestatud ja toimivad. Võiks ikka kauni jutu peale kellu kätte võtta ja midagi valmis ka teha...ja iga korraga jääb seda juttu vähemaks ja vähemaks siis...
Oki...teeks, siis sellise ahju, et koldeküljed on kaetud tellisvoodriga, mis annavad otse kolde soojuse madalalt tuppa. Kolde pealt kesklõõriga üles ja laskuvad kuni koldeni, sealt ühte lõõri pidi maha, kust algab leso, mis on eraldatud kolde seinast. St. kolde ja leso vahel on piisavalt ruumi, et soojus eralduks.

[pottkivi]

Madisele: Ainult arvutis ilusa füüsikajutu kirjutamine ühtegi ahju soojemaks ei pruugi teha siiski. Seda ilusat juttu on siin niigi juba liiga palju...ja liiga vähe konkreetseid lahendusi, mis ka tõestatud ja toimivad. Võiks ikka kauni jutu peale kellu kätte võtta ja midagi valmis ka teha...ja iga korraga jääb seda juttu vähemaks ja vähemaks siis...

Igast autoremonditöökoja mutrikeerajast saab siis kohe automaatselt uute autode konstrueerija ja igasugused arvuti taga kiibitsevad insenerid võiks ennast põlema panna või
Tõmbaks ikka korraks pidurit ja mõtleks mida postitame
Lisainfoks veel niipalju, et tasuks uurida meeste hariduslikku tausta, kes siiani töötavad ahjumudelid välja mõtlesid ja seda juba alates 18. sajandist.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[Robi 1]

Ma ju ütlengi, et tehkem midagi valmis ka reaalselt, mis toimib. Lihtsalt targutada pole mõtet. Või miks ei juleta häid toimivaid asju näidata kui kellegil olemas on...?
Olgu või 17 sajand.

[vuuk]

Eks ikka paremad ahjud sünnivad suurema tõenäosusega lihtsama töö ja vaevaga siis, kui "teooria" ja "praktika" käivad mõistlikus proportsioonis sõbralikult käsikäes.
See kehtib ehitamisel igal tasandil. Ahjud pole erand.

[Robi 1]

Tegelikult tahtsin ise ka sama õelda.
Mõtisklesin just selle Anski pandud lingile, kus räägitakse säästvast ahjust, mis liiga lihtne, et tõsi olla. Eestis ka sarnased juba ammu kasutusel...aga kahjuks ilma tuharestita. See Soome variant oli algusest peale tuharestiga ja suits käis läbi lahtiste telliste. Telliste pinda, kuhu salvestada on seal palju rohkem kui mingis muus ahjus ja seega hea salvestusvõimega. Nagu juba mainisin, siis olen ise ka ehitanud sellise ja üllatunud positiivselt.See on kindlapeale üks lihtne ja lollikindel ahi mida igaüks ehitada suudaks.
http://www.upload.ee/image/2873045/rooriton_uuni.jpg

Huvitav, on siiski see, et kui mina Soomes Askolas sellise ahju ehitasin, siis käis seda ka vaatamas 2 sealset pottseppa ja nemad küll ei teadnud rääkida, et Soomes üldse selliseid oleks tehtud. Meie esialgne plaan oli täita ahi seest maakividega ja ainult esimesed 2 rida shamotiga...aga kuna peremees ise tegi seda tööd, siis ta lihtsalt läks kergema vastupanu teed ja ladus terve ahju telliseid täis, mis tegelikult isegi parem lahendus, sest tellised ei paisuta ahju külgi, nagu ümarad maakivid oleks seda teinud.