Sooja vee tsirkulatsioon
-
Külaline
- külaline
Sooja vee tsirkulatsioon
Lugesin siin ühest teisest teemast, et väiksemas kortermajas lülitatakse ööseks sooja tarbevee tsirkulatsioon välja. Kas sellest tulenev võit soojakadude vähenemise arvelt on piisav, et tasuks seda järele teha (majas 12 korterit)? Sooja vee torud on keldris enam-vähem soojustatud.
-
rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Sooja vee tsirkulatsioon
Sõltub kui palju sa pead kulutama/investeerima selle saavutamiseks et öösel see ei toimuks?
55678786
ehitusremont@gmail.com
ehitusremont@gmail.com
-
Külaline
- külaline
Re: Sooja vee tsirkulatsioon
talvel ei näe küll asjal pointi, kui keldritorud korralikult kasukasse mässitud.
Samuti toob see väljalülitamine ka ebavõrdsuse - soojussõlmest kaugemal asuvad korterid maksavad sooja vee eest tunduvalt rohkem, kui soojussõlme kohal elavad tegelased.
Samuti toob see väljalülitamine ka ebavõrdsuse - soojussõlmest kaugemal asuvad korterid maksavad sooja vee eest tunduvalt rohkem, kui soojussõlme kohal elavad tegelased.
Re: Sooja vee tsirkulatsioon
Kasutame seda juba päris mitmeid aastaid.
See oleneb elanikest ja nende suhtumisest. Meil on nad harjunud sellega ning öisel ajal pesejad lihtsalt arvestavad sellega, et peavad natuke rohkem vett laskma kui muidu - seega eralõbu.
Kokkuhoid on kuskil 0,4MWh soojusenergiat (24h vs 18h) 1MWh 24 vs 12 e-r ja 18h l-p
Siinjuhul on keldritorud soojustamata..., kuid kelder ise soojustatud.
Investeering sellisesse süsteemi on tegelikult väga lihtne, üks kellrelee (~50€) vahele ja asi korras (no jah, võiks olla ka püstikutel tagasilöögiklapid, et ringlus suvaliselt toimima ei hakkaks lähtuvalt rõhkude erinevusest - see tagab ka selle, et soojasõlmest liigub soevesi otsejoones kasutajani, mitte ei hakka suvaliselt ringe tegema püstikute vahel)
Kui suuremat investeeringut soovid teha siis pigem kogu soojasõlme automaatika selliseks, et saad reguleerida ja seadistada kõike vajalikku (kütet, soojavett, vajadusel ka lisaenergiat...) aga siis on investeering juba sadades eurodes...
Aga palju teil kokkuhoidu tuleb peate lihtsalt mõõtma ja katsetama.
Seda saate teha kahel võimalusel:
1. paigaldage soojavee tootmiseks mineva energia mõõtur
2. Suvel, kui kütet kuhugi mujale ei lähe kui ainult soojavee tootmiseks siis kasutama maja peamist mõõturit.
Selleks siis lülitama üheks kuuks öösel ringlus välja ja võrdlema teiste kuudega. (samas jälgima ka seda, et kui palju soojavett elanikud kasutasid, sest 5->55 kraadini vee soendamine võtab omajagu energiat.
See oleneb elanikest ja nende suhtumisest. Meil on nad harjunud sellega ning öisel ajal pesejad lihtsalt arvestavad sellega, et peavad natuke rohkem vett laskma kui muidu - seega eralõbu.
Kokkuhoid on kuskil 0,4MWh soojusenergiat (24h vs 18h) 1MWh 24 vs 12 e-r ja 18h l-p
Siinjuhul on keldritorud soojustamata..., kuid kelder ise soojustatud.
Investeering sellisesse süsteemi on tegelikult väga lihtne, üks kellrelee (~50€) vahele ja asi korras (no jah, võiks olla ka püstikutel tagasilöögiklapid, et ringlus suvaliselt toimima ei hakkaks lähtuvalt rõhkude erinevusest - see tagab ka selle, et soojasõlmest liigub soevesi otsejoones kasutajani, mitte ei hakka suvaliselt ringe tegema püstikute vahel)
Kui suuremat investeeringut soovid teha siis pigem kogu soojasõlme automaatika selliseks, et saad reguleerida ja seadistada kõike vajalikku (kütet, soojavett, vajadusel ka lisaenergiat...) aga siis on investeering juba sadades eurodes...
Aga palju teil kokkuhoidu tuleb peate lihtsalt mõõtma ja katsetama.
Seda saate teha kahel võimalusel:
1. paigaldage soojavee tootmiseks mineva energia mõõtur
2. Suvel, kui kütet kuhugi mujale ei lähe kui ainult soojavee tootmiseks siis kasutama maja peamist mõõturit.
Selleks siis lülitama üheks kuuks öösel ringlus välja ja võrdlema teiste kuudega. (samas jälgima ka seda, et kui palju soojavett elanikud kasutasid, sest 5->55 kraadini vee soendamine võtab omajagu energiat.