Puidust akna valik ja tegijad

[Külaline]

...
Aga linaõlivärv on sobilik toode ainult vastava ala friikidele, kes viitsivad aastas 2 korda oma aknaid üle vuntsida. Tavakasutaja jaoks on see õnnetus. 5 aasta päast peavad nad oma lagunenud aknad välja vahetama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

tarekesest see küsimus ka, et mis ala, mingi norm või kutse(standard) on? Või lihtsalt tavakasutajate riskialtim või mistahes oma põhialast aega akendele kulutav osa, sest mainitud ju oma aknaid, mitte teenuseid objektidel või uuringuid?


Ma omaette tarekses vahepeal midagi siis lugeda salvestan, kuni käpp kangevõitu ja kivi tare taga veeretada ei saa:
http://www.tarmatrade.ee/File/Valispuid ... teemid.pdf

[Külaline]

Tere. Lõv tuntakse ca sajand ning võib olla kindel, et see toode, tema plussid ja miinused (nii tehniliselt, majanduslikult ja esteetiliselt) pole normi väljatöötanud inseneridele sugugi tundmatud. Kui lõv annaks silmad ette alküüdidele, akrüülidele ja polüuretaanidele, siis peaks kogu see kapm püsti loll olema, et seda siis ära ei norminud. Tehniliselt on ka lõv värvi võimalik akendele tööstuslikult kanda. Probleem hakkab aga tekkima tarbija ootuse poole pealt. Nimelt erinevalt friikidest ei soovi enamus inimesi iga aasta oma aknaid pintseldada - see on enamus inimeste jaoks kallis. Lisaks on aknavärv akna üks komponent. Tarbija tahab osta aknaid, mis ette panduna ei vaja 10 aastat mingit täiendavat hooldust. (Kuigi hea oleks ka tööstusliku aknaga seda varem ette võtta). Kui pöörduda isikliku kogemuse poole, siis 15 aastat on aken ilma hoolduseta olnud. Tänu sellele, et minu poolt valitud firma rakendas (enam-vähem) DIN EN 927 nõutavat tehnoloogiat. Kui see lõv nii hea toode on nagu oponent pikalt kirjutab, siis on Euroopa aknatootjad ikka püstihullud, et nad seda toodet ei kasuta. Põhjus peitub aga selles, et aknatootja peab andma tootele ka kestvuse garantii. Lõv tootja ei lähe aknatootja asemel kliendi reklamatsioone lahendama. Samuti pole juhtunud lugema ühegi lõv tootja sellesisulistest toodetest, mis oleks mõeldud aknatööstusele. Lõv on reeglina ise kodus nikerdajatele ja tisleritele. Eriti hinnas muidugi muinsuskaitsjate hulgas.
Sõna friiklus ei ole sama, mis hälbinud, neil on erinev semantiline tähendus. Friike on kõikides valdkondades, kuid nad ei määra valdkonna enamuste ootusi. Akende valdkonnas tähendaks üleminek lõv-ga katmisele tehnilise kvaliteedi taandarengut.
Kui lõv on nii hea toode, siis pole ju mingiks takistuseks olnud välja töötada DIN EN 927 sees osa lõv-st. Insenerid ja laborid tööle, kes siis deklareerivad meile et kestab sama kaua kui akrüülid ja polüuretaanid. Ei tea kas lõv tootjad peavad ennast liiga uhkeks ja väljavalituiks, et ei sobi tavatarbija toodetega ühes normis olla?
Isiklik kogemus on suurepärane asi, aga ei minu ega ka ka oponendi kogemusi ei võeta normi väljatöötamisel arvesse, neil on omad katsejänesed. Võite olla kindlad, et normi väljatöötamise juures on olnud nii teoreetikuid, keemikuid, praktikuid, kui ka professoreid.
Kui on huvi lähemalt tutvuda puitpindade kattematerjalidega ja tehnoloogiatega, siis peale DIN EN 927 läbitöötamiset võiks soovitada A.Tretter.Beschichtung von Holzoberflächen im Außenbereich.
Vabandan, aga osa oponendi mõtteid ei suutnud lõpuni mõista. Rind- ja põimlaused tegid teksti minu jaoks üsna raskelt jälgitavaks. Mis teha - tehnokraadi probleem. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Küsimus...et kust seda õiget lõv-i saab mida iga aasta uuesti tuleb võõbata? Mul ka mitmed aknad nagu lõv-iga kaetud aga aru ei saa mil see 2 aastat juba täis saab, et saaks uuesti võõpama hakata
Kui ise seda õiget lõv-i kokku ei sega, siis nähtavasti loodetud tulemust on raske saavutada. Kaubandusest pole kahjuks veel sellist lõv-i leidnud, mis nimetatud tähtaega mahuks

