Soe vesi saunas - kuidas?

[wapper]

Mõtlen hetkel sauna renoveerimise peale.
Üks asi mida kuidagi välja ei mõtle on sooja vee tegemine. Praegu on saunas puudega köetav keris ja eraldi ca 80l soojavee katel. Mõlemad köetakse sauna eesruumist.
20a tagasi ehitatuna oli ilmselt idee selles, et saaks teha sooja vett ka ilma saunata. Reaalselt seda vaja pole läinud, nii et topelt kütmine on suht mõttetu. Ka ruumi võtab katel päris palju.
Veel niipalju infot et pesuruumis võetakse vett kaussi, dušši pole ja ei taha ka. Soe vesi tuleb katlast, külm kraanist.

Ideid on hetkel kolm:
1. lõhkuda katel maha ja asendada elektriboileriga. Boileri sisse lülitada vaid saunapäeval. Väike miinus on see, et sooja vee saamise kiirus on piiratud veemagistrali rõhuga. Aeg-ajalt, eriti suvel kui kõik ümberringi kastavad, on rõhk väga madal. Praegu saab katlast kopsikuga vett aga kiiresti.
2. katel maha ja asendada kerisega ühendatud boileriga. Skeem nt. siin http://www.skamet.ee/UserFiles/File/Boiler_eesti.pdf
Pluss - pole vaja elektrit, miinus - vett saab ikkagi selle skeemiga aeglasemalt, süsteem peab olema vett kogu aeg täis.
Võib kasutada ka teist skeemi, kus vett soojendatakse tervikuna ja saab kätte vabavoolu abil, aga siis on vist ülekuumenemist oht?
3. katel maha ja asendada atm.rõhu all oleva paagiga, kus el.spiraal sees. Kätte saab vabavooluga. Teine paak võib olla külma vee jaoks.
4. jätta praegune süsteem kahe ahjuga.

Mida asjast arvate?

[Külaline]

Maal samuti väike saun, õue peal olevast pumbast voolikuga 250l tünni, mis omakorda ühendatud kerisega vabavoolu süsteemina. Pigem läheb saun liiga kuumaks kui vesi tünnis keema.
Urmasr

[Kalvis]

Soovitan igal juhul renoveerida. Mõned tähelepanekud kes on juba teinud ja millised tagasilöögid ootavad.
Kõige mugavam on elektriboiler. Võid panna vaid öise elektri kasutamise peale. Kuid siis tuleb võimalikult suur panna (min 100 liitrit ise paneksin vähemalt 150 liitrise). Selle pärast ära väga muretse, kui boiler jääb vaid öisele tööle, ta mitte tarvitamisel väga elektrit ei kasuta. kümmekond eurot (võib ka alla olla) kuus pole teab kui suur kulu.
Veesurvet saab kahte mpoodi paremaks teha - paned vaid suure hüdrofoori (ütleme 100 liitrit või 150l) ja tagasilöögi klapi ning kui trassis öösel on rõhk kõrge siis 150 liitrit vett saad kasutada. Kui lisad pumba (siis hüdrofoor võib väiksem olla) siis on alati vett olemas, kuid lisandub pumba elektrikulu.

Kui tahad saunakatlaga veega kütmist teha on mitmeid lahendusi.
a) lahtine veepaak pannakse kerise ümber. Miinus, vett saab vähe, kuid pesemiseks jätkub.
b) korstna ümber. Vesi kipub keema minema.
c) läbi katla - vajab üsna suurt veepaaki - 100 liitrine läheb klassikalise saunaga lõpus keema. Soovitav on teha eraldi tsirkulatsiooni ringiga, see tagab, et katlakivi ei teki kerisesse ja boileriks 2 süsteemne.
b ja c variandil pikeneb sauna üleskütmine (puude kulu) märgatavalt ja tavaliselt kui temperatuur on juba üle 70 kraadi hakkab vesi keema minema. Seega võib lõppkokkuvõttes isegi vee tegemine elektriga odavam tulla.

[trumm]

mul oli vanaisal tehtud lahtine veepaak kerise kohale korstna ümber. ei läinud küll kordagi keema, kuigi köeti korralikult. paak oli muidugi suur ka, ca 100 l. ja kui oli näha, et sooja vett kipub väheks jääma, siis lasti vahepeal külma vett paaki juurde (eeldusel, et tuld ka alla pandi)

[saeraam]

Soovitan panna kahesüsteemne boiler mida kütab elekter ja saunapäeval saunaahi.
Ise kasutan ahjus veepudelit ja lahtist paaki ca 150 liitrit .Plaanis metall paak välja vahetada puust tünni vastu. Tünniks kasutan ära vana lihasoolamise tünni.Avinurme tünnimeistritelt
võib ka küsida. Olen näinud ka puudega köetavat boilerit millel on ka elektri küttekeha ja
maksis vanas rahas 2000eegu kanti.

[paneelikas]

Kas poes müüdavast vasktorust saaks kerisekivide vahele soojusvaheti painutada? Soojendama hakkaks see loomuliku tsirkulatsiooniga sauna pööningul olevat on 200L veevaati. Midagi kapitaalsemat ei tahaks ehitada kuna on oht et talvel võidakse kõik kokkuostu viia..

