Korstna vundament plaatvundamendi puhul

[spp]

Käsil 4x6m puitkarkass-sauna ehitus, mis tuleb plaatvundamendile (plaadi paksus põranda osas 8 cm, ääred 35 cm).

Telliskorstna ja kamina jaoks valasin hoone keskele allapoole külmumissügavust eraldi vundamendi mõõtmetega 1,5 m x 0,6-0,9m (st. kamina koha peal on mõõt 0,75x0,9 ja korstna koha peal 0,75x0,6).
Siiani oli plaanis korstna vundament plaatuvundamendist õhukese penoribaga täielikult eraldada, kuid nüüd penoplasti maha pannes tekkis kahtlus, kas plaatvundament ikka piisavalt monoliitne saab?
Tekitab ju korstna vundament plaadi sisse korraliku "augu". Sealt, kus korstna vundament kõige laiem, jääb plaatvundamenti mõlemalt poolt vaid 1,5 m alles. Pikkuses jääb plaati pisut rohkem alles - ühelt poolt 1,8 ja teiselt 2,2 m.

Ehk oskab keegi kommenteerida, kas see on piisav, et vältida plaadi n.ö murdumise-mõranemise riski või tasuks ikkagi kaaluda plaadi ja korstna vundamendi mingil viisil kokkuvalamist?

[saunik111]

kui õigesti aru sain, siis on tehtud-valatud betoonpõrand koos äärepaksendusega. Seda nimetada plaatvundamendiks ei ole ehk päris õige, aga see selleks.
see põrand on tehtud mingile tihendatud täitele praktiliselt maa peale? ja korstna vunda on viidud ca 1m maapinnast allapoole?
isiklikult arvan, et ega see sidumine ka midagi ei anna. raske öelda kas seal midagi üldse vajub - sõltub pinnasest, kui palju seda ära võeti ja kuidas täide tihendati ning ega juhuslikult mingid veed näiteks selle sauna alt läbi ei voola?

[spp]

kui õigesti aru sain, siis on tehtud-valatud betoonpõrand koos äärepaksendusega. Seda nimetada plaatvundamendiks ei ole ehk päris õige, aga see selleks.
see põrand on tehtud mingile tihendatud täitele praktiliselt maa peale? ja korstna vunda on viidud ca 1m maapinnast allapoole?
isiklikult arvan, et ega see sidumine ka midagi ei anna. raske öelda kas seal midagi üldse vajub - sõltub pinnasest, kui palju seda ära võeti ja kuidas täide tihendati ning ega juhuslikult mingid veed näiteks selle sauna alt läbi ei voola?

Põrand koos äärepaksendusega on veel valamata. 10 cm peno (äärtes 5 cm) on maas.
Valatud on korstna vundament u. 1,4 m maapinnast allapoole ning selle pealmine pind on põranda peno aluse liivapinnaga tasa.

Põrandaaluse täiteks on u. 15 cm paksune kruusapadi, mille alt on muld ära kooritud ja mis on 20-30 aastat vana (olemasoleva kerghoone alune). Paistab olevat aastatega päris tihedaks vajunud. Seda patja praktiliselt ei puutunud - mõne väiksema lohu täitsin ära ja mõnda küngast kraapisin mõni cm madalamaks. Pealt tasandasin mõne cm paksuselt peene liivaga.

Äärtest pidin 25 cm laiuselt lahti kaevama, kuna seal oli mulda jm. lahtist soga, mille võtsin kõva pinnaseni välja ja asendasin kruusaga ning püüdsin ka kinni tampida. Kruusakihi paksus äärtes tuli 5-20 cm. Eks see muidugi üks murekoht ole, kuna seda äärt nii tihedaks ei saa kui olemasolevat kruusapatja. Samas kasutasin looduslikku kruusa, kus suht suured kivid sees.
Pinnas on kõvemat sorti punakas saviliiv või liivsavi. Liigvett ei paista isegi praeguse märja sügisega olevat. Ilmselt põhjus selles, et tegu enam-vähem kõrgeima kohaga krundil.

[armering]

Jätke korstna kohale lihtsalt sügavam auk,armeerige topelt ja põrandavõrk sellest üle.Ei tea kui õige see on ,aga enamus sellelaadsed asjad lahendatud nii.