taastaja

[Külaline]

...
Aga linaõlivärv on sobilik toode ainult vastava ala friikidele, kes viitsivad aastas 2 korda oma aknaid üle vuntsida. Tavakasutaja jaoks on see õnnetus. 5 aasta pärast peavad nad oma lagunenud aknad välja vahetama. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

ja samalt autorilt juba järgmine hooldusintervall:

.. Nimelt erinevalt friikidest ei soovi enamus inimesi iga aasta oma aknaid pintseldada - see on enamus inimeste jaoks kallis...

Kust pärines esimene (2x a) ja kust teine (1 kord)?
Millegi kasutajale oleks õnnetus otsused aastas kord kuni mitu ümber teha, sest autoriteedid paari lausega otsuse maha laidavad ja äkki selgub, et hinnang põhines millelgi ebakindlal..

taastajat lugedes lisandus juba ka kolmas aeg, mis nende kahe usaldusväärsust ei kinnitanud.

tarekeses on mul veel värvimata aknaid..

Ja muinsuskaitse siia tarekeseni ei ulatu, pealegi tean, et ka neid petetakse. Alküüdid läigivad vastu ja koorduvad seal, kus kirjade järgi peaks midagi muud olema. Aga see mind siinkohal ei morjenda. Ma ei taha vananevat alküüdi kraapida ega koos aknaga utiili saata, kui lõv-mind sellest säästaks, siis mingi pintseldamisega ma nõus oleks. Mitte mingil juhul kord ega 2 aastas, 4 tagant ehk. Ai kuram, see 15 a hooleta kõlab ahvatlevalt.. No ma ei saa ju kahjustamata puiduga aknaid sellep'ärast minema visata.. või saan.. Lugedes paljude aknatellijate kogemusi ei riskiks. Seekord.

[Külaline]

ai, minu viga, "igal" aastal võib vabalt tähendada mistahes arv kordi samas aastas.

taastaja, kaua Sa seda seni oodanud oled?

Kusjuures minu poolest olgu mida tahes seal värvi sees. Tööstuslik ja kodukasutamine on jah erinevad. Värvitüübid on jah erinevate omadustega. Jpm.
Mulle on oluline, et hinnangud põhineks millelgi kontrollitaval, eriti, kui ma mõnes oma valikus hinnangu järgi eksinud olen. Sest see tähendaks sekeldusi.
Praegu lugesin hinnangut toote kohta ja see ei klappinud. Seal ei olnud algselt tööstusliku ja tavakasutuse (ehk siis inimpintseldamise) võrdlust. Seal olid lõv ja hirmutavad arvud.

Ja kui ma saksa keelt selle teksti tasemel valdaks, siis oleks ma midagi muud, kui pintseldav tavatarbija mõningase "friikluse" komponendiga, no ok, poolik ehituskool on ka olnud.. Kui viites need 2 ja 5 aastat esineks siis muidugi oleks tänu teada, kus seal täpsemalt ja tõlgin lihtsalt ära.