[Kalvis]

Arvan, et saab küül, kuid soovitavalt keri ümber kerisekorstna.

[madys]

pane selline keris kus on veenõu küljes...et kütab kahte asja korraga:D

[pukspriit]

mul on samasugune probleem, et kuidas sooja vett teha.Panen kerise- ja elektriküttega ca. 100L boileri, aga saadaolevatest veetoruga keristest olen ainult SKAMETi oma näinud, mis on mulle natuke suur. Mõtlesin siis, et ostan mõne väiksema ja toruta ja panen 20 mm vasktoru kaminakivide alla. Ei tea, kas see on väga loll idee?
Peale selle, kuna tahan valmis dussikabiini kasutada, oleks hea, kui sinna tuleks soe ja külm vesi klassikalisel viisil sisse, s.t. soe vesi peaks surve all olema. Paraku tuleb mulle veevõrgust 7 at rõhku ja ilma reduktorita ei pääse. Ilmselt on ka ülesurveklapp vajalik.
Ootan asjalikke arvamusi.

[paneelikas]

Toru tuleb ikka koldesse panna, kivide vahel toru suurt kala ei püüa

[nuu5t1k]

Noh klassikaline viis on lihtsalt veepaak riputada kerise küttekolde taha.... Keema tavaliselt ei lähe, kui läheb paned veits külma peale.

[pukspriit]

ei kõlba. Survega vett on tarvis. On dussikabiin ja sinna lähevad standartsed külm ja kuum vesi sisse. Ma proovin kõigepealt toru kivide vahele ja kui jääb väheks, vaatan, kuidas Harvia M3-le auke sisse saab puurida, et toru koldesse panna.

[Kalvis]

Vabapaak korstna ümber ja vaid 50 cm pikkuse osas veel otse kontaktpinda ja pea igakord vesi kees. Nii et lootust on.

[paneelikas]

Proovisin 20mm vasktoru kerisekivide vahele painutada, ca meetrise jupi ehk mahutas sinna kuidagi kuna sellist toru on põlveotsas keeruline väänata. Kõva tuli all oli siis tekkis isegi tsirkulatsioon ja vesi läks torus leigeks. Niiet mõttetu üritus aga muidugi proovida võib, keriseid on ka ju erinevaid, mul oli eksperimendis mingi eelmise liidu aegne vabriku standardahi

[Kalvis]

Miks otse vastu korstent ei tahtnud vasktoru kerida? Lihtsam oleks kerida olnud küll. Korsten tiba kuumem kui kerisekivi.

[paneelikas]

Ahi oli "tagantühendusega"

[Jörgen]

Tõstaks vana teemat.
Räägitakse, et veesärgiga kerise kütmine võtab hoopis rohkem aega ja selge on see, et see energia tuleb ju soojavee saamiseks kuskilt võtta aga on kuskil kirjas või keegi kuidagi mõõtnud, et kaua siiski veesärgiga kerise kütmine sauna kütmise aega pikendab, kui võtta sama keris ilma veesärgita?
Aluseks 16m3 Skameti keris ja 130l Skameti kinnine roostevaba boiler.
Ja kuidas on lood ülekütmisega või hoopis mitte liiga soojaks mineva veega?
Endal sellise süsteemiga kogemus puudub. Suviti saab vahest ühte sauna kütta, kus on lahtine ~150l paak ja see on küll selline mõnus variant, vesi läheb päris tuliseks, keema pole õnnestunud veel ajada.

[Kalvis]

Eespool loe mu vana postitust, täpselt nii just ongi.

[Jörgen]

Jah, olen seda lugenud mitu korda ja lisaks ka palju teisi teemasid. Kõige ligilähedasem variant seal on see katla jutt. Kui selle all mõeldakse seda kinnise boileri kütmist?
Lootsin, et äkki siin on keegi, kellel see Skameti keris ja boiler olemas ning oskab täpsemalt öelda, palju aega kulub sauna kütmiseks.
Eelnevalt on kirjas, et puude kulu tõuseb märgatavalt, mis on aga väga suhteline ja ebamäärane

Teine küsimus on kahesüsteemse boileri kohta. Enda mõistus ütleb, et kui selles on vesi juba elektriga õigele temperatuurile köetud ja kui see on kerisega ühendatud ning sauna kütma hakata, siis see peaks ju väga ruttu keema minema?

Kõige murevabam tundub siiani tavaline elektriboiler aga ahvatleb samas ka puukütte variant.

[proace1234]

Jah, olen seda lugenud mitu korda ja lisaks ka palju teisi teemasid. Kõige ligilähedasem variant seal on see katla jutt. Kui selle all mõeldakse seda kinnise boileri kütmist?
Lootsin, et äkki siin on keegi, kellel see Skameti keris ja boiler olemas ning oskab täpsemalt öelda, palju aega kulub sauna kütmiseks.

