Ülekütmine

[kaminahi]

Ülekütmine lõhub siis kui pottsepp on sosssepp

Soome tüüpi pliidi temperatuur tagaküljel, soepingi plaadist kõrgemal. Soepink ise ca 80 C

Luban, et mõõdan hommikul uuesti.

[Lembitu]

Njah, Nii külmadeilmadega, kui öösel -30 ära käib, tekib küsimus küll ülekütmisega.

1 ahi on plekkahi

60x70x230
Koldemõõtmed hetkel ei saa mõõta
Siiamaani olenkütnud 11kg saarepuuga
Hommikul saab kätt hoida ahju vastas

2 ahi on plekkahi

95x70x205
Koldemõõtmed hetkel ei saa mõõta
Siiamaani olenkütnud 14-15kg saarepuuga
Kütan kaks korda päevas
Hommikul saab kätta hoida ahju vastas



3 ahi on soome kaminahi

3,5x4,5 kivi 190 kõrge
Koldemõõt pikkusxlaiusxkõrgus 55x35x45
Siiamaani olen kütnud 14-15kg saarepuuga
Kütan kaks korda päevas
Hommikul kätt ahju vastas kannatab hoida ca 5s

Kas ma võiks rohkemkütta võion juba liiga palju?

Kuna väljas on praegu -30 siis toas põrandal oli hommikul 14 kraadi ja 80 cm kõrgusel 19.

Külmaprobleem tuleneb nimelt sellest, et üks ahi jäi see talv veel ehitamata ja ruumi on 150m2 halvasti soojustatud maja.

Ja häid külmapühasid

[kaminahi]

Põranda soojustamine oleks kõige tarvilikum aga teades sinu suhet selle majaga, siis jääb sul üle ikka kütmisele edasi panustada.
Kas OMA ehitatud ahjuga on rahulolu leitud


Lisan samasse ka oma hommikuse pliidiseina mõõtmise. Pilt sai vilets aga uut ka teha ei saa, sest nüüd näitab juba üle 90 jälle.

[Lembitu]

Omatehtud ahi on ikka üle prahi. Kui saaks selle toa, mis on 55m2, teistest eraldada, siis kütaks see ahi ilusti selle soojaks .

Ja sul oli õigus - külmadel talvehommikutel on soe leso asendamatu

[madis64]

Njah, Nii külmadeilmadega, kui öösel -30 ära käib, tekib küsimus küll ülekütmisega.

1 ahi on plekkahi
...
2 ahi on plekkahi
...
3 ahi on soome kaminahi
...
Külmaprobleem tuleneb nimelt sellest, et üks ahi jäi see talv veel ehitamata ja ruumi on 150m2 halvasti soojustatud maja.

Ära nüüd väga kõvasti löö, kuid kas neljanda ahju ahitamise asemel poleks rahakotile kasulikum maja soojustada?

Mul endal ca 100 m2 maja (2 korrust) ning saab hakkama ka ühe ahjuga (ÕSP-i ja nüüdse külmaga elektriradiaatorite toetusel) - sinu päevased puukogused tunduvad ikka "müstilised" olema.

[Lembitu]

Ära nüüd väga kõvasti löö, kuid kas neljanda ahju ahitamise asemel poleks rahakotile kasulikum maja soojustada?

Kui see maja minu oleks, siis ma võtaks ta karkassini laiali ja hakkaks otsast peale. Veel parem, laskeks buldooseriga maani maha ja ehitaks uue. Asi on siin ikka väga hull. 24m2 ruumi, mis on esikuks, peanma kütma kaks korda päevas 15kg kord, et püsiks sees 8kraadi


Kokku läheb mul praeguse külmaga 4 ahju kütmise peale kaks korda päevas ca 110kg päevas pluss vannitoas põrandakütte peale ca3-4€ päev.

[stupiduser]

Arvesse võttes Su suurt ahjude hulka ja suurt köetavat pinda ning madalat välistemperatuuri, siis polegi see 110 kg väga palju

Palju Sul köetavat pinda oligi? 150 m2?
Kui küttekulu üle 150 kg minema hakkab siis oleks seda palju.