Lähen saen ja kangutan vahepeal tare taga..

[Külaline]

..Lõv tuntakse ca sajand ning ...

Oleneb, kus ja kes ja kunstis või ruumide pinnaviimistluses. Jpiti kokku sajand või jutti..
Nt vt keemiku viidatud lingil http://www.ut.ee/ams/wp-content/uploads ... o_2010.pdf lk. 76
..Rootsi ja Soome jõudis linaõlivärv 1570-80.- ndatel..


(Kui ma lingi tasemel eesti keelt loeks, siis ma ka enam poleks mingi värvi tavakasutaja
Sks. k. googeldades on "lineölfarbe" kõrval sageli "jahrhundertes".
Ma ei vaidle linaõlivärvi üle, ma üritan kogu aeg öelda, et hinnag ("tavakasutaja õnnetus.. 2x aastas.. 5 aastaga kutu") oleks olnud lugupidav ja korrektne, kui väiketootjalt aknatellimuse kaalujale poleks kähvatud kontrollimatuid arvargumente ja ka kritiseeritud värvi kasutaja võis end hädaorgu sattunuks arvata seda kriitikat lugedes.
Mis saab minul selle vastu olla, kui majandus väiketootjate-tislerite isetegemise võrra niruneb, maailm kah lahti. Irooniata.

Krt, kus standard, mis tagaks teksti usaldusväärsuse.. Et vastutusvõimeline lisab ise juurde, et siin mul on standardis jutt, siin ajan natsa friiki oma tähtede ja numbritega.

Pikk jutt, sitt jutt.
Oma tarekese panen vist müüki, iga aken eriga värvitud.. Aga alküüdi ma võin eemaldada veel ainult raha eest. Öäkk.

[Külaline]

Tere. No nii, oponendid on nädalavahetusel kõvasti tulistanud, neid on juurdegi tulnud. Paratamatult tuleb meelde lugu sõnumitoojast ja hukkamisest. Ah, et miks 1 kord või 2 korda aastas lõv-i üle võõbata. Lihtsalt sellepärast, et akna värviga katmisel on füüsikaliselt vajalik , et ilmastik ei pääseks puidule ligi. Värvkattel on aga oma teatud kulumise ja pragunemise omadused - erinevatel liikidel omad omadused. Värvikihi minimaalseks kaitsekihi paksuseks on 150 mikromeetrit. Sellist kihipaksust on võimalik 1-2 kordsel katmisel saavutada ainult tööstuslikult. Pintseldades jõuab sellise paksuseni 5-6 kordsel katmisel. Lisaks toimub värvikihi kulumine ilmastiku abrasiivi tõttu, erinevatel ilmastikutingimustel erineva kiirusega. Kõige tugevamad värvid ca 5 mikronit aastas, pehmed ja suure ilmastikukoormuse all võib see kulumine olla kuni 40 mikronit aastas. Lõv kuulub pehmete värvkatete hulka. Seega on renoveerimisintervall sõltuvuses paljudest teguritest. Ja kui nüüd 5 aastat pole seda pinda renoveeritud, siis ega see aken eest ära ka ei kuku. Aga kogu värvkattesüsteem ei kaitse enam puitu. Pole ka enam seda kattekihti võimalik nii renoveerida, et see pind taastada kaitsvaks kihiks DIN EN 927 mõttes. Seega on see aken jäädavalt ilmastiku agressiivse mõju käes ja jääb ainult roosa unistus 15 aastasest hooldevabast tsüklist ja on alanud pöördumatult puidu hävinemisprotsess. Kui värvkattekiht ei viida alla kriitilise kihipaksuse, siis võib teoreetiliselt puit säilida selle kattekihi all igavesti. (Nüüd vist oponendid jälla hakkavad tähte närima, aga väita 30, 50, 100 aastat ka ei saa öelda, kuna sellist ajahorisonti pole kuskil kirjas).
Eks see jääb tavatarbija otsustada, kas ta kasutav lõv, või mõnda tööstuslikku varianti. Kuna tööstusliku värvkatete tehnilistest eelistest lõv ees pole eriti sõna võetud, siis on jäänud sellel maastikul kõlama mõte, et lõv on maailma parim ja ainult Eestis teatakse seda saladust. Siin võib tavatarbija, kes ei viitsi tegeleda aastateviisi oma akende võõpamisega sattuda tahtmatult friikide lõv-usku. Kui ta aga teab probleeme ja on seda nõus taluma - otsus on tema, aga otsustamiseks tuleb anda talle adekvaatset infot. Friike pole kavatsenudki ümber veenda. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Kus lugupeetav näeb neid oponente kes on juurde tulnud? Kui ma olen midagi juhuslikult õlivärviga ära värvinud, siis kas olen kohe friik ja oponent? Kuidas ja mis moodi saaksin oma tare akendele selle tööstusliku värvikihi, kui enam ise võõpamine kohe mitte üldse ei kõlba? Loomulikult klaasid ennem kitivuugiga ette ka ja siis tööstuslikult värv selga. Pakub keegi sellist teenust kus on kõik DIN- d ees ja taga