Endal on 16m3 skameti keris + suitsutoru otsa pandud võrk ja kivid ümber. Süsteem kütab nii sauna kui ka kinnist 50L boilerit, sellest jagub ca 5 inimese pesuks kindlasti. Siinkohal olgu ära mainitud, et ennem tagasivoolu boilerisse on temp.klapp vahele pandud, et boiler sooja vett külma vee magistraali ei suruks suure temp. tõusmisel. Jääksurve läheb kanalisse ära.

Sauna kütmise aeg sõltub kütjast, sauna ehituskvaliteedist, puudest millega köetakse. Enda sauna (suurusega 13m3) kütan vähem kui tunniga, laisk olen siis rohkem kui tunniga.

Eelnevalt on kirjas, et puude kulu tõuseb märgatavalt, mis on aga väga suhteline ja ebamäärane

Teine küsimus on kahesüsteemse boileri kohta. Enda mõistus ütleb, et kui selles on vesi juba elektriga õigele temperatuurile köetud ja kui see on kerisega ühendatud ning sauna kütma hakata, siis see peaks ju väga ruttu keema minema?

Kõige murevabam tundub siiani tavaline elektriboiler aga ahvatleb samas ka puukütte variant.

Mida sa teha tahad kahesüsteemse boileriga? Minu boilerile on sisse ehitatud el.kütte süsteem. Kõik on omavahel koos. Eelis on selles, et kui ma kütan kerist siis el. ei küta vaid on unerežiimil, kerise mitte kütmisel hoiab sooja vett elekter. Ehk siis ühesüsteemne aga vett soojendavad 2 süsteemi. Ainult saunamajale väga keerulist lahendust ehitada pole mõtet.

Tee omale selgeks kas kasutad süsteemi aastaringselt või ainult hooaegadel. Seejärel mõtle välja milline saab olema boileri otstarve (ainult sauna jaoks; igapäevane kasutus jne.) ja siis saad sealt valikutega edasi liikuda.

[Kalvis]

Veelkoord - see süsteem oligi skameti keris + kahesüsteemne boiler.
Sai algul keris kuivalt õlesse pandud ja sauna tehtud. 1,5 tundi ja 100 C sees.
Siis sai järgmine kord vesi sisse pandud, peale 4h läks vesi boileris keema ning saunas oli 70 nati üle. Mõlemal korral köeti kerist ühtemoodi.

[Jör]

Endal on 16m3 skameti keris + suitsutoru otsa pandud võrk ja kivid ümber. Süsteem kütab nii sauna kui ka kinnist 50L boilerit, sellest jagub ca 5 inimese pesuks kindlasti...
Sauna kütmise aeg sõltub kütjast, sauna ehituskvaliteedist, puudest millega köetakse. Enda sauna (suurusega 13m3) kütan vähem kui tunniga, laisk olen siis rohkem kui tunniga.
Tee omale selgeks kas kasutad süsteemi aastaringselt või ainult hooaegadel. Seejärel mõtle välja milline saab olema boileri otstarve (ainult sauna jaoks; igapäevane kasutus jne.) ja siis saad sealt valikutega edasi liikuda.

Ikka jah aastaringselt kasutaks ning ainult sauna tarbeks. Eesmärk olekski lihtsalt pikemas perspektiivis kulusid väiksena hoida.

Aga suured tänud vastajatele! Sain uut mõtteainet!

[Jörgen]

Veelkoord...Sai algul keris kuivalt õlesse pandud ja sauna tehtud. 1,5 tundi ja 100 C sees. Siis sai järgmine kord vesi sisse pandud, peale 4h läks vesi boileris keema ning saunas oli 70 nati üle. Mõlemal korral köeti kerist ühtemoodi.

Tänud Kalvis! See on ikka päris ulme vahe!

[Rein Sa]

Kui dushi ei ole, siis milleks nii palju vett? Mul on kerise peal mingi 21 l. paak, kust läheb kerisest tulnud suits läbi ja toru kaudu korstnasse. Kütan ka nii umbes 1,5 tundi, sauna lähen, kui temperatuur vähemalt 90 kraadi, on olnud ka 110. Vesi läheb kuumaks, kahiseb. Külma vee toome ämbriga ja peseme kausist, kolme inimesega jääb umbes pool paaki kuuma vett alles.

[Jörgen]

Kui dushi ei ole, siis milleks nii palju vett? Mul on kerise peal mingi 21 l. paak, kust läheb kerisest tulnud suits läbi ja toru kaudu korstnasse. Kütan ka nii umbes 1,5 tundi...

See kausimajandus on ka tore jah. Siiani kasutame iganädalaselt sellist sauna, kus kerist köetakse eraldi ja suurt katelt eraldi ja siis teed parajad veed vanni/kaussi valmis. Külm vesi tuleb kraanist. Selline mõnus vanem variant, mis mulle isiklikult väga meeldib. Uude sauna on aga dušš planeeritud. Ja seda vett ikka kulub. Mitu väikest last ja need tahavad ju vannis elada ning üldine pesuvesi ja kui lisaks külalised siis väike reserv peaks ikka olema.