[Aksel0441]

Ja mina mõtlesin, et mul läheb enda kahe ahju ja pliidi kütmiseks palju puid hetkel. Keskeltläbi kütan päevas siis 40kg lepa-kase(leppa rohkem) puid.
Maja on 150m2 ja kahekorruseline. Abiks on ka õhksoojuspump mille ma olen tavaliselt ööseks seisma jätnud, kui temp langeb alla -30C. 04.02.2012 öö vastu 05.02.2012 oli meil külma kõige rohkem -36,9C(madal koht kus maja asub). Hommikuti on maja muidugi võrdlemisi jahe ka olnud aga pole nii palju viitsimist kütta, et terve maja hommikul soe oleks. Magamistuba väike ja seal ahi, et siis see tuba on hommikul vähemalt soe olnud ikka.

Kui ööd soojemad jälle siis saab ööseks ka pumba järgi jätta ja siis pole hommikul probleemi, et mujal majas jahe oleks. Endal maja ka kehvasti soojustatud. Põrandad on soojutamatta, seinadeks on palk + mingi voodrilaud (alumine sev peaaegu terve ring maha võetud, sest see oli mäda). Akendeks said õnneks sügisel puit-pakett aknad(selektiiv klaasi ja argooniga).

[fertiger]

Tere!
Soojendan vana teema uuesti üles.
Kui palju on siis liiga palju? Ahjuga on suht lihtne, ei ületa ahjupassis olevat kogust. (3,5 x 3,5 kivi ahi ja 10 kg max ette nähtud, ahi villaga ja minu meelest on vähe, soojaks läheb aga seda ca 5h peale siibri sulgemist, kätt kannatab kogu aeg vastas hoida ja soe püsib ca 20 h) Aga poe kamin, mis on otse korstnasse ühendatud? Kui 2h agu annan , ca 15 kg puid, korsten vastasküljelt on nii kuum, et kätt ei kannata mitu tundi vasta panna. Kas see on liiga palju? Ma hoiaksin hea meelega juba praeguste ilmadega tule kogu aeg all, ei kujuta ette mis siis külmadega saama peaks kui see 2h liiga paljuks osutub. Siis pisike pliita pisikese soemüüriga. Kui läbi suure surma tõmbama saab, siis ca 2h ja soemüür on nii kuum, et kätt ei kannata vastas hoida, siiamaani olen siis tulel kustuda laskunud, kuid kas võib ka edasi kütta?
Miskised hirmujutud on igalpool ülekütmisest ja tahakski teada kui palju on liiga palju. Saunaga on samas niimoodi, et kerisest minev toru korstnasse on punane tunde ja tunde, korstna kivi ei maksa ka katsuda, kõrvetab. Juba aastaid nii ja probleeme pole, kõigil siinkandis kusjuures. Kui palju siis võib seda kivi korstent "piinata" ? Aitäh!

[anski]

Tere!

Hea küsimus aga arvan et sellele on kindel vastust kellegi raske anda. Sellistel küttekoldel ongi see omadus, et korsten töötab nagu nende laiendusena. Üldse nende passis ongi ainult, et "ülekütmine võib olla tuleohtlik" vmt.

Kui nendega pidevalt täie koldega järjest kütta nii korstna hakkab muidugi üle kuumenema, mis võib kahjustada eriti vana ja halvemas seisukorras korstnat. Muidugi võib pühkimata korstnas tekitada ka tahmapõleng ja sel juhul tulekahju. Mõõdukas kütmine, nii et korsten saab vahel ka puhata, ei tohiks siiski kahjulik olla, vähemalt juhul kui lõõr on korras. Kui näiteks oma vana sauna leiliruumis temperatuur tõuseb üle saja umbes sarnase 2h kütmisel, nii tean et ohupiir hakkab nüüd ohtlikult lähedale nihkuma ja samas korstna käega katsudes ka ülevalt hakkab kõrvetama. Enam ei küll tohi puid viskama.

Hirmujuttudest ehk üsna harilik juhtum korstna ülekütmisest on see, kui õue ilmub mõni tuletõrjekomando ja pohmellis tuletõrjepealik.