taastaja

[Külaline]

Tere. Ehk eristaks 2 asja: uued aknad ja renoveeritavad aknad. Esimesel juhul on tegijal olemas valikuvõimalus, kas ta otsustab friikluse või DIN kasuks. Kogu see poleemika algas just sellel etapil olevast akendest. Teisel juhul polegi praktiliselt võimalik taastada aken nii, et see ka DIN vastaks. Kui akna värvkatte kaitsevõime (DIN järgi) on juba praktiliselt kaotatud, siis jäävadki maalrivärvid, õlivärvid esteetiliseks lühiajaliseks (võrreldes tööstuslikega) töötluseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[taretereb]

Terebtareb.

Loomulikult eristagem uusi ja ren-id. Omaarust tegingi seda.
Valikute arv on, kusjuures, üle 2. Mainisin kasvõi väiketootjaid.

Vot kahju! Kui kuskilt plaksti võtta olnuks, illustreerinuks mingi skeem ehk, kui palju teame reaalselt erinevaid aknaid. Kuidas, millest toodetud, millega ja kuidas töödeldud, milliste tarbijagruppide seas levinud, millised milliste vastu vahetatud, millistel hinnagulistel põhjustel. Millised vastaks millistele normidele, millised oleks nö normeerimata ala. Võibolla ennustatav hooldusvajadus, kui värvimine ja aluspind vastavad teatud tingimustele (mida need harva isetegemise puhul vastavad). Jne.
Ja korras. Lugedes, et lõv on õnnetus, näidanuks ma skeemile, et ´kui mu ruumi avad asuvad skeemis seal-ja-seal, siis kas saan õieti aru, et tootehinnang "õnnestus" kehtib ka seal´ ja tekstirullide asemel saanuks konkreetsemalt.

Jah, oli arusaadav, et uute akende postitusele vastusest algas, paraku vastus oli üldistavam. Ma küsisingi taastamise (ja algküsitud väiketootmise ehk tisleritöökoja) mõttes, milline värv siis tarekeses sobiks ja vastus oli alküüd. Mida on neetult tülikas parandada, kuna võrreldes lõv-ga, tuleks see tõenäoliselt kõik maha võtta enne uut kihti.

Mis "tulistamine"? Ma ei seedi religioossetel kaalutlustel kasvõi aknavärvi valimist, sellepärast rääkisin, millel kinnitust leidsin, mitte kellegi usupööramiseks.
Mis "maastik"? Kui keegi argumenteerimata lõv-i või mida iganes propageerib, siis mõningase uurimisega jõuab tema väitmise allikani ja kui see viib kellegi kolmanda poolt järgiproovituse ja põhjendatud valikuni mingis olukorras, siis? Meie eneste valik, millist osa infoahelast levitada ja ise edaspidi asjast rääkides kasutada. Mass ebamäärast või eimillelgi kontrollitaval põhinevat teksti kokku hoitud.
Ka lõv on toode nagu muud värvid ja ka selle taga on reklaam ja tootja surve. Samuti vastusurve tarbijalt ja konkurentidelt ja kui see tähendab arendust ja lisandeid värvis, mis omadusi parandavad, siis jumala eest - mulle sobib.

Ei küsi enam, kust need 2 korda ja 5 aastat pärinesid, kellegi indiaaninimi vastusest vingerdamisel tundub juba ilmselgelt Din.

Nimetades veel ja veel ise korrektset kokkupuudet tootega omamata selle tarbimist friikluseks, on oht tiitlil "tehnokraat" marki täis teha. Olgu siis tooted ja sihtgrupid või ebasihtotstarbeliselt kasutatud tooted või argumenteerimata valitud tooted või tõesti emotsionaalselt või religioosselt valitud tooted aga kui ka peale konkreetsete omaduste väljatoomist püsib üldistamine, siis paistab nagu kinnisidee.

Loogika ja täpsus koos kontrolliva huviga oma pädevuspiirides ja mujal
või
mingite lahmivate hinnagutega paikapanek, vot viimane on kaugelt midagi muud kui.. adekvaatne.

Ai, mu teksti ilmus lahmiva paikapaneku komponent, nii solgin võimaliku asjaliku iva omal ära ja siis on pees.
Kõike head!

Ai, ei lähe veel kuhugi, kuigi hiljaks ma jään.
Kihipaksused ja nõuded annavad garantii jah. Paljude mõjurite eest kaitseks. Igaks juhuks. On kohti, kus vaevalt kõiki või suurt osagi mõjureist just tihti ei esine, ja korraga kunagi mitte. Tarbija (teadlik vähemalt) jälgib oma akende mõjureid mingi aeg ja vaatab valikud üle. Vb on tal din-aknad 15 või mistahesteistkümmend aastat hooldamata ees olnud ja mis edasi, kui mingi mõjur koordumiseni on viinud? Loeb soovitusi ja kuna ise järgmist samapaljut aastaid hooleta ei taga ju ega teoreetilist "igavesti" ammugi mitte, siis tellib soovitatud tööstusliku kattega uued (senised hästikaitstud ja teoreetiliselt igavesti kestvad puitraamid utiili?) või värvib järgmise koorduvaga üle? Kuigi saunas räägitakse, et alküüd hakkab uuesti katkema just esmaste pragude kohalt. Justnimelt "saunas", sest lugesin seda kuskil foorumis, lihtsalt ei mäleta, kus. Et ka täiesti eemaldatud alküüdvärvi pragude kohad puidul ennustavad järgmisi pragusid.

Tööstusliku ja lõv võrdlusel on selles minumainitud mõttelisel skeemil koht päris huvitavas kohas, õigupoolest ühest skeemi kohast teise liikumise valikul. Seal, kus tarbija ees on lisaks värvkatte kvaliteedile ka otsus olemasoleva puidu seisukorra ja aknakonstruktsiooni osas. Suurtootjate surve all.

Ma ei tea, kas on olemas spetsialisti, kes suudaks mõlemas valdkonnas, st tööstuslikus ja selles f.. no mittetööstuslikus kiretult liigelda ja küllalt teadlik olla, et tarbijale nõu anda, kõikearvestaval moel parima variandi leidmisel. Ja no kelle palgal selline olema peaks, et makstud muusika ohtu poleks..

Ma katkestan siinkohal, sest mul pole omal maja samal küljel, samades tingimustes ega samas seisukorras aknaid võtta, muidu teeks ära selle erinevate värviliikide asja . Samas kogu see kulu, aeg ja pintslid ja koolitus muidugi ja hais ja blablaa..

Tagasipöördumatult siia teemasse,
tarekesest. Dadaa.

PS. Ausaltöelda alljärgnev kõlas võrreldes selle algse üldistava hinnanguga oluliselt informeerivamalt, kuigi minusugune küsinuks kõheldes oma poolikut potsikut piideldes siis vist, et kui lühike on lühike ja millisest aastate arvust saaks "esteetilisele" lisada "kaitsva", sest kui oleksin teenust tellinud, siis neil on ometi ju ka mingigi garantii ja erinevalt enda pintseldamisest neile ma ei andestaks, kui see ainult esteetiline oleks. Ja kõik need riigi ja omavalituste omanduses renoveeritud asjad lisaks eraisikutele ja.. nojah, ju see lõv üks must maalribisnis on..

.. Kui akna värvkatte kaitsevõime (DIN järgi) on juba praktiliselt kaotatud, siis jäävadki maalrivärvid, õlivärvid esteetiliseks lühiajaliseks (võrreldes tööstuslikega) töötluseks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jah, peaaegu.

[Külaline]

Tere. Püüan pikkadest lõikudest teha endale kokkuvõtte ja siis vastata kui see puudutab tehnilist valdkonda (filosoofia jätaks filosoofidele). Erinevate puitakende skeem oleks niivõrd kirju ja keeruline, et paratamatult on vajalik üldistusi, ja sealt tulenebki kahjustumise kiiruse erinevus. Mitte ükski tehnokraat ei ole suuteline täpselt väljendama numbrit, mitme kuu (12,24, 48) pärast on aknakattesüsteem kahjustunud. Konkreetsel standardsel kattel on hälbeid mõlemas suunas eeldatavast elueast. Tehnokraadid nimetavad seda ka tolerantsiks ehk mõõteveaks.
Alküüdvärv on renoveerimiseks sobilik ikka, ei pea kõike kinniolevat sugugi eemladama. Aga kindlasti peavad olema krundid ja alles siis kattevärvid.
Kui teile sobib lõv, siis on ju kõik korras. Te ei pea energiat raiskama minu argumentatsioonidega võitlemisel. Aga see, kellel on pea segi erinevatest parimatest toodetest on eelnevatest tekstidest tsipa kasu otsustamisel - ja kui ta on otsustanud lõv-i kasuks, siis see on tema valik.
Mõjureist. Iga insener peab oma tootesse sisse programmeerima Tambovi konstandi. Ükski insener ei projekteeri piiri peal. Sellise silla peale või alla küll ei tahaks minna, mille on sillainsener projekteerinud piiri peal. Ka akendega on nii, et põhimõtteliselt on võimalik näiteks eri ilmakaartes olevaid aknaid teha erinevate kattesüsteemidega (põhja pool on UV-d vähe), või lähtuda kattevalikul geograafilisest asukohast (rannikul vingem ilmastik). Aga see maksab, odavam on kogu standardtoodang üle dimensioneerida ja tagada see, et ka kõige raskemates tingimustes olevad aknad taluvad normaja ära.
Kliendi poolt kvaliteedi jälgimine ja "järgmisel korral sellest õppuse võtmine" on paljudele vastuvõetamatu. See läheneb soovitusele: "esimene tee vaenlasele ..." . Elu on selleks liiga lühike ja taha kogu elu oma ehituslikke halbu otsuseid ümber teha - aga see oli puht subjektiivne hinnang, mõni jälle naudib seda lõputut tegevust.
Alküüdipraod on lihtsalt halvasti tehtud eeltöö.
Puidu kvaliteedi valikul ja konstruktsioonil on kliendil vähe teadmisi - ta peab kahjuks usaldama ja lootma, et aken on tehtud vastavalt normile, mille ka tootja deklareerib. Ükski tisler ei deklareeri oma akent vastavuses DIN-le. Ja kui ekspertiisis selgub, et tootja ei järginud DIN, siis on võimalus esitada kahjunõue. Tisleritöökoda aga pole võimalik vastutusele võtta, kuna telliti "aken" ja akna ta sai.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[lMaxl]

.

[mattu1]

ei saa öelda, et tööstuslik värv on ülim ja lõv friikidele, erinavate suunitlustega katted.
lühidalt öeldes, kui ei taha tegeleda(hooldada) valid tööstusliku(tänapäevase värvi) ja viskad aknad 10-20a prügikasti ning ostad uued. kui tahad hooldada siis lõviga kestavad aknad 100 aastat. (õigesti ehitatud akna puhul isegi vähese hooldamisega)
lihtsalt pinseldatud ja traditsiooniliselt tehtud lõviga aknal ja aknal on ka vahe (eeltöö, õlitamine jne)
teine asi on modifitseeritud lõvid, mis on nö kesktee, pikem hooldusvälp, kuid kehvenenud omadused.
ei saa öelda et lõv kehva oleks, et kastuavad friigid ainult, lihtne seletus kuna lõviga töötlemine olulisemalt kallim kui tava värvidega, seepärast ei kasutata seda, mitte, et ta nii kehva ja ajale jalgu oleks jäänud. pigem oma omaduste poolelt on pikas perspektiivis üle.

[papi]

...Ja kui ekspertiisis selgub, et tootja ei järginud DIN, siis on võimalus esitada kahjunõue. Tisleritöökoda aga pole võimalik vastutusele võtta, kuna telliti "aken" ja akna ta sai.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

DIN-DIN-DIRIN...
Ühelgi Eesti tootjal pole kohustust Eestis oma kaupa müües mingit DIN-i järgida.

[Külaline]

Tere. Liberaalses turumajanduses kõik, mis pole keelatud on lubatud. Klient võib osta Eestis DIN aknaid ja mitte-DIN -aknaid, tema vaba valik. Muide DIN EN 927 on Euroopa norm. Eesti peaks veel kuuluma Euroopasse. Eesti oma normide väljatöötamine on luksus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Muide DIN EN 927 on Euroopa norm.

See on paratamatus, kuigi nii ei peaks olema (vähemalt teoreetiliselt). Ei tohi unustada asjaolu, et ...

...DIN esindab Saksa riigi huve Euroopas ja kogu maailmas

.

.... nissitooded ja erisoovid ....

... on samuti võimalik toota vastavalt standardile? Küsimus on ainult sellise toote hinnas?
"Kunstkäsitöö" sinna alla paraku ei saagi kuuluda (piirab loominguvabadust).
Soovi harrastada kunstkäsitööd. saab aga küll vaadata kui friikluse vormi?

Imelik.

[lMaxl]

.

[Külaline]

Kunstkäsitöö on see, mis ei käi toote (standardiseeritud omadustega) tootmise alla.

....(võib olla teeb natuke paremini?)...

Võib olla, aga siis peaks see parem ka kuidagi täpsemini määratletud olema?

`IKEA ajastul` ongi käsitöö friiklus ja alati kui toru otstest vaatab sisse kaks inimest... on üks nedest friik... ja siis veel need friigid kelle ´DIN õigusi´ on kohalike normidega ja nõuetega kitsendatud...

See on vähemalt minu jaoks tehniliselt mõistmatu ja tühi "dinistamine", ehk arusaamatu tekst (aga ma ei peagi kõigest ja kõigist aru saama).
Imelik.

[lMaxl]

.

[Külaline]

Tere. "Dinistamise" all ei maksa mõista seda, et on määratud millimeetri pealt kui suur võib aken olla ja kui paks mõni puitpulk seal sees on. Nende mõõtude varieerimine on ikka ka DIN-ga lubatud. Ükski DIN ei keela paremini teha, DIN määrab ära kvaliteedi alampiiri. Lugupidamisega. Alar Piirfeld